Logi sisse:
kasutajanimi parool
IdeePank pakub külastajatele võimalust öelda välja omapoolne idee, mis lahendaks mõnda probleemi või oleks edasiviivaks jõuks kas inimese, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Kellel ideed pole, võivad välja käia omapoolse probleemi, millele soovitakse head nõu. Kellel pole probleemi ega head ideed, saab oma panuse ühisesse mõttepatta anda esitatud ideede rakendatavuse analüüsimisega.

Raamatule uus elu?

Kui palju on neid Eesti raamatuid, mille olemasolust me midagi ei tea või kunagi ammu teadsime? Olgu need siis uued või vanad. Raamatukogud, antikvariaadid ja raamatupoed  on neist hetkel pungil täis (vanemaid siiski märgatavalt vähem va antikvariaadid), kuid kui suur on loetavus ja huvi nende vastu? Usun, et väga suur protsent raamatuid Eesti kirjandusest jääb tänasel päeval raamatukogudest aastas väljalaenutamata ja tolmu koguma. Ega antikvariaatides ja raamatupoodides pole samuti lood kiita.  Milles probleem?

Olgugi, et tänaseks päevaks on meil loodud ühine raamatute andmebaas ESTER, kuid sealt saame teada ainult raamatu sisu kohta: kirjelduse, märkused ja märksõnad. Kuid seda, millest raamatus tegelikult juttu, sellest pole õrna aimugi. Pikalt otsides leiab heal juhul erinevate antikvariaatide, raamatupoodide ja foorumite lehtedelt mingit osalist informatsiooni huvipakkuva raamatu kohta, kuid tihtipeale jääb sellest kahjuks väheks.

Tarvis oleks midagi sellist, kuskohast oleks võimalik saada kiiresti raamatute kohta sisulist või täieliku ülevaadet. Ilma, et selleks peaks raamatukokku sukelduma, poodi või antikvariaati otsima minema, mis on küll igati tervitatav nähtus, kuid kas just vähem aktiivsematele, puuetega ja aja nappuses võitlevatele eestlastele?

 

 

Ideed:

Teostatavus:

3
Martin Kivimäe, 26.01.2009 16:32

Pakun välja idee, luua interneti portaal, mille eesmärgiks on koondada võimalikult palju vana (sh. hävimisohus) ja uut Eesti kirjandust.  

Kuid, selleks on tarvis lahendada autorikaitse probleemid. Vanema Eesti kirjanduse puhul see õnneks takistuseks ei ole, sest autoriõigused on neil enamusjaolt möödunud. See tähendab seda, et vanema kirjanduse saab täiesti legaalselt ja vabalt sisse skanneerida ja nendest korralikud E-raamatud koostada. Selle eest, uuema Eesti kirjanduse puhul, millel autorikaitse veel kehtib, tasub pidada läbirääkimisi kirjastustega, kes ehk on nõus täiskujul oma kirjandust internetis publitseerima. Kuid kuna kõige uuema ja enamik autorikaitsete all oleva kirjanduse neti panek tundub ebareaalne, tasuks mõelda võimalust pakkuda autorikaitset omavatele isikutele oma teoste publitseerimist piiratud mahus internetis. Näiteks X lehest kuvatakse autori/kirjastuse vabal valikul Y lehte.  

Sealjuures võiks siduda kõik üleslaetud raamatud (kas täielikult või osaliselt sisse skanneeritud) linkidega ESTRIST, mis näitaksid missugusest raamatukogust seda kõige kiiremini laenutada oleks võimalik. Samuti tasuks luua online võrgustik raamatupoodidest ja antikvariaatidest, kust oleks võimalik huvipakkuv raamat endale materiaalsel kujul omandada. Tänasel päeval on juba päris paljud raamatupoed ja antikvariaadid neti kolinud, mis muudab online võrgustiku loomise tunduvalt lihtsamaks.

Selline kirjanduse tutvustamine äratab inimestes kahtlemata rohkem huvi, sest nad saavad eelnevalt tutvuda neile huvipakkuva kirjandusega ja pärast seda, minna seda otse ostma või koju tellima. Puuetega ja liikumisvaegustega inimeste tarvis võiks eraldi välja töötada lahenduse, mis toimetaks nende poolt väljavalitud raamatud otse koju kätte. Olgu see siis raamatukogust või kuskilt raamatupoest. Kokkuvõtteks võidavad kõik osapooled ning sellega paneksime kahtlemata märgi maha eesti keele, eesti kirjanduse ja sellega kaasnevalt kirja keele püsimajäämisele 21. sajandil.

 

Mait Müüripeal, 26.01.2009 @ 16:47

Patendid aeguvad 10...20 aasta vältel aga teoste autoriõigused kehtivad vähemalt autori eluea vältel ja päranduvad edasi.
Heili Rand, 26.01.2009 @ 19:56

Idee on küll põnev ja hea, kuid kas on vaja veel rohkem asju arvuti ekraanilt lugeda, et kaaskodanikud oma silmi rikuksid. Minuga on tavaliselt nii, kui ma raamatu kätte võtan siis ma ei pane seda käest enne, kui silm hakkab kinni kukkuma. Üldjuhul praegu proovin end raamatuga võõrutada pisut enam arvutist, mille tugev sõltlane ma olen, aga kui me need ka interneti paneme, siis ei saakski kuidagi arvutist eemale. Palun mõtleme sellele ideele veel kord.
Lembit Soolo, 10.05.2009 @ 13:09

Loomulikult on see hea idee ja välismaal juba aetakse raamatuid, mille autoriõgus on aegunud, järjest internetti. Iga soovija saab juba lugeda. Link ei tule meelde.