Tulemused otsingusõnale "sport"

ZeroTurnaround edukad tooted

ZeroTurnaround on 2009. aastast kasvanud kahest inimesest Tartus 20 inimeseni Tallinnas, Tartus, Prahas ja USAs, müünud tänaseks üle 18 000 JRebeli litsensi ning käibe kasv aastal 2010 võrreldes 2009. aastaga oli 760%. Raske on enam rääkida ettevõttest kui “start-up”-ist, sest tänavu soovitakse palgata sama palju insenere, JRebeli müük läheb kasvavas joones ning jaksu jätkub ka Java arendajate teadmiste täiendamisele ja võrgustiku arendamisele suunatud konverentsi GeekOut korraldamisele. Ettevõtte esimese toote tähtsust turul kinnitas ka võidupühal saadud Java tehnoloogia innovatsiooniauhind.

ZeroTurnaround alustas eraldiseisva ettevõttena tegevust 2009. aastal, pakkudes Java programmeerijatele suunatud toodet JRebel. Kuna Jevgeni Kabanovi poolt arendatud toode on kasumlik programmeerijatele, muutes nende töö oluliselt nauditavamaks, aga ka tulutoov neid palkavatele ettevõtetele, hoides kokku väärtuslikku programmeerija tööaega, ei ole ime, et ZeroTurnaround on mõne aastaga jõudnud vallutada 35% maailma riikidest. Tänaseks on JRebeli klientide hulgas üle kümne tuhande õnneliku arendaja ja programmeerija. Ettevõtetest on klientideks tegijad nagu Apple, IBM, Cisco ja HP ning ka kuumad nimed sotsiaalmeedia maailmas nagu LinkedIn, Twitter ja Foursquare. Praegu käib toodete suunamine India turule. Eks 65% riike on veel püüdmata, aga suund on silme ees. “Kontori seinal on meil suur maailmakaart, kuhu aeg-ajalt saab jälle mõne rohelise täpi panna, kui uus klient tuleb,” räägib ZeroTurnaroundi üks asutaja Kabanov.

V Toiduainetööstuse aastakonverentsil tunnustati aasta edukaimaid Toiduliidu eksportivaid ettevõtteid

Eelmisel nädalal toimunud V Toiduainetööstuse aastakonverentsil autasustati ka aasta edukaimaid Toiduliidu eksportivaid ettevõtteid, kellele anti üle "Toiduliidu Parim Eksportöör 2010" auhinnad.

Auhinnad anti välja alljärgnevalt:

-          Suurima ekspordikäibega Toiduliidu ettevõte 2010 - Tere AS (659 milj. EEK)

-          Suurima ekspordi osakaaluga kogukäibest Toiduliidu ettevõte 2010 - AS Spratfil (95%)

-          Suurima ekspordimüügi osakaalu kasvuga kogukäibes Toiduliidu ettevõte 2010 - AS Santa Maria (242,8%)

-          Suurima rahalises vääringus ekspordikäibe kasvuga Toiduliidu ettevõte 2010 - Tere AS (319,8 milj EEK)

Kõik tunnustatud ettevõtted on silma paistnud ka järjepideva tootearendusega. See on taaskord kinnitus sellest, et olemaks edukas nii siseturul kui välisturgudel tuleb toodete uuendamisega ning uute toodete lisamisega tooteportfelli päevapäevalt tööd teha.

InnoNews meeskonna poolt kõikidele auhinnatutele edu ka järgnevateks aastateks.

Kõik Rabajooksule!

Käi Jala! Tervisekõnd ootab kõiki tublisid sammulugejaid selle hooaja esimesele ergutusüritusele, mis toimub 75. Nõmme Rabajooksu raames, 17. aprillil, 2011 aastal.

Rabajooks toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses.
Start on avatud kella 11:00 kuni kella 12:00, rajale lastakse iga viie minuti tagant.
Finiš suletakse kell 13:00.
Kell 11.10 antakse ametlik lähe südamenädalale Tallinnas.

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Soovi korral võib läbida mitu ringi ja lisaks jooksjatele on starti oodatud nii kepikõnni harrastajad kui ka lihtsalt kõndijad.
Käi Jala! ootab oma osalejaid, et koos rada läbida.

Lisaks suurepärasele tujule ja värskes õhus viibimisele ootavad kõiki Käi Jala! Kevadvõistlusele eelnevalt registreerunud osalejaid uue hooaja stardipakid ning ekstraüllatuskingitused meie healt koostööpartnerilt Ortolt.

Üritusel saate tutvuda MBT tervislike jalanõudega ning tutvuda ja laenutada rabajooksu läbimiseks Omroni sammulugejaid. Lisaks jagame igale soovijale treeningpäevikud.

Et teaksime piisavalt stardipakke ning kingitusi kaasa võtta, palume kindlasti oma Rabajooksul - kõnnil osalemisest teada anda e- mailile info@kaijala.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa!
RABAJOOKSUST OSAVÕTT ON KÕIGILE TASUTA !

New shortsea centre started in Estonia

New shortsea centre started in Estonia

Recently it was decided by the Council of Estonian Logistics Cluster in the presence of Estonian Ministry of Economic Affairs and Communcations, that Estonia will start their own shorts promotion centre and officially will join the ESN (European Shortsea Network).

Estonia will be presented by the Logistics Cluster  www.transit.ee

Intervjuu EASi esindajaga Hiinas, Valle Feldmanniga

EASi esindaja Hiinas, Valle Feldmann, vastab InnoNews küsimustele.

 1. Mis on EASi esindaja Hiinas peamised tegevused?

VF: Lühidalt: aidata Eesti ettevõtetel siseneda Hiina turule, tuua investeeringuid Hiinast Eestisse, networking, tutvustada Eestit kui atraktiivset, dünaamiliselt arenevat Euroopa Põhjala riiki.

Kui võrrelda, mis toimus aastal 2007, kui esindus avati Shanghais ja mida oleme suutnud teha käesoleval aastal, siis vahe on nagu öö ja päev. Kahe käe sõrmedest piisab, et loetleda kokku esimesel aastal teenindatud Eesti firmade koguarv. Ainuüksi sel aastal oleme osutanud abi üle 40 Eesti ettevõttele. Valdavalt on tegemist siiski olnud firmadega, kes impordivad või planeerivad importida Hiinast, samas kasvanud on nende arv, kes soovivad Hiina turule eksportida või koguni luua siin tootmisettevõte või osutada siin erinevaid teenuseid. Tänu Hiina väga kiirele arengule avarduvad üha enam võimalused eksportida sellesse riiki. Hiinat ei saa enam käsitleda kui üksnes odava tööjõuga riiki.

Mobiilsus ja transport

Minu Eesti  ja in.ee eesmärgid on samad, arutada ja mõelda koos uute ja huvitavate ideede üle mis viiksid Eestit edasi. Kutsun üles ka minueesti.ee foorumis sõna võtma ja 1. mail koos teistega oma ideid arutama.

Mobiilsus ja transport

Minu Eesti foorumid

Kuidas ... ?

JuhtimisAju telemäng Krimeltes

JuhtimisAju saatesarja järjekordne veerandfinaali mäng toimub sel reedel (10.04) kell 19.30 Eesti ühes omanäolisemas tootmisfirmas, mille juhile ja omanikule Jaan Puusaagile omistati just aasta ettevõtja tiitel. Krimelte on omamaisel kapitalil põhinev üks edukaim eksportöör. Nad on loonud ehitusvahu ja silikooni brändi Penosil, mille tooteid on aastaid erinevatesse riikidesse üle maailma eksporditud. Kuna transpordi- ja tööjõukulu moodustab ehitusvahu hinnast kaduvväikse hinna, siis võib Tallinna tehases valmistatud toodangut ilma probleemideta müüa edukalt kasvõi Jaapanisse või Argentiinasse. Seega - kuna majanduslangus on Ida-Euroopa ehitussektorile hävitavalt mõjunud, siis annabki Jaan Puusaag võistkondadele ülesandeks mõelda, et missugusest maailma nurgast võiks ekspordivõimalusi järgmisena otsida.

Teise ringi võistlusele on pääsenud Kalevi Šokolaadivabriku tiim koosseisus Hardo Reinike, Kristel Männik ja Kärt Kirso ning If Eesti Kindlustus koosseisus Rita Rubin, Merko Kimsto ja Ülle Tooming.

Vaata ja mõtle kaasa, et kas Sinu ettevõttel on Krimeltest midagi õppida.

JuhtimisAju on ETV eetris reedeti kell 19.30, kordusega esmaspäeval kell 13.25 ning ETV2 eetris kell 17.00. Nüüdsest on kõik senised saated saadaval ka internetis: http://www.JuhtimisAju.ee/Page-6.html

Eksportida või mitte eksportida?

Ainus võimalus majandust plussi tõsta olla ekspordile suunitletud äritegevus. Minumeelest täiesti vale väide. Mitte et eksportimine paha oleks, ja kes seda teeb ja suudab, siis andku aga tuld, aga sellele lootuseid rajada ja käskida fokusseerida on praegusel hetkel väär.  Miks? Esiteks, see töötab teistsuguste kriiside ajal. Kui on lokaalne kriis koduturul (või senisel nn koduturul, meenutame vene kriisi), siis on tõesti ilmselge ja sobiv võte: orienteerume siis ümber mõnele teisele turule. Ehk siis hakkame eksportima, teistel turgudel on ju lihtsam müüa kui senistel. Aga praegune kriis ei ole kaugeltki mitte lokaalne, ja ärimehe jaoks on tema jaoks uuele kuid niisama (või vabalt veelgi enam) kokkukukkunud turule minek suurim lollus mida teha saab. Muide erinevalt Eestist on teistes riikides pealegi täna tugevad riiklikult toetatud kampaaniad „eelista kodumaist“, mis meie näpuviibutamiste, et protektsionism on päh-päh, laia suuga irvitavad, ja millega tegelikult kaine mõistusega rahvas väga hästi kaasa läheb. Need kamikadze-rünnakud ei aita ka riigi bilanssi kuidagi parandada.

Teiseks, maailm on juba ammu globaliseerunud. Ja globaalses äris puudub selline mõiste nagu eksport. On kliendid X kohas, on tarnijad Y kohas. Näiteks minu ettevõttel on näitaja „ekspordi osakaal käibest“ täiesti iseloomutu, ma ei küsi ühegi kliendi käest, et mis maalt ta on, ega erista sihtturge kodumaiseks ja välismaiseks. Muidugi ei ole maailm mingi üks homogeenne turg, mõnedele turgudele tuleb ikka rohkem fokuseerida kui teistele, kuid need turupiirid ei käi ammu enam mööda riigipiire. Vana aja mudel „panen jalad maha kodumaal, siis vaikselt hakkan eksportima“ tundub meie teaduspõhise majanduse juures lihtsalt võõrastav. Ja selliseid „born lobal“ ettevõtteid on aina enam.

Kolmandaks, maailm on lisaks ka lokaliseerunud – paljude äride eeliseks on nende lokaalsus, ning seda eelist ja fookust ei tohi kaotada. Inimene on võrdlemisi lokaalne, ja enamus vajadusi on tal vaja rahuldada siinsamas. Kui ärimehe terminites mõista, siis sa võid tegelikult ka niisama hästi teenida ütleme Tartus ühes linnaosas pakutava teenusega, kui mõni teine üle maailma müüdava tarkvaralahendusega.

Aga mida siis teha ekspordi asemel? Tuleb mõelda, mis on tegelikult majandusega valesti. Kus on kriisi tegelikud põhjused, ja mõelda tuleb seda globaalselt. Neid põhjuseid on kindlasti mitmeid, ja kõik need vist pole päris selgedki, kuid ma olen päris kindel, et see põhjus ei ole Eesti vähene eksport. Ja seda kriisi ei suuda me lõpetada ka ekspordi parandamisega mitte kuidagi ära. Mis on siis selle kriisi peamiseks juurpõhjuseks? Ma usun, et selleks on juba ununema hakanud Malthuse probleem maailma elanikkonna geomeetrilisest kasvust võrreldes toidu (tänapäeval ütleme: energia) aritmeetilise kasvukõveraga. Liiga suure elanike arvu vastu suudan ma välja mõelda vaid ebahumaanseid viise, seega mõtleme, kuidas energiaga lood on. Seda on kahtlemata jätkuvalt piiratult, ning seda veel massiliselt juurde toota mingite uute tehnoloogiatega ei ole kindlasti meie keskkonnale tervislik, seega minu usk ja lootus põhineb lihtsal tähelepanekul, kui  ebaefektiivselt me energiat tarbimine.  Ma ei mõtle siin mõistagi vaid säästupirnide teemat, vaid energiat kõige laiemas rakenduses, mis väljendub mistahes igapäevases koduses ja tööstuslikus tarbimises, energiat mis on talletatud asjade ja teenuste tootmisse. Sellest vaatepunktist on praeguse globaalse kriisi olulisim põhjus liigne tarbimine. Maakeeli öeldes: asjad on olnud odavamad kui nad peaks, müügimehed kes tunnevad tarbija psühholoogiat hästi on neid meile müünud, ja me oleme niimoodi harjunud ja harjutatud igasugust saasta odavalt kokku ostma. Ja meil oli ka raha, tänu alatule püramiidskeemile, mida nimetati globaalseks finantssüsteemiks.

Kõik need suured majad, autod, reisid, pakendid, lisateenused jne jne, mis tundusid meile kättesaadavad ja „vajalikud“ on tekitanud sealt edasi tööstuses tähelepaneku, et sellele kraamile on ju olemas turg, mis teadagi ei salli tühja kohta, ja nii on meil täna terved tööstusharud mis teineteist üles pumbates valmistasid asju, mida tegelikult ei ole kellelegi tarvis. Selliseid tooteid ja ettevõtteid on igal pool, ka siin Eestis. Mis see ekspordi teemasse puutub? Väga otseselt – kui nüüd on globaalne majanduskriis käes, siis kadus esimesena ära finants-püramiid-skeemidega üles pumbatud virtuaalne täiendav rahahunnik, mis oli vajalik selle mittevajaliku träni ostmiseks (ja tootmiseks). Seda ei osta enam keegi, ja kui seda ei osteta kodumaal, siis loota et seda tänapäeval veel eksportida saab on, pehmelt öeldes naiivne. Vanasti veel sai, siis tegid müügimehed oma trikke ja müüsid ikka sellist saasta maha, et hoia ja keela. Aga need ajad on nüüd läbi, ja siiralt loodan et igavesti.

Siit minu soovitus äridele/tööstustele: tuleb lasta turundusosakond mõneks ajaks puhkusele, loobuda üritusest oma mittevajalikku kaupa veel kuhugi ära parseldada, ning minna tagasi joonestuslaudade taha. Mõelda, mida on tegelikult vaja, ja kus me saaksime oma suurepärase meeskonnaga anda panuse mõnesse tõesti vajalikku  tootesse või  teenusesse. Vaat just selles sisulise kasutaja lisaväärtuse tõstmise suunas tuleb eelkõige tooteid arendada. Turunduslikud ja erinevad trikid ärimudelitega, mis ka vanasti innovatsiooni alla läksid, on praegu kohatud (sh eksport).

Teine soovitus igaühele: mõtle hästi lokaalselt, hästi fokuseeritult. Kindlasti on mõni tõeliselt vajalik teenus või toode, mis looks maksimaalse lisaväärtuse just siinsamas, sinu linnas, sinu naaberkvartalis. Kui sa leiad sellise asja, siis ei peagi kaugemale minema. Transport on kallis ja läheb veel palju kallimaks (sest see edasi-tagasi liikumine on üks suuremaid energia raiskamise viise) ja kui saad seda vältida, siis tee seda. Kui suudad, siis rikastu just nimelt oma naabrite arvelt, alles siis vaata kaugemale. Ja kui siis vaatad, siis vaata muidugi ikka globaalselt.

Kui keegi tõesti seda pikka juttu jõudis läbi lugeda (vabandused!), siis pani ehk tähele, et siin jäi lahti mitu olulist küsimust. Näiteks see, et kuidas eristada saasta ja tegelikult vajalikku kaupa. Sellest ehk edaspidi.