Munamäe lähedal asub 26 hektari-suurune Vaskna järv, millest 50 meetrit madalamal on Tsiistres paiknev Mära järv, kõigest 10 kilomeetri kaugusel Vasknast. See veekõrguste vahe annab võimaluse rajada veetoru 15 cm läbimõõdus   ja 2 meetri sügavusel maapinnast, kuigi see kulgeks üle nõgude ja küngaste ning mitte sirgjooneliselt,nagu Vana-Rooma akveduktid, Vaskna järvest Mära järveni ja ehitada sinna väike hüdro-elektrijaam,sest 50 meetrine veesammas annab 5 kg surve sellises veejuhtmes, et käivitada elektrijaam. Kaks korda aastas toimub suurvee üleujutus Võrumaa järvedel,kuid äravool toru kaudu Mära järve annaks aastas 520 tuhat tonni vett elektrijaama aastaringseks käigushoidmiseks. Selline hüdrojaam oleks ainulaadne maailmas, sest mujal on need elektrijaamad ehitatud paisudele. Siin oleks kulutused üliväikesed võrreldes kas või olemasolevate Eesti hüdrojaamadega.   Selle idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus.

Margus Viikmaa
Sobiks vast kompensatsioonijaamaks paremini, tipuhetkedel elektri tootmiseks,tuulisel ja öisel ajal tagurpidi pumpamiseks......

Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ning riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna taastama Eesti kaubalaevastiku, miks mitte 100% riigi oma. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel! Loe edasi: 19. mai Oma Saar

Idee lahendus on välja öeldud neli aastat tagasi, mida aga poliitikud pole kuulda võtnud. Loe edasi: Mereblog 19.05.2009    

Kindlustuspoliisi peatamine –aktiveerimine .       05.05.2009        Tere .   Mul on Teile selline idee, et kus sõidukite kindlustust saaks peatada, ning ka jälle uuesti käivitada telefoni, ehk siis SMS teenusena. Kus auto omanik saadab tavakindlustuspoliisi lepingus registreeritud telefoni numbrilt kindlustusfirma lühinumbrile sms -ssi ,,PEATAN,, - ning seejärel saab ta oma telefoni vastavasisulise vastuse. Ning AKTIVEERIMISE järel samuti.      Seda kõike selleks ja neile, kes oma sõidukiga igapäevaselt ei sõida, siis oleks see lihtne ja mugav viis oma lepingut peatada ja jätkata. Ning võidavad sõidukiomanikud, kui telefonioperaatorid. Mugavus ja säästmine. Istudes sõidukisse saadab juht sms-ssi ,kus ta oma lepingu aktiveerib, ning sõidu lõppedes teadmata kauaks masin seisma jääb, saab lepingu peatada.   Antud idee autoriõigused kuuluvad Arno Jaago`-le .

Anneli Raun
Majanduslikult ei tasu ära kui kasutad autot vähe. Palju parem ja odavam on sellel juhul kasutada ühistransporti (buss, takso, rong jne). Taksohinnad on masu ajal päris soodsad. Teine probleem on ...

Lembit Soolo
Miks peavad kindlustusmaksu maksma võrdselt need kes sõidavad palju ja need kes vähe sõidavad? Põhimõtteliselt õige idee aga kindlustusmaks siis muidugi sõidu aja eest suureneks. ...

Kindlasti on inimesi, kellel 1000.- krooni mööda külge maha ei jookseks. Seega pakun omapoolse lahenduse ka siia.  

WWW.RISKIVABA.TK Ilusat Kevadet!

Lembit Soolo
Kus kohal see 1000 EEK vedeleb?...

Soovin suhelda inimesega, kellel on suur maa-tükk, mis ei tooda või kogub miinust. (põllud,mets,karjäär, jne.) soovitatavalt harjumaa. Pakun välja koostöö idee. Lordmetal@hot.ee

Kuidas ergutada Eestis turismi ja seeläbi ka natuke majandust. Vähenev siseturism, vähenev välisturistide arv. Odavad välisreisid viivad raha riigist välja.

Eesti Turismitšekk - oleks sularahale, pangakaardile, ülekandele, alternatiivne kuid soodsam maksevahend. Reisihuviline saaks tšeki soetada odavamalt kui selle nimiväärtus (maksevõime), ettevõtja aga saab tšeki realiseeriad rahaks selle nimiväärtuse järgi. Realiseerida (tagasi müüa) saab tšekke vaid Eestis tarbitud teenuste eest, mitte näiteks Egiptuse reisi eest. Näiteks, 1000 kroonise nimiväärtusega tšeki soetab soovija 800 krooniga. Tasub selle eest majutuskohas hinnakirja alusel võrdselt sularahaga. Majutaja aga realiseerib (müüb) tšeki tagasi selle nimiväärtusega. Sellisel viisil soodustatakse siseturismi sh välisturistid ja seega ka majandust sh väikeettevõtteid. Turismitšekk võimaldab soodsamat hinda ning kuna selle kasutusala on vaid Eestis soodustab ka siseturismi. Lisaks on võimalik edukate kampaaniatega naaberriikdies tähelepanu võita ning ka välisturiste meelitada sama soodustusega - tšekki saaks soetada ka väljaspool Eestit, kuid realiseerida ainult Eestis ja kohalike teenuste eest - näiteks majutus.

Marko Laur
Probleem on kindlasti ka selles, et me ei väärtusta seda, mis meil olemas on. Sain Mõttetelgutel tuttavaks ühe britikodanikuga, kes just seda meile - eestlastele etteheitis. Praktiliselt mitte ...

  Praegusel ajal kurdetakse ekspordi vähenemist, sest muu maailm ostab vähe eesti kaupu. Samuti tuleb leida lisavõimalusi oma teenuste ja tehniliste lahenduste müümiseks.    

  Üks võimalus on hakata eksportima suitsutatud lambaliha-fileed,seda ostaks kogu miljardipealine moslemimaailm ja ka teised riigid.Lambaliha tootmine aitaks suurendada meie lambakasvatust,villa ja villase riide tootmist,lambanahksete tarbeesemete – kasukate,autoistmekatete,diivanikatete ja jalatsite tootmist.Meie toidulettidele ilmuks jälle suitsutatud lambaribi,mis oli meie lastele „õndsal „vene ajal maiuspalaks. Käesoleva idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus  

Lembit Soolo
Veel küsimus.Kas on kindel, et araablased söövad suitsutatud lambafileed? Kui söövad, siis mis puuga peab olema suitsutatud? Enne riskimist peab selliseid asju täpselt teadma....

Lembit Soolo
Jutt on ilus aga olen kuulnud väheseid lambakasvatajaid kurtmas, et lambaid ei ole kusagile panna. Keegi ei osta... Araabia maadesse on lambaid mitu laevatäit viidud. Ma ei tea, kas äri tasus ära...

Tallinnas on vee hind on liiga kallis.

 Tallinna vee hinda saaks langetada,kui need kes kallist ja puhast Ülemiste järve vett ei vaja,võtaksid oma tsisternautodesse Pirita jõe vett.Pirita sillast ülespoole tuleb rajada veevõtutorustik,millest saavad jõevett kõik tarbijad – tänavapesemiseks, tuletõrjeks, aedade, puude-taimede kastmiseks ja pursk-kaevudele.Pirita jõe vesi on puhas ja mage ja sama on pea-aegu ka Tallinna lahe vesi.On lihtsalt uskumatu priiskamine,et Ülemiste järve puhastatud ja osoneeritud joogivett, mille hind poemüügis on kuni 50 kr.liiter(kuigi imporditud),kasutatakse tänavapesuks,tuletõrjeks ja taimede-puude kastmiseks,muidugi ka reovees. Oleks mõeldav rajada paralleelne torustik üle linna sanitaarvee tarbimiseks,eriti uus-asumites Tallinna äärelinnades Käesoleva idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus

Arno
Kes torustiku omanik, dikteerib vee hinda. Samsugune momopoolsus kehtib elektrienergia vahendamisel. Mis on samuti üle makstud. Iga äriga on nii, kus alternatiivsed võimalused võimatuks tehakse,...

Me elame keerulises ühiskonnas, ühiskonnas kus on tekkinud vajadus turvatunde järgi, ehk kindlustusteenuse järgi, kas siis kohustuslikult või siis vabatahtlikult. Kindlustuse näol on tegemist tasulise teenusega ja üldjuhul mitte just odava teenusega, me maksame selle eest. Samas me maksame turvatunde eest, see on hea, sest kunagi ei tea mis juhtuda võib. Kuid samas kui ei juhtu midagi, siis me ju maksame tegelikult "tuulde", saamata tegelikult midagi tagasi. Miks see nii on, peaks saama ju ka tegelikult ju teisiti, või mis?

  Kindlustusteenuse ostmine on ju võimalik muuta mõistlikumaks, sa maksad, kuid samas on sul võimalus ka midagi tagasi saada. Näiteks võiks ju turule tulla teenus järgmisel kujul. Klient maksab iga kuist teenustasu. Samas kui aga aasta jooksul ei toimu kindlustusjuhtumit siis võiks ju tegelikult klient mingi osa summast tagasi saada. Sellisel kujul muutuks ju teenus kliendi jaoks atraktiivsemaks. Samas kui aga midagi juhtub siis on mõistagi et nn tagasimakset kliendile ei toimu vaid toimub juhtumi korvamine. Samas saame aru et ka kindlustusfirmadel on kindlustusjuhtumite puhul kohustused, ning need ei pruugi olla sugugi väiksed. Kuid me elame ju finantsajastul, investeerimise võimalused on laiad. Kindlustusfirmal on alati võimalik tegeleda vahendite investeerimisega ning sellega teenida tegelikult suuremat tulu kui klientide poolsed sissemaksed kokku. Näiteks ütleme et finantsasutus pakub ka kindlustusteenust, kliendid ostavad seda, tekib teatud fond, miks siis seda raha mitte näiteks lühiajaliselt mitte välja laenata, loomulikult teatud intressiga? Selline lähenemine oleks kindlasti kliendisõbralikum, ning olgem ausad, et kui klient saab ka reaalselt ilma juhtumita midagi ka tagasi ning tal on valida kahe asutuse vahel kus tehakse tagasimakseid ja kus mitte, siis kumma asutuse te valiksite? Mina valiksin selle kus toimub ka tagasimakse. Sellist lähenemist saaks kasutada sellist pikaajaliste kindlustusteenuste puhul, näiteks nagu varakindlustus (väljaarvatud auto) ja elukindlustus. Mina haaraksin kahe käega sellest kinni ja ma arvan et ma ei oleks selles kindlasti üksinda. Võiks nagu ära teha ja ka kliendile midagi tagasi anda ka siis kui reaalselt kindlustusjuhtumit ei olnud!  

Tere,ma ei ole selle ala spetsialist,vaid ma arvan et peaks ikkagi põllumajandust arendama.Ja kuna siin Eestis on ilmastik selline nagu ta on tuleb kasutada kasvuhooned ja paigutada neid soojustrasside peale(või siis kuidagi kasutada seda soojust mis jookseb ütleme torudes soojusjaamadest tarbijateni)Või siis veel mingisugune kaasaaegne ja mittekallis energia allikas suurte kasvohoonete kütmiseks sügisel ja talvel.

Põllumajanduse probleemideks on tarbijate madal ostujõud ja saaduste töötlejate ja turustajate spekulatiivne käitumine. Spekulatsioonitundlikus on tingitud aga väga aeglasest käibest. Katmikalade majandamine on suhteliselt marginaalse tähtsusega.

Aare Melles
Hr. Kikase idee on suurepärane! meil on piisavalt maa-asulaid tsentraalse keskküttega, millede välistrasse ei ole suudetud rahapuudusel korralikult isoleerida. nii kasvabki trassidel talvel rohel...

Eesti Vabariigi pindala (Tartu Rahu poolt kinnitatu),koos rannavetega tuleb jagada eestlaste arvuga (kogu maailmas),nii saame teada iga eestlase maaomandi m2-des. Maa ei ole müüdav, ega ostetav ! Kõik teised võivad a i n u l t  r e n t i d a maad.Kõik eestis seadusterikkujad maksavad renti 10-kordselt ja progresseeruvalt. Nii saab kaks "Kärbest" ühe hoobiga-lakkavad spekulatsioonid ja väheneb kuritegevus.

Kõik ülalloetu kehtib ka siin.

Lembit Soolo
Rentimisel on palju halbu külgi. Maad ei soovi keegi parandada, kuidas ehitistega on? Ühe sõnaga, ei ole mõtet kaaluda. ...

Mait Müüripeal
Kui suur peab puhtavereliseks Eestlaseks olemise protsent olema? Kas isaliin on emaliinist olulisem? Kuidas lahendada maatüki paiknemisest tulenevad eripärasused?...

Alates tänasest on lõpetatud kogu Vabariigis kõigi töötasude väljamakse mis ületab 10 000.-eek.Seadus kehtib kõigile Eesti Vabariigis elavatele ja töötavatele inimestele-alates prükkarist kuni kõige kõrgemal (Toompeal)töötavatele härrastele.Kokkuhoitud raha kantakse riigikassasse.Olukord kehtib seni kuni pensionär saab osta iga nädal killu vorsti oma võileivale.ja kuni uue seaduse välja andmiseni.

Kõik eelmises lahtris kirjutatu.

Arno
Jah ja sinised tulekustutid peavad ka alates 1.04 sõidukites olema ,ning kabrioletiga sõites tuleb kiivrit kanda.Ja juhtkoerte asemel võetakse ,ning hakatakse kasse koolitama :) ...

Lauri Randma
Milleks selliseid mõttetusi kirjutada? Kogu lugupidamise juures pensionäridesse ei paranda see seadus nende olukorda karvavõrdki,sest varsti polekski Eesti Vabariigis teisi kui prükkarid, pension...

Majanduse elavdamiseks võiks riik kanda ettevõtetel standarditega seotud kulud. St. et vähemalt eestikeelsed standardid võiksid olla kõigile vabalt tasuta kättesaadavad ning riik kannaks vastavalt sellega seonduvad kulud Standardikeskuse ja autoriõiguste omanike ees. Samuti võiks riik toetada ja tasuta nõustada ettevõteid erinevate sertifitseerimisprotsesse läbimiseks (ISO 9001 jms) - vastavate sertifikaatide olemasolu annab eelise allhanketööde (ja miks ka mitte peavõtutööde) saamiseks välismaalt. Ettevõtted ise tihtipeale ei näe standardite ja sertifikaatide hankimiseks vajadust, kuna see on keeruline ja kulukas. Samas on võimatu rahvusvaheliselt äri ajada, kui üksteist (ehk standardeid) ei mõisteta. Samuti puudub vastaspoole usaldus, kui pole näidata tõendeid (sertifikaate) ettevõtte kvaliteedi vastavuse kohta. Seega võiks riik võtta mõneks ajaks selle valdkonnaga seotud kulud enda kanda. Kindlasti on see suhteliselt kallis, aga samas a) on kindlalt teada kuhu raha läks (st. et raha ei läinud kuskile vasakule) ning b) kui ettevõttel on mõni kallis sertifikaat, mille taotlemise protsess on väga pikaajaline, vähendab see huvi näiteks maksude optimeerimiseks vms. põhjusel firmat kinni panemast ja uue nimega samal kohal alustamast.

Oliver Licht
Minu meelest on see hea idee, sest iga kulutatud kroon kuluks ekspordi arendamisele. ...

Riigil on väga palju erinevaid registreid ja igal ühel oma teeninduspunktid (Näiteks: haigekassa, autoregister, jne ...). Mõned on raha kokkuhoiu mõttes oma teeninduskeskuseid sulgenud. Ja koondanud suurematesse linnadesse. Kõigil kodanikel ei ole arvuti kasutamine ka nii käepärast. Riigiteenuse osutamise kvaliteet halveneb.

Kaotada ära igasusgused iga registri teeninduskeskused. Luua uus ühine teeniduskeskus. Nii, et vahet ei ole kas lähed lapse sündi registreerima või autot arvele võtma. Lähed ühes linnas ühte kohta 'Riigiteenuste teeninduskeskusesse' Kõik dokumendid ja paberid ja riigiga sonduvad asjad saad ära lahendada seal. Teeninduspunktide võrk oleks näiteks igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas. Teatud registri erispetsialistid seevastu koondatud kokku. Riik hoiaks kokku kulusid iga registri pealt. Teeninduskeskus prandaks riigiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Olulise osa ka omavalitsuste tööst annaks loodavale teeninduskeskusele üle. Seega haldusreformi üks hea abivahend. Pea-eesmärk oleks vähendada riigitöötajate arvu ja riigi valitsemise kulusid, nii et riigiteenuste kvaliteet ei kannataks.

Marko Laur
Väga hea mõte! Nii saab järjest rohkem teenusid juurde ID-kaaridle ja Mobiil-ID-le. Selleks on vaja väga head dokumendihaldussüsteemi ja head koolitust teenuste kasutamiseks. Kui me oma käraj...

Sven Varkel
Milleks üldse kuskile minna?! Meil on olemas mobiil-ID ja ID-kaart. See tähendab seda, et asjad saaks aetud ka arvuti taga olles. Aga on selge muidugi, et kõigil ei saa niipea arvutit olema. Selleg...

Lauri Randma
Väga hea mõte. Luua Eesti Registrikeskus, kus saaks õiendada kõik asjad, mis vaja....

kõikidel on rahapuudus.kellel maksud,kellel võlad jne.vajame ju kõik abi,eks.

asi,süsteem lihtne.kui saaksime igaüks siin eestis leida enesest usaldust,headust,lahkust ja kannaksime näiteks igal päeval kellegi kaasmalase kontole ühe eesti krooni.kõik korraga ühe inimese konole,iga päevaga saaks eestis üks inimene miljonäriks kuna meil ju riigis pea poolteist miljonit inimest. ja see ei teeks kedagi mist vaesemaks ja ükskord saaksid ka sina õnne osanikuks.süsteemiliselt peaks esialgu saama järjest igas peres üks vanematest rikkaks,ja kui peredel ükskord ring peal,hakkaks edasi järgnevad osalised kasumit saama....jne...mida arvate..kas poleks asi selge ja lihtne`?muidu aitame inimesi kül raha,elamiste jne asjadega aga ainult neid,kes tõesti seda vajavad...miks mitte siis alustada üksteise aitamisega kohe algul,ilma et probleeme tekiks.probleem on nagu võsa,,,,kui tal oksi kärbid,kasvab ta edasi,aga kui välja juurid,poleks teda nagu olnudki.aitame aidata üksteist,kõige odavamal viisil ja ennetame probleeme peredes....kallid kodanikud,,,,kas leiame ühise keele,peaga inimesi,kes suudaks selle asjaga kaasa aidata`?me kõik ju vajame seda lisa,just nüüd......mida rahvas arvab?kes poolt,kes vastu,miks vastu,põhjendused,selgitused kõik vastused teretulnud,,,jään ootele.....ette tänades..eestimaa kodanik...

Lembit Soolo
Tüüpiline idee millega sulid naiivseid õnge püüavad....

Mart Nagi
Idee autor peaks viimane olema kes miljonäriks saab ja ta peab kaua ootama ( 1000000/365= 2739 a. )mina teeks paekividest sea liha...

Oliver Aland
Idee on väga hea. Tooks välja mõningad punktid kuidas seda oleks võimalik teha, ning ka mõningad küsimused. 1. Et seda teostada, peaks esiteks suure reklaami kampaani korraldama, et inimesed se...

ennem ei hakka eesti majandus paranema kui eestis ei ole loodud tootmist mis toodaks exsporti, olid ajad 94-98.a. ja nüüd on sama tulemus käes.tuleb analookselt tegutseda ja vaatata mis vigu tehti ja nüüd need ära parandada,ehk siis hakkab majandus surutis lahenema, see minu isiklik arvamus sellest. tuleb mõelda globaalselt ja tegutseda radikaalselt.

Peaks moodustama ekspordiameti,  mille ainuke ülesanne oleks müüa eesti kaupu välismaal, kaasates selleks kõiki riiklikke võimalusi. Eesti ettevõtjad on tihti nii väiksesed, et nad ise oma eelarvest seda tööd( ekspordi kanalite otsimist) teha ei suuda. Ühendatud jõududega oleks seda kergem teha. Riiklik ekspordiamet saaks kergemalt kindlustada kaupu ja riske. Taodelda pangalaene ja krediite, saada informatsiooni saatkondadest ,jne. Ekspordiameti kulubaas peaks tulema vahendustegevusest saadud protsentidest.

Marko Laur
tegelikult ei saa siiski võrrelda idees pakudud perioodi praegusega. kogu maailma majandus oli alles tõusuteel ning Eestis alustatud ettevõtetel ei olnud ju ka konkurente. Veel enam, meil oligi j...

Alger Tammiste
Tegelikult saavad ka väikesed ettevõted oma tooteid ekspordiks pakkuda. Õnneks on meil internet, kus enamuse potensiaalseid kliente võib üles leida. Samuti on olemas e-mail ja telefon, et nendega...

Tere!   Kas siin portaalis on lahkeid ja abivalmis inimesi, kes aitaks kirjutada projekti? Kuna ise ei ole sellise asjaga mitte kunagi kokku puutunud ja teadmisi on väga napilt.   Nimelt on plaan teha väiksemat sorti rantso, kus tegeleks väikestviisi hobusekasvatusega. Muidugi oleks ka üheks tagasiteenimise võimaluseks pakkuda inimestele võimalust hobustega sõitmas käia, ning hobuseomanikele, kes ise ei suuda hobuse eest hoolitseda (ei ole vastavaid tingimusi) pakkuda ka hobuste majutusteenust.

Samuti saaks sellise ürituse puhul pakkuda kasvõi mõnele inimesele tööd. Alguses siis ehitajate näol- hiljem juba rantsotöölistena.   Endal on praeguseks olemas palju pealehakkamist, ning ka piisavalt palju maad, kuhu ehitada sedasorti pealehakkamine, ning maid jätkub ka heinategemiseks ja ratsutamiseks.   Sooviksingi täpsemalt teada seda, kuidas rojekt kirjutatakse, kas ja kuidas peab välja arvutama maksumused, ning kui paljuga Euroopa Liit sellist asja toetaks?   Kuna asupaigaks saaks Eesti pinnal üks väiksem koht ning nii või naa tuleks ehitada sinna, tulevase rantso juurde, ka elumaja, siis võiks ka projektile lisada suure, korraliku sauna, et siis külainimestele ka seda teenust pakkuda. Muidugi võib ka teha mingeid muid meelelahutusi sellesse komplekti, et elavdada külaelu, mis juttude järgi meeldiks EL-i toetajatele väga- et elu saaks uue pöörde ja kvalteedi.   Võibolla jäi ka midagi seletamata, aga eks ma hiljem lisan, kui miskit meenub.   Kõiki abistajaid ette tänades:

Aivar A
Tere! Saan Sind projekti kirjutamisel aidata. Oma töös just täpselt nendega tegelengi. Esmalt palun kirjuta itpm@hot.ee Kirjuta lahti ka kas vajad lihtsalt projekti, või vajad seda edaspidi ka k...

Meie "suur juht" on otsustanud, et kokku tuleb hoida sealt kust kokku hoida ei saa. Lülitades öösel tänavavalgustuse välja seatakse tahes tahtmata ohtu inimelud. Kokku on muidugi vaja hoida aga mitte sedasi, et kõik peaks pimedas kuidagimoodi võibolla koju jõudma. Küsimus ei ole hetkel kas keegi saab kannatada selle otsusega vaid küsimus on millal see keegi kannatada saab.

Idee aga tegelikult lihtne. Ma ei ole väga kindel kui suure voolutarbega on need tänavavalgustused, aga olenemata sellest ma olen peaaegu kindel, et kui linn teeks firma või palkaks firma kes vanamoodsate hõõglampide asemele hakkaks tootma LED tehnoloogial tänava valgusteid. Faktiliselt on tõestatud, et sama valgustugevuse juures tarbib LED vähemalt 50% vähem voolu (tõenäoliselt isegi rohkem), kuna ei tee seda soojuseks. Oma hinnalt on nad kyll tiba kallimad. Aga kui linn või see firma teeks mõnele LEDi tootjale hiigel tellimuse, ja need lambid meil siin valmis tehtaks ei tohiks see hind enam väga trastiline olla. Ise kyll ei ela Tallinnas aga logedes artiklit siit: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=97078 ,siis kahju hakkab nendest inimestest kes peavad tegema pimedas tööd, kes peavad liikuma sellel ajal linnas kui seal on kottpime ja kahju hakkab inimestest kelle varakallale kiputakse ööpimeduse varjus RAHA KULUTAMINE LED lambid on mõnevõrra kallimad RAHA KOKKUHOIDMINE 1) LED lambid tarbivad vähem voolu sama valgusviljakuse juures 2) LED lambid kestavad kordi kauem kui hõõglambid  

Aivar Kaljula
http://en.wikipedia.org/wiki/Luminous_efficacy pole küll mingi valgusespets aga tundub, et päris nii see ikka pole......

Marius Reose
mõnes kohas saab lampidel liikumis andureid ka kasutada...

Rinno Lell
Täpselt minu idee, vaata natukene allapoole. Põhiline, mis takistab uuendusi tegemast on laiskus, omakasupüüdlikus ja lauslollus. Peteri printsiip kehtib - inimesed kerkivad niikaua ametiredelil ...

vastavalt el energia hinna kasvule ja süvenevale maj langusele   on vaja vähendada kulutusi tänavavalgustusele - mida ka hoogsalt üle rigi tehakse. Kas poleks mõistlikum vahetada praegu kasutuses olevad tänavavalgustuse lambid välja LED valgustite vastu, mis tarbivad umbes 5x vähem voolu kuid annavad sama valgustuse. Valgustid vastavad Euroopa normidele, sobivad olemasolevatesse lampidesse soklisuurusega E40, on pikaealisemad kui praegu kasutuses olevad gaaslahendusega lambid. Peale nende heade ja kasulike omaduste on minu arvates võimalik saada ka EU toetust nende ostmiseks, sest selle läbi, et vähendame oluliselt tänavate valgustamiseks kuluvat el energia hulka, vähendame ju ka õhku paisatavat CO2 kogust. Järelikult on selle muudatuse läbiviimine ka KESKKONNA teadlik tegu. Siit viit vähemalt 1 LED lampide tootja kodulehele

Kas poleks mõistlikum vahetada praegu kasutuse olevad tänavavalgustuse lambid välja LED valgustite vastu, mis tarbivad umbes 5x vähem voolu, kuid annavad sama palju valgust. Valgustid vastavad EL normidele, sobivad olemasolevatesse lampidesse soklisuurusega E40, on pikaealisemad kui gaaslahenduslambid. Lisaks nendele headele omadusteleon nende lampide ostuks võimalik saada ka toetust EL, sest vähem voolu tarvitavate asjade kasutuselevõtu läbi väheneb ju ka CO2 õhku paiskamine kordades, järelikult on tegu vägagi keskonnahoidliku asjaga ja selle tarvis ju ikka raha leitakse. Lisandub väikese plussina see, et lampide vahetusega saavad tööd ka paljud inimesed. Viit:

Kimmo Tann
see on kindlasti tulevik küsimus hetkel lambi eluiga ja hinna suhe et tekiks ära tasuvus, loomulikult kui mass tootmine siis hind langeb. ...

Kui suured firmad ja ettevõtted enam tööd ei anna, siis tuleb inimestel seda ise teha ! Seega tuleb FIE-de kohustusliku sotsiaalmaksu määra oluliselt ja piisavalt vähendada, või vajadusel ära kaotada, et inimesed saaksid ise ja seaduslikult ette võtta mingi väikese tegvuse ja kui seda tegevust mõnel kuul pole siis pole ka maksu. Praeguse maksukoormusega, mis ei olene tegevuse piisavusest, ei saa väikene inimene ise midagi ette võtta ! Kurb võibolla, kuid isegi Nõukogude liidu ajal sai "tädi maalt oma ühe lehma piima piimapukile viia, pangetäie marju kokkuostjale anda või oma ainsa sea lihakombinaati sõidutada". Riik olgu ikka rahva jaoks mitte vastupidi ja seega on esmajärguline et rahvas oleks söönud, riides ja peavarjuga. Kumb on meie praegusele riigile parem, kas maksta järjest rohkem, järjest kasvavale töötute "armeele" selle ülevalpidamiseks ja ümberõppeks või mitte saada paljudelt endistelt, praegustelt ja potensiaalsetelt töötutelt piisavalt maksuraha. https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2471  

Einar Eiland
Tuleks võiks ja oleks. Seda on 10 aasat räägitud. Hakake ükskord tegelema ühistegevusliku majandusega. http://www.eca.ee/ Nüüd on nutuvõru ümber suu ja üksiku hudni ulgumist ei viitsi keegi ...

Kimmo Tann
suurtel tegijatel ei tasu pisi vidinatega mässata aga FIE elab sellest ära ja aitab teisigi....

Kimmo Tann
ma täitsa usun et peaks olema mingi selline süsteem et väike firmad ja FIE-d asuvad väikestes külades ja valdades ja toetavad suur tegijaid et siis kuskil pannakse nendest vidinatest kokku kas ja...