Tulemused otsingusõnale "intellektuaalomand"

5 intellektuaalomandi alast soovitust (tehnoloogia) ettevõtte asutamisel

Mõned intellektuaalomandi alased soovitused, millele tasuks  mõelda ettevõtte asutamisel ja arendamisel.

Advokaadibürood panid seljad kokku piraatluse ja võltskaupade vastases võitluses

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius teatab, et on üks intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade ja piraatluse vastaseks võitlemiseks äsjaloodud organisatsiooni CAPIP.EU asutajatest ning ühenduse Eesti esindaja.

CAPIP.EU (Coalition Against Piracy) geograafiline tegutsemisala katab lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Norrat, Šveitsi ning koondab endasse 23 advokaadibürood. Organisatsiooni eesmärgiks on pakkuda intellektuaalomandi õiguste valdajatele liikmesriigi advokaadibüroo abiga teavet avastatud illegaalsetest kaupadest, nende transpordi teekonnast ning anda ühtsete tegutsemispõhimõtete ja fikseeritud hindadega õigusabi õigusi rikkuvate toodete leviku võimalikult kiireks ja efektiivseks peatamiseks. Organisatsiooni kuuluvate advokaadibüroode ja tolliametite koostöö tulemusena valmib andmebaas, kus õiguste valdajad saavad jooksvalt infot neid puudutavate õigusrikkumiste ja rakendatavate meetmete ning iga juhtumi hetkeseisu kohta.

CAPIP.EU loomine on ajendatud õigustrikkuvate kaupade suurest levikust. 2008. a avastati Euroopa Liidu sadamates 50 000 illegaalset kaubasaadetist, mis sisaldasid umbes 180 miljonit võltsitud toodet koguväärtusega 15 miljardit eurot, mis on võrreldes 2007. a sama näitajaga peaaegu ligi 125% kõrgem. Maksu- ja Tolliamet avastas 2009. a 151 000 intellektuaalseid õigusi rikkuvat eset (võrdluseks 2008. a 95 000). Peamiselt olid avastatud tooted riided, jalatsid, aga ka lõhnaõlid. Vastavalt Statistikaameti andmetele registreeriti 2009. a Eestis kolm piraatkoopiaga kauplemise kuritegu ning kaheksa piraatkoopia valmistamisega seotud kuritegu.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Kairi Kurisoo, kes tegutseb organisatsiooni Eesti esindajana, märkis, et CAPIP.EU näol on õiguste omanikele loodud ühe lokaalse kontaktisiku kaudu juurdepääs intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud õigusabile 29 riigis. Lisaks võimalusele tasuta ööpäevaringselt läbi online andmebaasi jälgida konkreetset ettevõtet puudutavate juhtumite, olulisemate dokumentide ja raportite kohta käivat informatsiooni, on liikmesriikide vahel välja töötatud ühised tegutsemise ja tasustamise reeglid ning teenuste fikseeritud hinnad, mis tagavad kliendile kiire teeninduse ja juriidilise toe tema õigusi rikkuvate kaupade leviku tõkestamisel.

Rohkem lisateavet CAPIP.EU olemuse ja toimimispõhimõtete kohta:

Kairi Kurisoo
Vandeadvokaat, Luiga Mody Hääl Borenius
kairi.kurisoo@lmh.ee
www.capip.eu

Luiga Mody Hääl Borenius intellektuaalomandi jätkuseminar Ülemiste City's

Märtsikuu alguses toimus Ülemiste City hommikuseminari raames järjekordne intellektuaalomandi alane seminar "Mida peaks iga ettevõtja teadma intellektuaalsest omandist"?.

Eelmise aasta oktoobris läbi viidud koolitussarja esimese seminari positiivne tagasiside tõestas, et intellektuaalse omandi kaitsega seotud küsimused pakuvad linnakus tegutsevatele ettevõtjatele suurt huvi, mis omakorda innustas seekordse seminari teemade valikul juba keskenduma kitsamatele õiguslikele küsimustele.

Luiga Mody Hääl Borenius (LMH) vandeadvokaadid Viive Kaur, Ave Piik ning Kairi Kurisoo rääkisid oma ettekannetes autoriõigusest veebikeskkonnas, vaba tarkvara litsentseerimisega seonduvale ning kaubamärgi õiguskaitsest.

LMH IP ja tehnoloogia töögrupp pakub laias valikus teenuseid, mis on seotud klientide intellektuaalomandi kaitse ning selle väärtuse suurendamisega. Rohkem infot vaata www.lmh.ee

Intellektuaalomandi blogi IPEstonia uuel aadressil

Intellektuaalomandi blogi IPEstonia uuel aadressil: http://www.ipestonia.eu/

Lisaks uus kujundus ja uus sisu. Täiesti uued on kaks alamlehte - innovatsiooniuudised ja patendiuuringud. Innovatsiooniuudiste lehele olen koondanud enamike intellektuaalomandi, innovatsiooni, ettevõtluse, tehnoloogia jms alaste lehekülgede rss vood, et uudiseid ja uusi postitusi oleks võimalikult mugav ühel lehel jälgida. Patendiuuringute lehel on võimalik teha otsingut patendiinfo andmebaasides.

Ühtkomateist uut on veel lisandumas. Igasugune tagasiside oodatud! Samuti oodatud ideed kaastööks - kui Sul on avaldatud või avaldamisel intellektuaalomandi teemalisi artikleid, uudiseid, ettekandeid vms ja soovid neid ka laiemalt jagada, siis siin on võimalus selleks, anna aga julgelt teada!

Targa Äri seminar intellektuaalsest omandist

Intellektuaalomandi küsimustele spetsialiseerunud vandeadvokaadid Kairi Kurisoo ning Viive Kaur advokaadibüroost Luiga Mody Hääl Borenius viisid koostöös innovatsioonilinnakuga Ülemiste City läbi Targa Äri seminari intellektuaalomandi kaitsest.

Koolitus pealkirjaga "Mida peaks iga ettevõtja teadma intellektuaalsest omandist?" tutvustas ärilinnakus asuvatele ettevõtjatele intellektuaalse omandi olemust ja selle peamisi valdkondasid ning andis soovitusi ja juhtnööre, mida peaksid ettevõtjad silmas pidama, et intellektuaalse omandi õiguspärase kaitsega suurendada oma ettevõtte väärtust ning vältida reguleerimata õigustega seonduvaid hilisemaid vaidlusi ja planeerimatuid suuri kulusid.

Vandeadvokaadid Kairi Kurisoo ning Viive Kaur on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega spetsialistid, kes pakuvad õigusabi intellektuaalse omandi objektide omandamise, registreerimise ning kaitsega seotud küsimustes. Samuti on Kairi ja Viive sel suvel Äripäeva sarjas "Juht ja seadus" ilmunud käsiraamatu "Intellektuaalne omand" kaasautorid. Raamat on eelkõige mõeldud ettevõtjatele käsitledes kõiki olulisemaid intellektuaalomandi liike.

Luiga Mody Hääl Borenius intellektuaalse omandi töögrupp pakub suurt valikut teenuseid, mis on seotud intellektuaalse omandi kaitse ja selle väärtuse suurendamisega. Lisaks on meil pikaajaline praktika intellektuaalomandiga seotud vaidlustes.

Rohkem infot seminari kohta loe siit: www.lmh.ee

Innovatsiooniuudised - uus leht innovatsiooniga seonduvate teemade jälgimiseks

Oleme kokku kogunud Eesti blogid ja veebilehed, kus kajastatakse innovatsiooniga seonduvaid teemasid uutest leiutistest, tehnoloogiatest, ettevõtlusest ja paljust muust.

Aadressil http://ipestonia.ning.com/page/innovatsiooniuudised-1 on loodud neli teemat, kus saab jälgida kõige värskemaid uudiseid ja postitusi hetkel 27 erinevast allikast.

Praegused teemad:

* Intellektuaalomandist Eestis IPEstonia blogi, Patendiameti, IUS.ee ja Estinventor.com vahendusel

* Teadusest-tehnikast ja uutest tehnoloogiatest

* Ettevõtlusest, toetustest, rahastusvõimalustest

* Innovatsiooniportaali IN.ee - uudised, artiklid, üritused, blogi, ideepank

Uusi allikaid lisame jooksvalt. Kõik vihjed oodatud. :)

Intellektuaalomandiõpe - Osale esseekonkursil!

Tähistamaks intellektuaalomandi päeva 26.04.2009 kuulutame välja esseekonkursi intellektuaalomandi alase teadlikkuse tõstmiseks ja intellektuaalomandi alase õppe edendamiseks Eestis.

Kirjuta meile kuni kahe leheküljeline essee teemal "Millist intellektuaalomandi õpet vajaksid Sina"?

Vaata täpsemat infot konkursi kohta siit: Intellektuaalomandiõpe - Osale esseekonkursil!

Mida iga ettevõtja ja tulevane leiutaja peaks teadma intellektuaalomandist – 7 põhipunkti

Viimasel ajal on Eestis lahti läinud massiline ideede genereerimine. Valdavatel osadel juhtudest on esialgsed mõtted reaalsest müüdavast tootest veel kaugel, kuid mõte liigub.

Mõiste ’intellektuaalomand’ ehk lühidalt IO on paljudele väga võõras. Püüan kirjutada võimalikult lihtsalt, millega iga algaja leiutaja, ettevõtja või loometeose autor arvestama peaks. Tegemist on lihtustatud lähenemisega, seega on tegemist esimese õppetunniga neile, kes valdkonnast suurt midagi ei tea, aga tahakse teada – väga paljud liigid ja terminid on kõrvale jäänud. Otsingumootorisse sõna ’intellektuaalomand’ tippides on võimalik ennast kogu teooriaga kurssi viia, kuid tugev juriidiline terminoloogia, mis sageli kaasneb, võib sageli paugupealt huvi kadumiseni viia.

1. Intellektuaalomand ei ole mingi kunstiteos, ese või toode, intellektuaalomand ei ole ka idee, mis on kellegi peas või mis on paberile pandud. Intellektuaalomand tähendab hoopis õigusi, mis mingi leiutise, tehnoloogilise lahenduse, loometeose jne suhtes kehtivad.
2. Õigusi on kahte liiki – isiklikud ja varalised. Isiklikud õigused kuuluvad kas loometeose või leiutise autorile ning keegi ei saa neid õigusi ära võtta ega võõrandada, samuti ei saa autor isiklikke õigusi maha müüa. Lihtsas keeles tähendab see seda, et autor jääb autoriks. Teose looja võib valida autorinime, hoida teost puutumatuna, vaidlustada moonutusi jne. Varaliste õigustega aga saab kaubelda – osta, müüa, litsentseerida ehk kujundlikult ’välja üürida’ või ’üürile võtta’. Edasises tekstis ongi jutt varalistest õigustest.
3. Õigusi saab jagada veel kahte teise liiki – autoriõigusteks ja tööstusomandiks. Autoriõigus käsitleb loometeoseid, tööstusomand leiutisi, tehnoloogilisi lahendusi, kaubamärke jne. Üks vahe neil kahel on selles, et autoriõigused tekivad vastavalt autoriõiguse seadusele automaatselt peale teose loomist, tööstusomandi puhul aga tuleb neid taodelda. Miks see niiviisi on? Sest mingi loometeose – maali, skulptuuri, muusikapala, kirjandusteose eripära on üldiselt mõistetav, näiteks muusikapalade plagiaatsusele viidatakse peaaegu igal Eurovisiooni konkursil ning hakatakse uurima, kas teos on piisavalt eriline. Tööstusomandi, näiteks uute toodete või tehnoloogiliste lahenduste puhul pole see võimalik – erinevaid lahendusi on nii palju, et leiutaja õiguste kontrollimise ja kaitsega tegelevad kümned tuhanded inimesed. Eriti suurettevõtete huvides on, et nemad kui arendustegevusse suurte vahendite panustajad poleks ohustatud kiirete järeletegijate poolt. Tööstusomandi kaitseks on loodud riiklikud ja rahvusvahelised süsteemid, mis leiutiste uudsust, rakendatavust ja kaasaegsele tasemele vastavust hindavad ning uurivad, kas teie leiutis on piisavalt originaalne. Eestis on näiteks Eesti Patendiamet ja patyendibüroodes tegutsevad patendivolinikud, suurematel ülikoolidel on olemas omad spetsialistid jne. Nõuded on kehtestatud selleks, et kellelgi ei tuleks pähe patenteerida näiteks ratast või arvelauda – ei jätkuks inimesi, kes kogu kupatust käidelda suudaksid.
4. Enne kui midagi konkreetset leiutama ja patenteerima hakata, oleks õigem tutvuda patentide andmebaasidega – mis on juba leiutatud ja kaitstud. See on väga õpetlik, sest esiteks tekib arusaam, et leiutiste hulk on ülisuur ja ise midagi originaalset välja mõelda on väga raske, teisest küljest aga hakkab mõte rohkem liikuma.
5. Igipõline küsimus on, miks Eestis on vähe patente, näiteks ühe inimese kohta võrreldes Soome ja Rootsiga. Tegelikult on sellele küsimusele vastus lihtne – Eestis sisuliselt puuduvad kõrgtehnoloogilised ettevõtted, kes oma äri edendamiseks peaksid suuri IO portfelle omama. Näiteks mobiilitootjatel on portfellis kümneid tuhandeid patente ja kasulikke mudeleid, aga mitte ainult selleks, et need kõik ise tootmisse viia, vaid ka selleks, et ennast konkurentide rünnakute eest kaitsta. Kui mind süüdistatakse klaviatuuri järeletegemises, siis mina otsin oma portfellist välja antenni, mis on sarnane konkurendi viimasele mudelile paigutatuga.
6. Sagedased on juhtumid, kus patenteerimine, st leiutise avalikustamine ja sellele kaitse taotlemine ei ole kõige õigem lahendus, parem on säilitada saladust. Kuulsaim näide on Coca-Cola valem, mida pole avalikustatud. Maitset on püütud lugematuseni matkida, kuid originaaljook müüb ikka veel hästi. Kuulsad on skandaalid Hiinas järele tehtud autode ja bussidega, mõnele tuntud automargile võib isegi Hiinas valmistatud plagiaadi uksed täpselt ümber tõsta. Juhtumid on loomulikult vaidlustatud, kuid vastavalt Hiina seadustele toimub istung kohalikus kohtus… Nii et keeruline rahvusvaheliste õigussuhete aspekt on samuti oluline.
7. Täpselt samamoodi nagu ükski ühiskonnakord pole ideaalne, on ka intellektuaalomandi varaliste õiguste teema mitmetahuline. Ajaloost on teada, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on edasi nihkunud aastakümnete võrra, ravimite tootmine on monopoolne ning paljude ravimite kõrgete hindade tõttu jäävad need kättesaamatus näiteks arengumaade inimestele. Suureneb lõhe suurte ja väikeste, rikaste ja vaeste vahel. Loometöö puhul tahavad lisaks autoritele “oma osa” saada ka mänedzherid, esindajad, turustajad jne.

Mõned veebisaidid: TÜ Tehnoloogiainstiuut http://www.tuit.ut.ee/IO, Eesti Patendiamet http://www.epa.ee/, Mikk Putke blogi http://ipestonia.wordpress.com

"Estonian Inventor" leidis oma koha.

Arvestades seda kuivõrd olematult vähe on täna maailmas neid portaale, mis ka lihtinimesele Intellektuaalomandi vallas abiks on, otsustasin omapoolse panuse teha.

Minu sooviks on tuua innovatsioon rahvani sõltumata sellest, kus keegi parasjagu elab või millist haridust omab. Eelduseks on vaid Inglise keele oskus ja arvuti olemasolu. Lisaks teen juttu ka Eesti leiutajatest ja meie parimatest leiutistest. Hiljem saab olema blogil ka eestikeelse osa.

Seega kui sul on hea idee ja sa ei tea päris täpselt kust otsast sellega peale hakata, siis piilu mu blogisse !  Loodan , et saad vähemasti pisut esmaabi ..

www.estinventor.com 

Klipp Innokeskusest Inglismaal

Tervist armas rahvas !

Oma jutule jätkuks Ideepangas lisan ka siinkohal klipi , mis pole just kõige parema kvaliteediga kuid loodan , et on siiski kasulik ja huvitav.

http://www.youtube.com/watch?v=Sc_OUjS4fnQ    /  by  Eestikodu

* On aeg Innovatsioon rahvani tuua maavillases keeles, et see oleks tõesti avatud kõigile, kel vähegi möte liigub !

Ühtlasi kutsun teid ka üles oma ideesid visuaalselt esitama Youtube i kanalil,  kus isegi auväärt  president  Hr. T.H. Ilves on meile oma hea eeskuju jätnud !! 

Leiutaja.com