OTSI IDEED:
 LoovuskonverentsTeemad: Loovuskasvatus
Teen ettepaneku korraldada üle-Eestiline konverents teemal: „Eesti vajab uut loovpõlvkonda!“ Juba aastaid on räägitud Eesti nokiast. Olen veendunud, et kogu rahva arengu perspektiivis on selline ühe nokia otsimine primitiivne. Eesti vajab uut loovpõlvkonda, kes on suutelised oma võimete potentsiaali parema kasutamise kaudu looma palju nokiaid. Samas on sellisel lähenemisel primaarne kodanike isikuarengu kvalitatiivne hüpe (midagi sarnast, mis „Tiigrihüppe“ projekt IT valdkonnas). Usun, et see on võimalik haridussüsteemi sellise ümberkorraldamise kaudu, kus esmane on õppija areng lähtuvalt inimese arengufüsioloogiast. Viimaste aastate teadusuuringute tulemused näitavad, et lapse ajurakud töötavad kuni 12 aastani domineerivalt sagedusel kuni 12 Hz. Seda nimetatakse alfa tasandiks (8-12 Hz). Teadlased kinnitavad, et loovus, mis on kõigi suurte ideede eelduseks, avaldub just alfa tasandil. Just alfa sagedusel töötav aju produtseerib loovust, intuitsiooni, inspiratsiooni, kõlbelisi lahendusi, keskendumist sisemisele jne, aktiivne on aju parem poolkera. Kui aju töötab sagedusel üle 13 Hz, nimetatakse seda beeta tasandiks, aktiivne on aju vasak poolkera, mida iseloomustab loogiline mõtlemine, analüüsimine, visuaalne jälgimine, kõnelemine, keskendumine välisele jne. Oluline sealjuures on see, et beeta võnked summutavad alfa võnked, seega loovuse. Praeguses õppesüsteemis juba alates algklassidest domineerib beeta tasandile (vasaku ajupoolkera funktsioonidele) orienteeritud õppemetoodika ja –sisu. See summutab loomupärase loovusvalmiduse ning arengu. Kuni 12 aastastel peaks vastavalt aju loomuliku arengu füsioloogiale ülekaalus olema just selline õppekorraldus, kus domineerib alfa tasand ja parema ajupoolekera aktiivsus, et lapse enesetundmine ja loovus saaksid areneda ja avalduda. Üle 12 a. vanustel peaks õppeprotsessis olema tasakaal alfa ja beeta ning parema ja vasaku ajupoolkera vahel, vanuse kasvades peaks suurenema beeta tasandi osa. Sellisel viisil hariduse omandanud on loovamad, uuendusmeelsemad, eetilisemad ja kiiremini kohanevamad. Nad suudavad probleemide lahendamiseks keskenduda selliselt, et alfa tasand aktiviseerub ja loovus ning teised selle sageduse ilmingud avalduvad. See on inimese sisemise kultuuri loomulikuks osaks, mis rikastab kogu ühiskonda mitmes mõttes. Usun, et meie ühiskond on selliseks muutuseks valmis. Selle märgiks on ka IN.EE meeskonna loomine. |
||
 |
||
Ideed: |
Teostatavus: |
|
|
 Arno, 30.03.2009 @ 14:55 Kui see on nii ,mis on üpris võimalik,siis oleks mul selline ettepanek ,et neid sagedusi arvestades tuleks kuulata ka rohkem muusikat,kus need sagedused esinevad. Head kõlarid suudavad igasugustel sagedustel mängida. Ka koolides võiks ja ehk isegi peaks klassiruumides kunsti ja käsitöö tundides muusikat mängima,mis aitab loovusele kaasa.
Ei oska praegu öelda ,kui paljud oma koduloomadele muusikat mängivad ,aga lehmad annavad ka rohkem piima ,ku head klassikalist muusikat vahelduseks kuulata saavad. aavo murutalu, 10.04.2009 @ 22:32 Jagan Villu vaateid loovpõlvkondade vajaduse järele.Küllap Lennartki võttis Nokiat laiemalt.
Loomulikult tuleks haridussüsteem ümber korraldada õppijate arengufüsioloogiast lähtuvalt. Mul on vist elu lõpuni hea meel, et suutsin mõnele vastuseisule vaatamata umbes 20 a. tagasi oma lapse(d) steinerkooli panna. Kuna algklasside õppuritel domineerib alfasagedus, siis tuleks kõike seda beetavärki ka neile loomuomase sageduse k a u d u pakkuda. Hiljem jälle ümberpöördult. Kuna kõikjal looduses on tähtis tasakaal, siis tuleks seda arvestada ka haridussüsteemis. Väidan, et suurem probleem kui puudulik metoodika, on meesõpetajate karjuv vähesus. Selline olukord on paljudele põlvkondadele kui pidev pommiähvardus. juhan tammistu, 03.06.2009 @ 00:20 MIT (USA) ,,course numbers,, voiks ka vaadata ja seda mis nende taga mahuna ja tasemena peitub,ja siis ka opetajate teadusteegmise
arengut ja saavutusi nagu ,,summa cum laude ,,jne. ilma selle taustata teeme valed otsused |
 |
 |
