Tulemused otsingusõnale "Google"

Kuidas koostada äriplaani?

Ettevõtte äriplaan on vajalik mitte ainult rahastuse leidmiseks (EAS, PRIA, pank), vaid eelkõige iseenda jaoks – et mõelda läbi plaan, kuidas oma äri käima tõmmata. Seega on tegu väga praktilise dokumendiga, mille eesmärk on mõelda läbi äriidee erinevad osad enne, kui reaalselt tegutsema hakkad. Tulemusena võid vältida suurt ämbrisseastumist või leida unistuste äri.

Alustuseks tee salvrätiku peal lihtne tasuvusuuring

Iga äri eesmärk on omanikule kasumit teenida. Seetõttu soovitan, et tee kasvõi kohvikus olles paberrätikule mõned lihtsad arvutused – kas sinu mõttel üldse on rahalist jumet? Alusta sellest, et nuputa välja võimalik müügitulu ja kõik kulud. Kui müügitulu on suurem kui kõik kulud, siis on mõtet ideega edasi tegeleda.

Siinkohal väike hoiatus: alustavate ettevõtjate tüüpiline ämbrikolin on see, et müüki ennustatakse kaks korda suuremaks ja kulusid hinnatakse kaks korda väiksemaks. Et sellist ehmatust ennetada, oleks mõistlik näidata arvutusi kogenud ettevõtjale. Ära karda, et su idee varastatakse või et jääd naerualuseks. Tõesti, äriinimene võib öelda, et arvutused on vigadega ja ei arvesta kõiki asjaolusid, aga see ongi hea õppimine.

Niisiis on hea, kui saad paberile otseselt müügiga seotud kulud (nt. kauba ostmine tarnijalt, müügiboonusega seotud kulud jne) ja püsikulud (nt. sidekulud, kontor, põhipalgad ja maksud). Müügihinda on võimalik määrata olemasolevate konkurentide hinnakirjade põhjal. Kate ehk müügihinna ja müügikulude vahe peaks olema nii suur, et kataks veel lisaks kõik püsikulud ja tekitaks mõistliku kasumi.

Seega kõvasti arvudega mängimist ja arvutamist, ilma milleta sarnaneks äriga alustamine mõttega minna Tartu maratoni sõitma ilma ettevalmistuse ja varustuseta. Ainult usk oma heasse tootesse ei aita.

Väga levinud ja väga libe tee on see, et hakatakse teenust või toodet müüma veidi soodsamalt kui turul keskmiselt. Sealjuures ei ole enamasti välja arvutatud, kas selline tegevus on jätkusuutlik. Väike rusikareegel: kui sa ei saa palgata enda asemele teist inimest sinu eest teenust osutama, siis on teenuse müügihind liiga odav. Halvemal juhul võib nii tekkida lausa nõiaring: tellimused on tarvis täita, aga ei saa kedagi appi palgata.

Äriidee paberrätikul (source k-for-kayt.blogspot.com)

Kes on sinu klient?

Äriidee kujunedes on eriti algusepoole levinud usk, et minu toode või teenus sobib kõikidele. See on okei, aga ainult alguses – sa peaksid suutma välja mõelda võimalikult kitsalt segmenteeritud sihtgrupi, kellele müüa. Oluline on saada klient nii täpseks, et talle oleks võimalik panna nimi ja luua nägu, suunata talle pakkumisi, veebilehe sisu ja blogipostitusi.

Miks? Sellepärast, et kitsa sihtgrupi ootusi täita on palju lihtsam, kui üritada olla kõigile meelepärane. Lisaks on sul oluliselt lihtsam leida turunduskanalid ja  -sõnumid, mida kasutada.

Keegi ei taha olla osa massist. Kõik me oleme erilised. Hea tulemus on see, kui oskad hoobilt öelda, et sinu klient on näiteks naisterahvas, vanuses 30+, keskmisest jõukam ja loeb ainult ajakirju Diivan ning Eramu. Või hoopis kodukontoris töötav iPhone’i kasutav disainer. Nii oskad leida reklaami teekonna nende inimesteni ja ei pea universaalse võrguga ookeanil kalu püüdma.

Turu-uuring tasuta või ülisoodsalt

Turu-uuring kõlab suurelt ja alustavale ettevõtjale ülejõukäivana. Kas tõesti? See võis olla nii veel 10 aastat tagasi, aga täna on võimalik igaühel teha tasuta turu-uuringut. Kuidas? Sinu kliendid ja konkurendid on kõik internetist leitavad.

Alusta sellest, et kirjuta välja mõned märksõnad, mis sinu teenuse või tootega seonduvad. Näiteks kui tahad avada juuksurisalongi, siis võiksid märksõnadeks olla juuksur, juuksurisalong, meeste juuksur, naiste juuksur, juuste värvimine, juuste pikendamine jne.

Neid märksõnu kasutavad inimesed internetist sinu (ja sinu konkurentide) otsimiseks, ja sina saad seda infot ära kasutada. Sa saad nimelt uurida, milliseid märksõnu inimesed rohkem kasutavad ja ka seda, millised ettevõtted (sinu konkurendid) on nende märksõnade abil leitavad.

Võta lahti Google Adwords Keyword Tool ja sisesta sinna kõik oma märksõnad. Vastu saad teada, kui palju minegid märksõnu kasutatakse (mida rohkem, seda parem) ning kui suur reklaamikonkurents antud märksõnale on (mida suurem, seda raskem ettepoole saada, aga seda kindlam, et sellel turul on raha).

Lisaks toksi märksõnad Google’isse ja vaata, kelle kodulehed ette tulevad. Need on sinu konkurendid. Kui ühegi firma lehte ette ei tule, siis võib see tähendada, et seal turul ei ole võimalik raha teenida või et oled leidnud niši või märksõna, kus konkurendid ei oska veel oma kodulehti turunduseks kasutada (suur eelis sulle, sest sina ju tahad seda teha, eks?). PS. Välisturgudel on lahe kasutada kohalikku Google’t (nt Norras google.no).

Lisaks on võimalik uurida sinu valdkonnaga seotud foorumeid ja uurida, keda ja mida seal soovitatakse. Samuti saab teada seal peamised tootega/teenusega seotud probleemid.

Eestis on põhimõtteliselt võimalik pöörduda ka EMORi poole, et viia läbi küsitlusi ja turu-uuringut – aga see ei ole alustavale väikeettevõtjale jõukohane. Küll aga on suhteliselt soodne Statistikaameti ja Krediidiinfo andmebaaside filtreerimine ja teenuse ostmine.

Kui konkurendid käes, kaardista nii nende head kui halvad omadused (nii toodete, teenuste kui ka ettevõtte kohta üldiselt). Võiksid teha SWOT analüüsi enda kõikide konkurendite kohta. Samuti võiks paigutada sinu firma ja konkurendid kvaliteedi ja hinna skaalal võrdlusse.

Kuidas aga selgitada välja klientide täpsemad vajadused? Telefonivestlused ja kohtumised aitavad saada kõige rohkem infot ja tihti täiesti tasuta.

Intervjuud

Selleks, et üldse hakata äriideest kuhugi poole liikuma, on mõistlik teha paarkümmend intervjuud oma potentsiaalsete kliengtidega. Kas neile üldse läheb korda sinu toode? Kui sa ilusti inimeselt küsid, saad ka vastuse. Loo endale kõigepealt hüpotees, kes on sinu kliendid, mis on nende probleemid ja milline on sinu lahendus. Seejärel testi oma hüpoteesi rääkides päris inimestega, kes sinu arvates võiksid olla sinu kliendid ja uuri, mida nemad sellest arvavad.

Ma soovitan intervjuud teha enne igasuguste kulude tegemist – tegelikult isegi enne firma loomist, sest ettevõte on kõigest vahend ideede elluviimiseks.

Tõenäoliselt pead selle tulemusena muutma veidi toodet, hinda ja sihtgruppi. Koosta intervjuude tulemustest klientide TOP3 probleemid (enim muret valmistavad probleemid, mida sina suudad lahendada) ja mõtle välja, kuidas sina saad need lahendada.

Intervjuu pikkus võiks olla 20 minuti ringis, kuigi minu kogemus on, et need võivad venida ka 2-3 kordsa pikemaks – peaasi, et see ei müõju intervjueeritavale tüütavalt. Intervjuusid peaks tegema niikaua kuni vastused hakkavad juba korduma. See on suur töö, aga väärt pingutamist. Valmista küsimustik hästi ette ja saad suurepärase tulemuse.

Boonus: inimesed, keda intervjueerid, annavad tihti sulle omaltpoolt mitmeid häid ideid, aitavad välja filtreerida ebaolulise ja lisaks võivad nad olla ka sinu esimesed maksvad kliendid.

Tasuvuspunkti välja joonistamine

Tasuvuspunkt on kauguses sillerdav oaas, kus igakuised tulud on suuremad kui kulud. Loomulikult on hästi keeruline alguses ette kujutada tulevasi kulusid või veel enam tulevasi müügitulusid. Aga proovima peab, sest siis saab käigu pealt, jälgides trende, teha muudatusi.

Investeeringute tagasiteenimine on sisuliselt kogu tasuvuspunkti eelse hävingu korvamine. Kollane ala on käivitamisest tingitud kahju, mille korvab roheline ala. Niiviisi võib tekkida nö kikilips, mille keskpunktiks on tasuvuspunkt.

See on tegelikult hästi lihtne graafik, millega peaks saama iga koolijüts hakkama. Millegipärast räägitakse sellest koolides liiga vähe. Kui kaua läheb aega, kuniks olen oma äritegevusega nullis? Kui kaua läheb aega, kuniks olen tagasi teeninud investeeringud ehk millal saab ettevõte mulle tagasi maksta kõik laenud (kui olen investeeringud andud oma ettevõttesse laenuna)?

Loomulikult ei pruugi graafik moodustada alati kikilipsu. Kui aga graafikus on näha, et müügitulude kriips ja kulude kriips hakkavad rööpselt ajas edasi kulgema, on põhjust kukalt kratsida. Mida see siis tähendab, kui kriipsud jäävadki paralleelseks ja tihedalt kokku? Tihti on siis põhjuseks väike müügikate või see, et mahu suurenemine ei tõsta ettevõtte kasumit ega efektiivsust. Teisalt tähendab see, et investeeringute tagasiteenimine võtab väga palju aega.

Tegevusvaldkonnad on erinevad, aga nulli peaks jõudma ikka paari aastaga, et seejärel investeeringud omakorda paari aastaga tagasi tuua. Kui alginvesteeringud tulevad koju tagasi alles kümne aasta pärast, ei ole see küll tavaline väikeettevõtlus. Pigem juba tuumajaama või NordStream gaasitorude ehitus, kus pikk investeeringu tagasiteenimine on põhjendatud.

Majanduses kasutusel olev lühend ROI (Return Of Investment) hindab äriidee südikust. Lihtsalt öeldes on see protsent, mis saadakse kasumi jagamisel algse investeeringuga. Siinkohal on hea ingliskeelne väga lihtne selgitav leht siin, kus on palju illustreerivaid graafikuid ja pilte.

Näiteks rendikinnisvara soetamisel on ROI tihti 10-20%, Start-up’idel 0-9999…%. Jällegi sõltub kasumlikkus konkreetsest ärist ja tingimustest. Aga hea on, kui oskad seda arvutada, sest tulemus näitab, kas on mõtet ennast sellesse ettevõtmisse panustada.

tasuvuspunkt (source: T.Tannu)

Mõõda kõike

Kui ei mõõda, siis ei tea hetke olukorda ega seda, kuhu suundud. Tegelikult puudutab see elus peaaegu kõike. Näiteks, kui hakkad mõõtma kodu igakuist elektritarbimist, on sul võimalik raha säästmiseks otsustada, et soojustad aknad, vahetad halogeenid välja LED’ide vastu jms. Enne, kui sa teadlikult mõõtma ei hakka, on arvel lihtsalt summad ja maksmine on kui paratamatu kohustus.

Näiteks netipoe lehel võiks mõõta iga kuu:

• Külastajate üldarv
• Palju tuli tasuliste kanalite kaudu
• Palju oli müüke (protsent külastajate üldarvust)
• Müügi suhe reklaamikuluga
• Palju on reklaamikulu jagatud külastajate ja ostjatega

Lisaks on loomulikult veel palju mõõdikuid, aga eks see sõltub täpsemalt ärist. Google tegi päris aegade alguses hea veebikülastusi jälgiva tasuta tarkvara Analytics. Tänaseks on see kujunenud enamlevinuks ja parimaks tasuta mõõtmisi hõlbustavaks tööriistaks. Uuri lähemalt, palu oma veebiabilisel lisada vastav kood sinu lehele ja õpi proffidelt nagu Peep Laja.

Kui sa oled saanud selguse, mis su lehel toimub, siis järgmiseks pead seadma eesmärgid. Mida sa tahad oma lehel suurendada? Külastatavuse suurendamine ei pruugi iseenesest olla veel lahendus. Tahad tõsta ostude summasid, korduvostjate arvu, suurendada külastaja-ostja suhet ja miks-mitte soovituste andmisi uutele potensiaalsetele ostjatele?

Mõõtmine aitab jälgida töötulemusi ja võrrelda kuude ning aastate trende. Hea on, kui märgid enda tabelitesse tegevused (näiteks käivitasin Google AdWordsi kampaania, postitasin blogi, olin Twitteris ja Facebookis aktiivne jne), siis saad jälgida järgmiste päevade jooksul, kas mingi tegevus tõi kasu müügile. Mõõtmine teeb meistriks.

Ärimudel

Ärimudel on lihtne platvorm, millel käib kogu sinu äritegevus. See koosneb erinevatest klotsidest, mis on omavahel igati seotud ja teineteisest sõltuvad. Võib öelda, et see on äriidee lihtsustatud ja visualiseeritud versioon. Ettevõtte edukus või ebaedu tulebki tihti sellest, kas ja kuidas suudetakse neid klotse omavahel koos tööle panna.

Mõtle läbi kõik olulised lülid enda äris. Proovi mõelda, kes mingisse klotsi kuulub. Kes on sinu olulised parnerid, kelleta su äri peatuks? Mis on sinu väärtuspakkuminekliendile, mis on see unikaalne heaolu, mille eest on ta nõus raha välja käima? Millised on sinu toote müügikanalid? Kuidas hoiad kliendiga head suhet? Mis on kriitilise tähtsusega tegevused ja ressursid? Proovi leida neile vastused.  Ärimudeli erinevate segmentide kohta on hea raamat ja palju pildi materjali.

Timm Rannu

Sliptree: Tasuta arve blankett

Google vallutab turismimaastiku

Google on osavalt võidelnud omale koha inimeste igapäevaelus. Miljonid lojaalsed kasutajaid on võib olla et isegi sõltuvuses mitmetest Google’i toodetest. Piisab vaid uue ideega turule tulla, kui juba on entusiastid internetiavarustes ootamas. Viimasel ajal on Google oma haaret tunduvalt laiendanud sammuga sotsiaalmeedia maailma Google + näol ning Google Offersiga asunud vallutama sooduspakkumiste turgu. Järgmine loogiline samm on astuda turismi valdkonda ning Ühendriikides on sellega juba vaikselt algust tehtud.

Esimesed sammud turismimaastikul
Turismimaastiku vallutamiseks on tarvis täie töökindluse juures olev Google Hotel Finder muuta online reisibürooks. Hetkel lahutab Google’it täieõiguslikuks reisibürooks saamisest veel ainult võimalus broneerida. Online reisiagentuuri alustalaks on just tõsiselt võimas otsingumootor ja selles vallas Google’il vastaseid ju tegelikult pole.

Laienemise plaani toetavad ka juba olemas olevad vidinad. Google Flights (odavaimate) lendude leidmiseks, suhtluskeskkond Google + ning hiljuti lisandunud kasutajate hinnangutel põhinev online restoranide kriitik Zagat. See kõik muudab Google’i tulevikus turismimaastikul arvestatavaks tegijaks. Ainuüksi USA’s oli eelmisel aastal hotellinduse käive 120 miljardit dollarit ning kui lisada ka ülejäänud maailm, siis Google on sihikule võtnud väga kasumliku turu.

Google’i lojaalsete kasutajate hulk on hirmuäratavalt suur: ligi 90 protsenti otsingutest sooritatakse Google’i abil. Gmail, Docs, Maps ning Reader on vaid üksikud Google’i võimalused, mida päev-päevalt kasutatakse. Miljonid, kes seni Google’i toodetele panustanud on, jäävad arvatavasti brändile truuks ka tulevikus hotelle ja lennupileteid otsides. Hotellide jaoks tähendab see suuri pingutusi, et Hotel Finderi spotlightis märgitud saada.

Kuidas Hotel Finder toimib?
Hotel Finderi kasutajatel on võimalus määrata kaardil piirkond, kus nad hotelli leida soovivad. Kaardiks on loomulikult Google Maps, millega saab huvi pakkuva hotelli naabruskonnast visuaalse ülevaate.

Lisaks pakub Hotel Finder uudset võimalust valikusse jäävate hotellide hindu võrrelda. Et turisti jaoks asja veelgi mugavamaks teha, saab Hotel Finderi abil vaadata ka oma valitud alas olevaid populaarseid kohti, mis külastamist väärivad.

Ameerika Ühendriikides kogutud statistika kohaselt broneerib ligi 50 protsenti inimestest oma reisi veebikeskkonnas, mille eeldatav turuosa tõuseb sel aastal 146 miljardi dollarini. Google’i liitumine online reisikorraldajate ridadega tõstab antud valdkonna populaarsust ja kasumlikkust veelgi. Google’i selline samm kasvatab paratamatult online broneeringute turuosa ning kuigi paljud eelistavad traditsioonilist puhkuse planeerimist, peavad reisiagendid oma pea tööle panema, et konkurentsis püsida.

Mida toob tulevik?
Ka teised online reisiagentuurid peavad pingutama, et oma turuosa säilitada. Google’il on olemas korralik infrastruktuur ja finantsilised ressursid. Lisaks veel palju potentsiaali, suured ambitsioonid ja põhjalik teadmistepagas. Lisada sinna online broneeringute arvu pidev kasv, seal liikuvad suured summad ja lojaalne kasutajate hulk ning Google on valmis turgu vallutama. Teistel ei jää üle muud kui tempos püsida. Google’i tegijad ise väidavad, et neil ei ole plaani turismisektorisse laieneda ning nende roll piirdub vaid informatsiooni jagamise ja kasutajate kogemuste talletamisega. Kas see ka nii jääb, näeme vast juba lähitulevikus.

Autor: Svea Anijago

Google soovib osta eestlaste loodud e-majandus.ee -d.

Täna, 01.aprillils 2010, sai eestlaste loodud online ettevõtluskeskkond www.e-majandus.ee ostupakkumise internetigigandilt Google. Loe edasi PRESSITEATEST.

Veebilehe külastuste analüüsist

Tänasel päeval analüüsime iga tegevust. Veebianalüüs on tähtis osa veebilehe omamise juures. Kui palju külastusi, kuidas nad meid leidsid, milliseid võtmesõnu kasutasid jne. Selle tegemiseks pakub google välja süsteemi nimega Google analytics, mis esmalt vajab hirmsat moodi konfigureerimist saamaks Eestile omast infot. Paar kuud tagasi hakkasin otsima alternatiive ja leidsin.

Lahendus on Piwik vabavaraline avatud lähtekoodiga veebianalüütika. Nüüdseks on valminud sellele eesti keel ja lisaks tunneb süsteem Eesti otsimootoreid. Süsteem on võimalik intergreerida sisuhaldussüsteemi.

Peagi tulekul ka Eesti keelt rääkiv Desktop Analytics, mis annab võimaluse vaadata oma veebilehe statistikat otse arvutist.

Kuidas alustada. Võimalusi on mitu.

• Soovi korral saad installerida selle endale laadides alla süsteemi www.piwik.org ja hankides tõlke www.minuleht.net/download 
• Teine võimalus kirjuta mulle ja tellida vajalikud tööd
• Kolmas võimalu,s telli endale endale hostingu proovipakett täpsem info info@web3.ee

Kui leidsid selle huvitava, kuid ei mõista kuidas Piwik enda heaks tööle panna. Kirjuta mulle oma soovidest. info@web3.ee

Kas Meie või Nemad?

Kallid kaasmaalased, täna tahan Teile kirjutada väga olulisel teemal. Nimelt alles see oli 1. veebruaril kui Google tuli välja Eesti keelest paljudesse võõrkeeltesse ja vastupidi tõlkimise võimalusega [http://translate.google.com]. Kas pole mitte vahva?

Nüüdseks on möödunud rohkem kui kuu, ning Google on tulnud välja järgmise fantastilise ideega, milleks on digitaliseerida eestikeelne kirjandus. Jällegi rõõmusõnumid? Paistab, et mitte, sest ajakirjanduses ning kirjanike seas on ülesplahvatanud tõsine diskusioon, kas see ikka on õige?

• Jelena Skulskaja: Raamatud internetti?
• Ministeerium: Google´i pakkumist ei maksa üle dramatiseerida
• Sirje Kiin: Digiraamatu poolt
• Kirjarahvast häirib Google`i ülbe ettepanek
  

Möödunud aasta lõpus, detsembri kuus avanes mul võimalus osa võtta Arengufondi poolt korraldatud IKT arenguseire konverentsist EST_IT@2018, kus osalesin hariduse töörühma all. Haridustöörühm oli seal üks kõige esindatuim töörühmi üldse, oma nelja lauaga, kus istus keskelt läbi 9 inimest lauas. Niisiis olin minagi seal ühes lauas, täpsemalt neljandas, koos Eesti haridusgurudega. Kui lõunapaiku jõudis kätte aeg ajurünnakuks,  panna paika visioon aastaks 2018, tulin välja  ideega, keset teisi väärt mõtteid: „Hakata Eesti kirjandust sisse skanneerima, eesmärgiga elavdada eesti keelt, kirjandust ja sellega kaasnevalt kirja keelt, mis tagaks kahtlemata meie identiteedi püsimajäämise 21. sajandil“. Kuid kahjuks ei suhtutud sellese ideesse eriti tõsiselt. Esimese asjana hüppas kaasmõtlejatel pähe, aga seal on ju hulgaliselt autorikaitse probleeme! Ja sinna sahtlisse see idee sellekskorraks jäi. Nähtavasti polnud idee veel piisavalt küps. Siinjuures on huvitav jälgida, et ratsionaalselt mõtlema hakatakse alles siis, kui probleem muutub aktuaalseks ning ollakse reaalsete valikute/probleemide ees.

Samal teemal loe ideed  „Raamatule uus elu?“

Tänasel päeval paistab, et meist on paar sammu ette jõutud. Nagu teame, on eestlasel kombeks alati kõige viimasel minutil ärgata, nii on see paraku ka praegu. Kuid veel ei ole hilja! Olgugi, et Google on teinud esimesed väga julged sammud, eesmärgiga hallata paarikümne aasta pärast kogu maailma kirjandust, millest me paraku üle ega ümber ei saa, on meil veel lootust. Me peame tõsiselt mõtlema, kas tahame olla ise oma tuleviku ja kultuuri kujundajad/säilitajad või laseme seda teha kellelgil teisel, kolmandal. Fakt on see, et raamatute digitaliseerimine tuleb! Kallid kaasmõtlejad, aeg on tegudeks, sest Meil on, mida hoida ja kaitsta.

Martin Kivimäe