Nupp sul nokib. Idee on originaalne. Kas seda vigurit vaja on ja müüa saab? Ei tea. Kui nüüd midagi lisada, et see paljudele inimestele hädasti vaja peaks minema, siis on minu arvamus ja. Suhkrule mõeldes on esimene seos suhkruhaigus. Toidab aga enne suhkru leiutamist saadi hakkama. Mälusopist tuleb meelde, et haaremites elanud naised tegid suhkrust karamelli ja kasutasid seda peamisel ihukarvade eemaldamiseks.

asi on ennekõike mugavuses, mis lõppude lõpuks kuhjaga tasub ;) nagu see vaene (tänu oma "leiule" miljonärist) soomlane kes kaks tükisuhkrut pakki toppis, aga end üles poos, kuna keegi ei osanud pakendit ÕIETI avada (vana müüt, pidavat tõsilugu olema) :D
eks idee vajab läbitöötamist, aga arvan ja usun, et teostamise kulu ei tohiks ületada tavalise puumõla ja suhkru pakendamise kulusid.
muidugi kõige esialgsem idee oli lihtsalt lahustuv suhkrulusikas, aga sel juhul jääb ära koguse määramise võimalus...

Sajad ja tuhanded ja nüüd vast juba sajad tuhanded leiutajad käivad ka antud hetkel mööda maailma mõttega, et leiutada midagi, mis kõiki õnnelikumaks teeks. Vähemalt samapalju on neid kes on nii laisad, et ei viitsi teha seda, mida neil ülemus teha on käskinud ja muudkui leiutavad, et saaks tööajal tegeleda asjadega, mis neile huvi pakub. Loomulikult on olnud neid, kes unistavad vaid rikkaks saamiseks, neil on fantaasiapuue. Kui oled üksi rikas, siis hakkab ju igav. Ja kui nad on selle välja mõelnud, siis otsustavad hakata filantroobiks.

http://v3.espacenet.com/searchResults?locale=ee_EE&AB;=spoon+with+sugar&compact;=false&DB;=EPODOC

Sellest loetelust viies patent on minu meelest kõige perspektiivikam. Kui neid segamispulgaga suhkrutükke toota näiteks kolmes eri suuruses, saaks igaüks valida enda maitsele vastava. Õkoloogiliselt ka parim variant, kuna peaks avama ainult ühe pakendi selmet mitmest väiksemast endale sobiv magusakogus kätte saada.

Väga normaalne idee. Hoiaks kokku igas mõttes kõiki resursse. Sarnane teema on joogivee aparaatide juures plastmassist topsid. Võtad lonksu vett ja viskad topsi minema. Jube kuidagi. Vene ajal olid tahulised klaasid mida sai loputada, pole paha. Leiutage mingi 21. sajandisse sobiv alternatiiv. Selline priiskamine ei sobi saabuvasse rohelisse ajastusse aga hügieen on siiski oluline.

Suhkur suhkruks. Meenus juhtum Vormsilt 11 a.tagasi, kooli juubelil. Ühest klassiruumist oli kohandatud kohvik. Tahvlil ilusa suure kirjaga : Kohv : 5.- kr, Pirukas : 5.- kr.
Panin lauale kümneka ja palusin kohvi ja pirukat.Arve oli 11.- kr. Minu hämmastunud küsimusele aritmeetika muutuste kohta, võrreldes sealsamas 40.a varem õpituga, kõlas vastus:" Aga topsi saite ju ka. See maksabki 1 kroon." Eluaegne mälestus.
Aga mitmes kaalukategoorias suhkrupulgakommid -see on vahva. Mäletan, et Vene sõduri ports umbes 300 g teetoobi kohta oli kolm tk. ehk 30 g suhkrut. Seda sai igal hommikul ja õhtul, kaks aastat järjest.