Seagripp on kohal ja vaktsiinide ümber on nii palju kahtlasi kõlakaid, kõigile seda ei saa ka jätkuma

Lihtsaimaks ja odavaimaks lahenduseks on 0,5%-lise vesinikülihapendi vesilahuse suukaudne manustamine , väidetavalt aitab paljude vaeguste korral. Head googeldamist

Maksumaksja 20 miljonit on ka raha, minu jaoks vähemalt. Muidu läheb teist samapalju või rohkem kättejäänud vaktsiini hävitamiseks. Sakslastel on 70% soetatud vaktsiinist üle ja seda pole kuhugi panna. Maksaksid peale, kui keegi ära viiks. Tehke vaktsiinisoovijatest neti teel nimekiri ja tellige siis hüpohondrikutele vastavalt nende vajadusele. Kui seda raha kuhugi panna pole siis ostke kalamaksaõli ja jagage tasuta neile, kellele see taskukohane pole.

Vihmaveele tuleb rakendust leida ja ehitada seadmeid mille abil saaks vihmavett kasutada ,objektidel kus esineb veepuudus: garaazid,soojakud,autohaagised,tööstushooned,võo kus soovitakse vähendada veetrassi katkemisel esile tulevaid probleeme.

Vihmaveetoru suunamine veepaaki millest saaks vajadusel vett võtta -mille jaoks saaks vihmavettvett kasutada:pesemiseks  jne.samuti saaks avarii olukorras  saab ka keedetud vett juua

Tee ära, selliseid asju mõnel pool kasutatakse. Keetmine pole parim lahendus, on paremaid.

Meie vahelduvvoolu sagedus kõigub sõltuvalt võrgu koormuse muutmisest. Sellise kõikumise silumiseks sobiksid motogeneraatoritega hoorattad. Maailmas neid toodetakse. Sellised hoorattad sobivad ka energiasalvestiteks tuulegeneraatoritele. Põhivõrgu koormuse vähendamiseks tuleks sellised seadmed suuremate linnade lähedusse paigaldada.  

Arenenud riikides on hakkatud kasutama naatrium väävel akusid. MW skaalas mahtuvus ning suur töökindlus.  

Puhas ja odav energia on olemas. Ka selle uurijad on olemas ainult et vahendid nendeni ei jõua. http://www.youtube.com/user/FreeGlobalEnergy#p/a/4B8370A9BD7B3BDF/0/yMMDgjNDndA See on pikk ja põhjalik film, vähe valus vaadata. Kas te usute, et mõnele bakterile on propelleriga elektrimootor arenenud? Pöörlemissagedus on sellel mootoril 100000p/min, vaadake ise. Darvinit pole mõttet süüdistada. Leiate ka mõne tsitaadi temalt.

Restart

Restart

See, kellele nende ettevõtete dividendid lähevad, ei ole majanduse elavdamise seisukohalt just kõige olulisem. Hoopis tähtsam on millise riigi kodanikud saavad tööd, neid tooteid valmistades, makasavad makse. Oluline oleks inimestele lihtsa raharingluse skeemina selgeks teha, mis saab nende rahast, kui nad ostavad näiteks odavat Läti piima, või natuke kallimat Eesti oma. Kui pensionärid teaksid, et odavat läti piima ostes toidavad nad kaudselt hoopis naaberriigi eakaaslasi. Ma loodan, et saate aru mu mõttekäigust. Raha tuleb riigis sees hoida!

On olemas e-arve. Võiks olla ka e-arve süsteemiga koos ka e-raamatupidamine.

Hakkajad e-keskkonna arendajad võiks luua keskkonna kuhu saabuvad ettevõttele tulnud e-arved ja mille kaudu saaks ettevõte saata e-arved. E-arvele võik külge pookida ala konto numbri konto plaani järgi ( See on vaikimisi nii kui nii välja kujunenud riigi tasandil). Kas see on kontori rent, kontori tarbed, Arvuti tarvikud jne. Ettevõtjal jääb ainult kinnitada saabunud arve e. kas ta aksepteerib seda arvet või mitte.

Täitsa mõnus lahendus on www.e-arved.eu Saad arveid kergelt luua ja hallata. Ei ole exeliga mässamist.

Meie riigivalitaemiseks kulutatud rahahulk per inimene on liialt kõrge.

Tuleks jätkata meie ministeeriumide ja ametite liitmist, eesmärgiga töö parema korraldamisega vähendada kulusid. Kas meil on ikka vaja eraldi põllumajandus- ja majandusministeeriumi. Eraldi rahandusministeeriumi, Eesti Panka, ja finantsinspektsiooni. Jne. Kuna meie riik on rahvaarvult väike, peame olema oma naabritest nutikamad. Liig suur ametnikearmee läheb meil kalliks maksma. Pealegi tekitab iga riigiaparaati lisandunud inimene täiendavat bürokraatiat, sest ta peab oma vajalikkust pidevalt tõestama, ehk probleeme tõstatama, millega siis edukalt võitlusse asuda. Loogilise järeldusena: Iga riigiaparaadist lahkunud inimene vähendab riigi üldist bürokraatiamahtu. Kõik ettepanekud kokkuhoiuks on teretulnud! 

kuna hymn on nagunii sama siis saata palga sailtamisega kogu riigikogu saarele igaveseks puhkama ja lisada soome poole paar minisrtikohta juurde piiri nagunii enam pole .

vastavalt el energia hinna kasvule ja süvenevale maj langusele   on vaja vähendada kulutusi tänavavalgustusele - mida ka hoogsalt üle rigi tehakse. Kas poleks mõistlikum vahetada praegu kasutuses olevad tänavavalgustuse lambid välja LED valgustite vastu, mis tarbivad umbes 5x vähem voolu kuid annavad sama valgustuse. Valgustid vastavad Euroopa normidele, sobivad olemasolevatesse lampidesse soklisuurusega E40, on pikaealisemad kui praegu kasutuses olevad gaaslahendusega lambid. Peale nende heade ja kasulike omaduste on minu arvates võimalik saada ka EU toetust nende ostmiseks, sest selle läbi, et vähendame oluliselt tänavate valgustamiseks kuluvat el energia hulka, vähendame ju ka õhku paisatavat CO2 kogust. Järelikult on selle muudatuse läbiviimine ka KESKKONNA teadlik tegu. Siit viit vähemalt 1 LED lampide tootja kodulehele

Kas poleks mõistlikum vahetada praegu kasutuse olevad tänavavalgustuse lambid välja LED valgustite vastu, mis tarbivad umbes 5x vähem voolu, kuid annavad sama palju valgust. Valgustid vastavad EL normidele, sobivad olemasolevatesse lampidesse soklisuurusega E40, on pikaealisemad kui gaaslahenduslambid. Lisaks nendele headele omadusteleon nende lampide ostuks võimalik saada ka toetust EL, sest vähem voolu tarvitavate asjade kasutuselevõtu läbi väheneb ju ka CO2 õhku paiskamine kordades, järelikult on tegu vägagi keskonnahoidliku asjaga ja selle tarvis ju ikka raha leitakse. Lisandub väikese plussina see, et lampide vahetusega saavad tööd ka paljud inimesed. Viit:

see on kindlasti tulevik küsimus hetkel lambi eluiga ja hinna suhe et tekiks ära tasuvus, loomulikult kui mass tootmine siis hind langeb.

Korterelamutes toasooja arvel võiks toetada ehitusettevõtlust. Kõik eeldused selleks on olemas - 1. KÜ-del pole täna pangast laenu saamisega raskusi 2. Kredex toetab 3. Ehitushinnad on langenud Tulemused oleksid positiivsed ükskõik kus otsast sa seda ka ei vaata - 1. Elenike üüriarvetel ei pruugi isegi vahet olla, lihtsalt soojakulu asemel on laenukulu. 2. Paraneb korterite sisekliima, majade välisilme muutub kenamaks. 3. Raha hakkab rohkem ringlema ja säiluvad töökohad nii ehituses kui seda sektorit teenindavas sfääris 4. Eesti ei pea toetama idapiiritagust majandust enam nii palju. Paraneb välikaubandusbilanss. 5. Väheneb ka igasugu saastetasude maksmine. Ja saaks kiita igasugustelt kliimaorganisatsioonidelt. Ootaks ettepanekuid, et kuidas seda kõige kiiremini käima saada. Kõige suurem pidur on tavaliselt KÜ-de "opositsioon". Äkki nii, et mingi seadusega saaks kohustada KÜ-d seda tegema näiteks kui energiamärgisel kajastuv energiaerikasutus on suurem mingist näitajast  

Autori idee on las teised laenavad mina tahan tööd teha, laena ise mina tahan sulle nagi müüa olen müügimees ja tahan ka tööd teha

2000 aastal pandi Teenuse tellija Eesti Haigekassas kokku erinevate maakondade haigekassade andmebaasid koos kõikide dokumentidega. Mis vähendas halduskulusid ja andis tervikülevaate kuhu raviteenuse raha kulutada, kui palju soodusretsepte väljastada ja kui palju töövõimetuslehtedele raha kulub jne jne. Samas pandi kokku ka teenuse osutaja ehk Põhja Regionaalhaigla oli vist 7 suuremast haiglat, et halduskulusid vähendada ja suurendada haiglate läbipaistvust kulude jälgimise osas. Eestis on sotsiaalministeerium kõige suurema eelarvega ja näed saadi hakkama omamoodi pretsedenditu asjaga.    Statistikaameti andmebaasid oma andmetöötlusvõimsusega ja suur inimressurss ametnike näol ministeeriumides panna ettevõtluse teenistusse oleks juba võimas baas, mille pealt ministeeriumite kooslus saaks ühise läbipaistva sihtotstarbelise paindliku kulupõhise maksupoliitika ja eelarve välja mõelda:)

Uurisin ajakirjaINSENEERIA (5/2008) artiklile "Tee-ehitus käib ka süvitsi" lisatud tööjoonist. Leidsin sealt muru külvinormi 20 grammi ruutmeetrile. See teeb 200 kg/ha Põllumajanduses on heintaimede külvinormid taime liigiti vahemikus 2...20 kg. Seega on vahe 10...100 kordne. Murusegud on kallid, hulgiostul võib kilo hind jääda vahemikku 40...150 krooni.

Teedeehitajad võiksid haljastustöid tellida kohalikelt põllumeestelt, kellel on selleks piisavalt teadmisi, oskusi ja haljastustöödeks sobivaid masinaid, mis pärast kevadkülvi jõude seisavad.

siin jälle hangete korraldajad mängus. kui kirjutada hankesse sisse,et haljastustööd TULEB tellida kohalikult (valla,linna,maakonna)ettevõtjalt, saaks asi lahendet. võib lisada lisaõudeid- näit.kohustuslik rohumaade haldaja, taimekasvataja vms. pall on tellija käes...