Tulemused otsingusõnale " personal"

Koostöös idanevad uuenduslikud lähenemised

Kuna väikeettevõte saab olla paindlikum ja kiiremini viia läbi muudatusi, sõltub meie eristumine kaasas käimisest. Parim võimalus aga uuenduslike ideid leida ja ellu viia on koostöös esialgu justukui konkurentidena näivate ettevõtetega. Siinkohal usun, et sobib hästi näide koostööna sündinud projektist.

Dualteam OÜ ja E-training on mõlemad töötajate arendamisega tegelevad ettevõtted. E-training pakkus meile võimalust kasutada oma webikeskkondi personalijuhtimistöös. Siit aga idanes Dualteam poolt mõte teha sarnane keskkond ettevõtetele ka töökeskkonna riskianalüüsi teostamise hõlbustamiseks. Mõeldud - tehtud ja tänaseks toimib.

Töötervishoiu ja tööohtuse seadusega on nõutud kõigilt ettevõtetelt ja asutustelt töökeskkonna riskianalüüsi teostamine. Webikeskkonnas täidetavate küsimustike alusel tuvastab programm riskianalüüsi teostamiseks konkreetsed ohutegurid ja annab lihtsalt mõistetava s.h ka graafilise kokkuvõtte. Riskianalüüside küsimustikud erinevate ohuteguritele ja tegevusaladele on koostatud tööinspektsiooni poolt tunnustatud riskihindamise juhendi ning teiste erialaste väljaannete andmete alusel.

Sellise innovaatlilise lähenemisega riskianalüüsi teostamine tagab juba palju lihtsamalt ettevõtjale seaduandluse nõuetele vastava tegevuse. Lisaks hoiab märkimisväärselt kokku ressursse - kuna enam ei pea riskianalüüsi tegemiseks kohale kutsuma kallist teenuseosutajat või kulutama ise oma põhitegevuse arvelt aega, teadmata, et kas see mis lõpuks tulemus on ka ikka tööinspektorit rahuldab..

Kas ikka tasub praegu palka juurde küsida – kui sa just pankrotihaldur pole?

Kas ikka tasub praegu palka juurde küsida – kui sa just pankrotihaldur pole?

Lühivastus on, et alati tasub, sest sina kui töötaja ei tohiks kunagi oma huve unustada.  Iseasi, kuidas  ülemus sellele kallil säästuajal reageerib. Äkki jõuad nii hoopis kähku koondamise kiirteele. Pankrotihaldurid tunduvad tõesti olema praegusel ajal vist ainsad, keda tööpuudus ei kummita. 

Kuidas siis ikkagi praegustes oludes oma positsiooni tööl kindlustada ja võib-olla isegi parandada? Küsisin tuttavatelt juhtidelt, sirvisin pühade ajal juhtimisajakirju ning vähemalt üks vastus on mul käes: enesekiitmine on sedavõrd tähtis asi, et seda ei tohi mitte teiste hooleks jätta. Olgu lisatud, et hea töötulemus on elementaarne, sellest me ei räägi.

Kuidagi keharakkudega tunnen, et iseenda nina upitamine on delikaatne teema. Vististi on see nii olnud juba Kalevipoja aegadest saadik (... keskmised koju tulevad). Vist just seetõttu on suurriigi taustaga leedukad teinud rahvusvahelistes firmades eestlastest tunduvalt paremini karjääri. Nad lihtsalt oskavad endast väga head muljet jätta.

Juhtide treener ja mentor Daisy Wademan Dowling on öelnud oma kogemusele toetudes, et isegi väga head töötajad jagunevad kaheks. Ühed arvavad, et hea töö kiidab neid ise, teised räägivad aga kohe kõigile, kui nad on millegi vahvaga valmis saanud, mõistagi ka ülemusele. Just nemad ongi selgelt eelisolukorras, kui on juhuslikult vaja kedagi edutada või palka lisada. Dowlingi sõnul on täiesti võimalik silma paista, teenimata samas pugeja või tõusiku tiitlit. Siinkohal mõned lihtsad soovitused:

· Kiida oma ülemusele noore kolleegi tööd. Sellega näitad, et oled meeskonnamängija, kelle jaoks on tähtis kogu tiimi tulemus.

· Ära küsi bossilt hinnangut mitte oma saavutuste, vaid prioriteetide kohta; tee nimekiri eesmärkidest ja projektidest ning vaata need ülemusega koos läbi. Nõnda näitad, et oled sihipärane tegutseja.

·  Tule vara tööle. Vanemad kolleegid, kes tihti tippjuhi siseringi kuuluvad, on pigem varajased tõusjad.

·  Otsi võimalust õpetada/juhendada nooremaid ja vähem kogenenud kolleege.

Need mõtted ei pruugi küll kõigile sobida, ent näitavad ometi kätte suuna, kuidas  ennast müüa nõnda, et see enesele ja teistele tuska ei tekita.

Aga kui tulla tagasi palgajutu juurde, siis selgub, et uskumatult sageli lähevad inimesed palka juurde küsima siis, kui nende elustiil on hakanud üle jõu käima. Ja üllatus-üllatus – nad ütlevadki oma ülemusele otse: „Sa pead mu palka tõstma, sest ma ei tule rahaga välja!“

Enne, kui sellele mõtled, tasub järgida kahte põhimõtet:

1. Vaata asju läbi ülemuse silmade: kas sa ikka oled kolleegide seas  (ja turul) nii väljapaistev, eriliste oskuste ja võimetega. Kas sinu töö tulemus on selgelt silmaga näha? 

2. Kas oled valmis loobuma palgatõusust, et su firma vaesemaks ei muutuks (iga kroon palgatõusu tähendab firmale pea kaks korda nii suurt summat miinusmärgiga), ning pakkuma välja win-win lahendusi, näiteks kasumi jagamine või müügiboonus?

Kui vastus on mõlemal puhul jah, siis on aeg palka juurde küsida küll.

Taivo Paju
peatoimetaja ja ettevõtja