Tulemused otsingusõnale "tulevik"

Kübersõda - filmis ja päriselt

Hiljuti teleris jooksnud film Terminaator esitles meile visiooni tulevikusõjast. Sõjast, kus lahingut peetakse laser-relvadega ja vaenlaseks on kurjad küborgid. Roboti-inimese segu masinad. Filmi jälgimise ajal sattusin ka Twitteri nimelisse sotsiaalsese võrgustikku.

Ka seal käis sõda. Sõja teemaks olid Iraagi presidendi valimiste tulemused. Sõdurid olid mõlemalt poolt rindejoont ja tulistati fotode, süüdistuste ja tekstilise kirjeldusega olukorrast.

Kättejõudnud tulevikusõda erineb oluliselt tulevikusõjast, nagu nähti seda Terminaatori filmis. Tähtsaks sõjatandriks on digitaalne võrk ja digitaalse võrgu katkemine või elektrikatkestus võrdub kaasaegses tulevikusõjas tuumapommiga.

Ka kübersõjas Twitteris ähvardas lõhkeda tuumapomm. Twitter planeeris minna oma teenusega tunniajalisele hooldusele, kuid Ameerika Ühendriikide valitsuse palvel lükati seda hooldust edasi. Kuna sõjatanner vajas ülevalhoidmist.

Millised sinu ettevõtte teenused võivad osutuda tuleviku sõjas määrava tähtsusega relvaks.?

Pikemalt on võimalik lugeda tuleviku kübersõjast minu veebipäevikust: Mihkel Mikkelsaar blog.

Autor on AS Resta turunduse projektijuht ja Matkarent.ee juhatuse liige.

Kas Meie või Nemad?

Kallid kaasmaalased, täna tahan Teile kirjutada väga olulisel teemal. Nimelt alles see oli 1. veebruaril kui Google tuli välja Eesti keelest paljudesse võõrkeeltesse ja vastupidi tõlkimise võimalusega [http://translate.google.com]. Kas pole mitte vahva?

Nüüdseks on möödunud rohkem kui kuu, ning Google on tulnud välja järgmise fantastilise ideega, milleks on digitaliseerida eestikeelne kirjandus. Jällegi rõõmusõnumid? Paistab, et mitte, sest ajakirjanduses ning kirjanike seas on ülesplahvatanud tõsine diskusioon, kas see ikka on õige?

• Jelena Skulskaja: Raamatud internetti?
• Ministeerium: Google´i pakkumist ei maksa üle dramatiseerida
• Sirje Kiin: Digiraamatu poolt
• Kirjarahvast häirib Google`i ülbe ettepanek
  

Möödunud aasta lõpus, detsembri kuus avanes mul võimalus osa võtta Arengufondi poolt korraldatud IKT arenguseire konverentsist EST_IT@2018, kus osalesin hariduse töörühma all. Haridustöörühm oli seal üks kõige esindatuim töörühmi üldse, oma nelja lauaga, kus istus keskelt läbi 9 inimest lauas. Niisiis olin minagi seal ühes lauas, täpsemalt neljandas, koos Eesti haridusgurudega. Kui lõunapaiku jõudis kätte aeg ajurünnakuks,  panna paika visioon aastaks 2018, tulin välja  ideega, keset teisi väärt mõtteid: „Hakata Eesti kirjandust sisse skanneerima, eesmärgiga elavdada eesti keelt, kirjandust ja sellega kaasnevalt kirja keelt, mis tagaks kahtlemata meie identiteedi püsimajäämise 21. sajandil“. Kuid kahjuks ei suhtutud sellese ideesse eriti tõsiselt. Esimese asjana hüppas kaasmõtlejatel pähe, aga seal on ju hulgaliselt autorikaitse probleeme! Ja sinna sahtlisse see idee sellekskorraks jäi. Nähtavasti polnud idee veel piisavalt küps. Siinjuures on huvitav jälgida, et ratsionaalselt mõtlema hakatakse alles siis, kui probleem muutub aktuaalseks ning ollakse reaalsete valikute/probleemide ees.

Samal teemal loe ideed  „Raamatule uus elu?“

Tänasel päeval paistab, et meist on paar sammu ette jõutud. Nagu teame, on eestlasel kombeks alati kõige viimasel minutil ärgata, nii on see paraku ka praegu. Kuid veel ei ole hilja! Olgugi, et Google on teinud esimesed väga julged sammud, eesmärgiga hallata paarikümne aasta pärast kogu maailma kirjandust, millest me paraku üle ega ümber ei saa, on meil veel lootust. Me peame tõsiselt mõtlema, kas tahame olla ise oma tuleviku ja kultuuri kujundajad/säilitajad või laseme seda teha kellelgil teisel, kolmandal. Fakt on see, et raamatute digitaliseerimine tuleb! Kallid kaasmõtlejad, aeg on tegudeks, sest Meil on, mida hoida ja kaitsta.

Martin Kivimäe

Arengufond

Tänaseks on valminud Arengufondi IT seireraport, mis sisaldab endas muu hulgas ka kirjeldusi võimalikust tulevikust Eesti IT fookusvaldondades. Need on kirjutatud oma ala ekspertide poolt spetsiaalselt EST_IT@2018 raporti jaoks. Soovi korral saab neid ka mp3-formaadis Arengufondi kodulehelt alla laadida http://www.arengufond.ee/videocasts/videocast907/

Tulevik Eesti keeles

Miks on eestlastel raske mõelda eesolevatest, tulevatest asjadest ja sündmustest?

Sest Eesti keeles on vaid olevik (mille sisse on poogitud ka tulevikualge), lihtminevik, täisminevik, enneminevik, üldminevik.

Tulevik puudub ja see mõjutab mõtlemist. Seda saab muuta, sest keel areneb ja meie seas on olemas tänapäeva Johannes Voldemar Veskid, Johannes Aavikud ja Paul Aristed.

Raske on uidata*, kui tekkivaid uidmõtteid on võimatu sõnadesse vormida.

Mul puudub keeleline haridus ja sellepärast ei oska migeid konstruktiivseid lahendusi tuleviku ajavormile pakkuda, kuid uidmine* saavat sel aastal tuule tiibadesse.

*uidata - innovaatilisi mõtteid, tegevusi, laehndusi (välja) mõelda.

*uidmine - innovatsioon Eesti keeles