Tulemused otsingusõnale " veebilehed"

BRÄNDID, VIIDAD JA VEEBILEHED EESTIKEELSEKS – MÜÜT VÕI REAALSUS?

1. juulil 2011 jõustus uus keeleseadus, mille regulatsioon on tekitanud palju elevust. Kas Stockmanni asemel näeme me tõesti tulevikus linnapildis kaubamaja Aktsiamees ning Soome sõidutab meid edaspidi Pikktint? Või on need kartused liigsed? Uus keeleseadus kehtestab mitmeid uusi nõudeid nii kaubamärkide kasutamisele avalikus ruumis kui ka lepingutele, veebilehtedele ja ka näiteks äriühingu kirjaplankidele. Alljärgnevalt lühike ülevaade keeleseaduse sätetest, mida peaks üks ettevõtja oma tegevuses teadma ja järgima.

Avalikku kohta paigutatud sildid ja viidad peavad olema eestikeelsed

Uus keeleseadus näeb ette, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Lisada võib teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised nagu näiteks lounge, pub, shop jmt peavad saama eestikeelse sildi. Niisiis, oma tegevuskohale võõrkeelse nime andmine ei ole välistatud, kuid sellele peab lisama eestikeelse tegevuskoha nimetuse. Eestikeelne tekst peab igal juhul olema esikohal. Nimetatud regulatsioon ei ole iseenesest täiesti uus. Täiendatud on vaid sätte sõnastust ja kinni on üritatud paigata võimalused sellest nõudest kõrvale hiilida.