Kunagi toodetud kiirusradarite "avastajate" süsteem tuleks ümber häälestada ja kasutada raudteeülesõidukohtadel olevate ohutuledega paralleelselt, et lülitada  välja automootor 300-500 meetri kaugusel ülesõidukohast,või siis lülitub sisse (läbilõikav)sireen mis vaikib alles mootori seisates. Süsteemis saaks kasutada autoraadiot ,-raadiojaama et võimalikult vähe dubleerida seadmeid. Autosse monteeritav vastuvõtja (endine radaripüüdja) oleks kohustuslik ja plommi all! Olen kindel et õnnetused raudteeülesõitudel väheneksid järsult.

Liikudes Tartu suunas on, nagu paljud vist juba teavad, vähemalt 2 kohta(pärast Imavere risti ja pärast Laevat), kus on pikk sirge ja tee märgistus (katkendlik joon keskel) lubab sooritada möödasõitu aeglasemast liiklusvahendist, kuid tegelikult on eesoleval sirgel mõnikord raskesti märgatav lohk, mis mahutab kerge vaevaga 1-2 vastutulevat sõiduautot, ning möödasõitu sooritades võib sattuda väga ebameeldivasse situatsiooni, kus "maa alt" kerkivad vastassuuna vööndisse vastutulevad autod. KUIDAS KÜLL SAAKS TEE MÄRGISTUSE VASTAVAKS TEGELIKELE OLUDELE, kes iganes te teede märgistuse eest vastutate? 

Soovi korral on enamik surmalõkse passiivsete meetmete abil välditavad

http://www.rense.com/general92/aspar.htm -aspartaam - diabeedi ja teiste krooniliste haiguste põhjustajana

Kõnelen Kadriorust, kuid kindlasti on neid kohti veel. Kadriorg on üks segapudru ühesuunalistest teedest. Vahel on lai tee ühesuunaline ja kitsas kahe. Ühes kohas on pandud STOPP märk kuigi nähtavus teistele teedele on väga hea, teisel ristmikul aga ei näe mitte midagi ja on vaid "anna teed" märk. Viimasel juhtub õnnetusi päris tihti.

Terved regioonid on vaja võtta kätte ja uuesti läbi mõelda, tänavad on muutunud läbi aegade väga palju.

http://cryptome.org/0002/twin-threats.htm - vähe värskem stiilinäide

!?

!?

Kas oled kungi mõnele naisterahvale midagi keelata üritanud ja keeldu on seejärel ka akseptitud. Nimetatud probleemi kõrvaldamiseks tuleb naisi teavitada asjaolust, et kõrged kontsad venitavad kõhulihased välja ning sellest tingitud "punu" ei õnnestu ka korrigeerivate sukkpükstega varjata.

Restart

!?

Säärane soodustuste tegemine võib tekitada pahameelt seniste ühistranspordi kasutajate seas, kellel autojuhtimise õigus puudub -- miks nemad ikkagi rohkem peavad maksma, kui nad juba niigi ühistransporti kasutavad ja sellega autostumise vastu võitlevad? Samuti saaksid soodustuse need sõitjad, kel juhtimisõigus on, ent kes samuti ka senini ühistransporti kasutanud -- nii väheneb vedajate piletitulu ent sõitjaid juurde sellegipoolest ei tule. Üldiselt aitab ühistranspordi populaarsusele kaasa selle kaasajastamine nii masinapargi osas kui ka liiklusgraafikute ja marsruutide arendamises sõitjatele sobivaks. Individuaaltranspordi kasutajatele oleks tõmbenumbriks Pargi ja reisi süsteemi korralik väljaarendamine -- senised Tallinna pilootprojektid on kahjuks poolikud ja juba enne nende käiku laskmist oli kahtlus, et need võivad olla käivitatud vastupidise eesmärgiga -- läbikukkumisele mõeldud. Korralikke ja toimivaid Pargi ja reisi süsteeme on aga Euroopas võtta mitmeid. Võin ise paari soovitada ja kasvõi linnahärrad kättpidi kohale viia ja ekskursiooni korraldada.

Restart

Restart

Selline asi nõuaks kõvasti tööd seadusandluse kallal, et säärasel alusel kedagi vastutusele saaks võtta. Samuti peaks süüdistuse aluseks olev materjal olema vettpidav -- kõige aluseks ülesvõtete tegemise täpse ajahetke tõendamise võimalus.

Üha enam valmib linnades ja asulatevahelistel teedel jalgrattateid ning ilmselgelt jalgrataste veelgi massilisemal kasutamisel liikulusvahendina saab sageli piiranguks jalgratta turvaline hoidmine. Kaubanduses pakutakse arvukalt erinevaid rattalukke, kuid nende kasutamisega on vähemalt 2 kitsaskohta: 1. nende kaasaskandmine on tülikas; 2. neid on suhteliselt hõlbus lahti murda ning pole garantiid, et leiate naastes ratta kohas, kuhu ta lukustasite.

Luua statsionaarsed rattalukkudega hoidlad jalgrattateede sihtpunktidesse- kesklinna, õppeasutuste, kaubanduskeskuste, randade jm avalike suure külastatavusega paikade juurde.  mis võimaldavad ratta lukustada tugeva metallkonstruktsiooni külge ning olenevalt sobivaimast tehnilisest lahendusest siis kas koodi, võtme, zetooni vm abil avada ning turvaliselt edasi liigelda. Miks mitte kaaluda ka jalgrataste mobiilset parkimist? Paigutada ratta lukustusse, saadad operaatorile luku nr ning operaatori korraldusel lukk sulgub ning saadetakse sulle mobiilile tagasi kood, millega saad rattaluku taas avada.    

Minu arust oleks kõige õigem mingisugune "kuukaart", mille rattaga liikleja saab osta samadel võimalustel, nagu tavalist ÜT kaarti jne. Samas - ratta parkimine ja ühtlasi selle valve parkimise perioodiks peaks minu silmis olema tasuta. Selle peaks suutma iga omavalitsus omavahnditest katta või taotlema selle finantseerimiseks kasvõi EL toetuseid. Mujal maailmas on see laialt levinud. Samas meenuv kohe, kuidas Tallinna linnavalitsus kehtestas mõneks ajaks hübriidautodele tasuta parkimise ja seejärel loobus sellest, kuna "valdavalt olid autod Lexused ja neil niigi raha palju". Selline mõtlemine on pisut väärastunud. Asi pole ju rahas, vaid milleski muus. Kes ei tea milles, ei saa teemast arugi. Teiseks. See kaart (või mis iganes seadeldis)peaks esmalt avama rattaparklat ümbritseva aia vms ja siis alles luku, s.t. et ilma kaardita inimene ei saaks kuidagi sellele alalegi. Ehk aitaks see turvalisuse üsimust mõnetigi lahendada. Omakorda siin oleks kasuks see, et see kaart midagi maksaks, et mingid narkomehed ei saaks sedagi endale lubada. Tehniliselt on võimalik luua imeliselt turvaline keskkond, iseasi, kes selle kinni maksab. Ja tõesti nõme see olukord täna on : sõidad enda kalli rattaga mööda kallist rattateed (oleks oluliselt soodsam kasutada "mittetuttavaid teedeehitajaid") linna ja siis varastatakse su ratas lihtsalt ära.

Jalgrtturite teema on IN ja mitte alati helges võtmes. Kas ei võiks mõelda väikestes kogustes disainida spetsialselt üleriideesemeid ratturitele liites disaini ja helkivuse. Näiteks rattateadlikule äriinimenesele, kontritöötajale eeslinnast, kes sõidab tööle jalgrattaga või mõeldes noortele, kes pimedal ajal parves kulgevad teeservadel edasi-tagasi. Kollane helkurvest on tore asi ja ajab samuti asja ära, aga kui mõelda millelegi individuaalsemale, mis samuti täidab funktsiooni ja meil on kohustus ola nähtav, siis võiks olla see nii moekollektsiooni teema (mitte kosmiline, vaid maine helkimine), promotav teema ja toodetav väikestes kogustes, sest tarbija on olmas, kuigi marginaalses koguses.

Alustada tuleks sellest, et lühinägelikud seaduse välja mõtlejad parandaks oma vead. Kõigepealt seadus, et rattur liikleb autoliiklusega vastas suunas.Uskuge mind, et jalgrattaga vajadusel kraavi sõita teeb vähem haiget kui autoga selga saada. Ja mis kasu on sellisest ilusast palju maksvast vestist kui reanimatsioon selle tükkideks lõikab. Veste saab nähtavaks muuta näiteks leed valgus dioodidega aga kas teie paneksite selga juudi jõulupuu?

Restart

Restart

Kuna meil on Euroopa Liit ja vaba liikumine, siis selline asi peaks olema tehtud üleliiduliselt. Mis viga muidu kurikaelal enda auto arvele võtta mõnes naaberliiduvabariigis, kus sääraseid jubinaid masinatele külge ei panda :)

Ülekäijateraja ebaturvalisus teeb muret. Nimelt aeglustan japroovin märgata alati ülekäigurajale lähenejaid. Paraku on enamik ajast pime, inimesed halli riietunud jne.

Teen ettepaneku paigaldada ilma foornita ülekäigurajale käsilambid (semafoorid) tuled )kuidas iganes neid nimetada). St, kui jalakäia ligineb ülekäigurajale, siis vajutab ta nuppu ja kollane foor plingib mõned sekundid.

Ülekäigurajal võiksid tõkkepuud ka olla, sarnaselt raudtee ületuskohaga.

Eesti liikluskultuur on teadaolevalt madal. Palju sõelutakse, kihutatakse hoolimatult, sõidetakse purjus peaga, pargitakse vales kohas, pargitakse teisi kinni jne jne

Idee oleks luua SMS teenus, kus SMS lühinumbrile saab saata auto registrinumbri 123ABC ja vastuseks tuleb info autoomaniku kohta: nimi, aadress, telefon. Sel viisil saaks ebakultuurse, valesti parkinud vm auto omanikuga ühendust võtta ning talle olukorda selgitada. Iga juht teab, et andmeid tema kohta saab pärida igaüks ja ehk see hoiaks nii mõnegi huligaani tegutsemast. Rootsis toimib selline asi väga edukalt, aga nemad on oma kodanikuühiskonnaga meist ka valgusaastaid ees.

Tartumaal on lahendatud asi läbi liiklusliini. Annad teada rikkujast ja küll Politsei selle autoomanikuga ise räägib ja olukorda selgitab. Ei ole vaja tavakodanikul võtta selgitaja rolli. Lihtsam lahendus on teha nö "liiklusliin" üle Eestiliseks. Mis puutub Rootsi näitesse. Siis, seal maal saab ka pangaülekannet teha nii, et helistad ja ütled nime ning isikukoodi. Et Rootsi pole just parim näide :)

Autojuhid ei kuule kui kiirabi,politsei või mõni muu operatiivsõiduk läheneb.

Operatiivsõidukitel võiks olla FM saatja mis lülitaks lähedal olevatel sõidukitel raadio või CD vaiksemaks et nende juhid kuuleks sireeni häält  ja jõuaksid aegsasti reageerida. Loomulikult eeldab see ka seda et autoraadiotel oleks selline võimalus seda signaali vastu võtta.See aga eeldab tootjatega mingit kokkulepet.

Mõte on hea. Nii kaua kui ei ole sellist kohustust autoraadio tootjatele lisatud, võiks kasutada järgnevat: Kõigile alarmsõidukitele(politseid, kiirabi, päästeamet jms,)lisada sireenide külge raadio sageduse segajad. Tegevus raadiusega ca. 100m. Seega kui tuleb sireenidega, siis on raadio ja mobla tumm. Kui tuleb sireenidega sõiduk, siis niikui nii ei ole aega raadiot kuulata, ega telefoniga lobiseda vaid peab tegelema tee vabastamisega, et alarmsõiduk läbi saaks.

Probleem et jalakäiad ei ole autojuhtidele pimedal ajal hästi nähtavad.

Probleemile oleks lahendus kui Eesti või Euroopa Liit võtaks vastu seaduse, et tohib müüa ainult selliseid riietusesemeid millel on helkur või riideeset õmmeldud helkurniidiga. Selline lahendus päästaks nii mõnegi elu meil siin Põhja-Euroopas.

Minu teada lasteriiete kohta on juba selline seadus !!!

  Probleem: Põhiline osa liiklusavariidest on põhjustatud sujuvalt ohutut liiklemist häirivatest liikluskorralduse ja teedeehituslikest lahendustest. Ametkondade poolt kavandatakse teadlikult liiklusohtlikke teid ja tänavaid. Rajatakse sõiduteedele ohtlikke tõkiseid, kõrgeid ääriseid, poste, ebaloogilisi ülekäigukohti ja väikese raadiusega ringteid, jne; jne. Salakavala surmalõksuna toimib möödasõitudel kurvi välisraja suur negatiivne kalle. Sageli on need kurvid veel ka spiraalselt aheneva raadiusega. Samas on jäetud rajamata suhteliselt väheste kulutustega teostatavad piisava pikkusega peale- ja mahasõidu ning möödasõidu rajad. Uusi tänavalõike kavandatakse ilma !!! bussipeatuse taskuteta. Isegi teede/tänavate valgustus on illusionistide võtteid kasutades viidud selleni, et selle puudumisel on juhil nähtavus parem.

  Idee: Algatada autojuhtide ühiskondlik liikumine „Solidaarsus“ mille eesmärgiks oleks liikluskorralduse väärkohtade esiletoomine ja liiklusõnnetustesse sattunud juhtide juriidiline abistamine. Algatajaks sobib Teeme ära – Meie Eesti, kaasates kindlustus- ja advokaadibürood. Rahastamine annetustena vastavale solidaarsuskontole. Taotleda tuleks, et liiklusõnnetuse toimumise ühe osapoolena käsitletaks vastava teelõigu sisulise ohutuse eest vastutavat ametkonda. Samuti tuleks algatada miilitsate poolt koostatud liikluseeskirja tavainimesele käsitletavamaks muutmine. Jne… Liikumise elavdamiseks võiks alustada mängulise Eesti teede/tänavate totaka teostuse hindamisega „Soss-sepa“ indeksitega (Tallinna inimestele assotsieerub see veidi nimega Songisepp). Arendust saab kajastada vastaval internetiaadressil, täiendada pidevalt ühiskondliku toimkonna aadressi kaudu. Kogu Eesti võiks olla 1000 SS, sellest Tallinn vähemalt 100 SS. Väiksemad ühikud 1 SS = 100 cSS = 1000 mSS. Ergutavalt kõlaksid piiril paiknevad võõrkeelsed üleskutsed, nagu näiteks „100 € sellele, kes leiab Eesti liikluskorralduses kasvõi ühe eeskuju vääriva pisiasja“

Idee seiseb selles, et muuta kergemaks ja tõhusamaks liiklemine ühistranspordiga. Kuna tänapäeval telefonid on piisavalt arenenud et nad suudavad ilma mingi erilise gprs ühendusetta määrata asukoht mingi kindla raadiuse järgi.. ja selle järgi saaks välja filtreerida bussipeatused nende suund ja kellaeg mis seal raadiuses asuvad. Seda võiks mõne lihtsa flash lite applikatsioonina arendada mis oleks inimestele lihtne kättesaada ning mida annaks arendajate poolt vägagi atraktiivseks teha. Tulevikuks võiks mõelda ka kasutada bussidel olevaid grps seadmeid et kontrollida bussi asukohti nt hilineva bussi puhul või marsuudil millel puuduvad peatused vms.

Kas on teada kes seda arendab või teeb?

Nagu me kõik teame, siis Eestis on väga suur liiklusõnnetustes hukunute arv. Suurem osa nendest on "ebakorrektse sõidu kiiruse valimise" või niisama lolluse tõttu. Kuigi on nii, et umbes 99 juhti sajast  ületab lubatud kiirust pidevalt, siis nendest 99-st 80 oskavad sõita ja ületavad kiirust nii umbes 10 km/h vms. 10 on aga neid kes arvavad et nad oskavad sõita ja liiguvad teiste kiiruseületajatega ühes tempos ja 9, 99-st on niisama rullnokad kellele meeldib oma viiesajase bemmiga teiste elusid ohtu seada. Üldjuhul need 80, kes oskavad sõita, siis nemad ei tekita või isegi kui tekitavad liiklusohtlike olukordi, siis nad ise teavad et nt. suudavad mööda sõidu sooritada. Võib aga juhtuda nii et vastutulev aurojuht on see, kes ei oska sõita ja sattub paanikasse. Kõigerohkem on sellist sõitu rekka juhtide seas, nemad oskavad ja teavad, et suudavad möödasõidu sooritada, aga nõrgema närviga vastutulev juht võib väga ära ehmuda. Lihtsalt näide sellest, et käisime perega Soomes ja sealne sõidu kultuur... Esiteks on seal suuremal osadel maanteedel kiirusepiirang 80 km/h. Kõik inimesed sõidavad rahulikult, lubatud kiirusega, kellegil ei ole vaja mööda sõitu sooritada. Kusjuures, nägime ühte autot, kes meist mööda sõitis ning see oli ka Eesti numbrimärgiga auto. Teine asi millest Eestis ei saa rääkida on liikluskultuur. Pidev sagimine - sõidan vasakul real nii kaua kui võimalik ja siis ruttu keeran parempoolsele reale. Muidugi kasutatakse ära just algajaid. Või peateel olev auto ristmikul, ummikute ajal sõidab lihtsalt keset ristmiku ja ei lase kõrvalteelt tuleval autol pööret soovitada.

Kiiruse ületamise probleemi lahendus võiks olla selline, et umbes nii 5-10 aasta jooksul oleks autodel kohustuslik gps jälgimis seade. Politsei patrulli tööd vähendaks see suuresti. Politseil oleks oma andmebaas, kõik teed oleks märgistatud lubatud kiirusega, kui auto seal kiirust ületab, läheb see tema kontole kirja ja kuu lõpus tuleb trahvi kviitung postkasti. Ma arvan et see vähendaks nii liiklusületamisi kui liiklus õnnetusi väga suures ulatuses. Kuigi see on kindlasti väga kulukas, oleks see tõesti väga toimiv lahendus. Lihtsalt näiteks tuues,liikluskaamerad. Nende asukohad saadakse niguinii mingi ajapeale teada, seal sõidetakse korralikult ja muudel lõikudel sõidetakse nii kiiresti kui tahetakse. Liikluskultuuri parandamiseks pole aga minu arvates midagi muud teha, kui sellest lihtsalt avalikuse ees rohkem rääkida,  et normaalsed inimesed sellest ise aru saaksid, sest niguinii jääb selliseid tõmblevaid idioote aga kui nende osakaal väheneks muutuks elu kõigil lihtsamaks.

Ma saan pahameelest aru ja mina ei poolda ka inimeste kiibistamist ja sellest pole ka keegi rääkinud. Teemaks on liikluskultuur, mitte inimeste jälgimine.Aga samas ma ei poolda ka autoõnnetustes surma saanud inimeste surt hulka. Mõelge nendele, inimestele, kes on elu kaotanud sest mõni hull on arvanud ka et sõidutingimused on ju "head" ja siis pärast vabandab, et kolm inimest surnuks sõitis. Kui on veel ideid, kuidas tehnoloogiat kasutada selleks, et tõsta turvalisust liikluses siis on hea. Pole mõtet kohe kõike maha teha. Ja arvan veelkord, et trahvimine ei täida oma eesmärki, milleks on turvalisuse tõstmine. Poliitikud ja seadusemehed, kes seadusi ja reegleid meisterdavad, teevad neid ainult sellepärast, et nad ei oska muud moodi ajsa lahendada. Kui midagi on sellist, mida ei saa otseselt kontrollida, siis mõeldakse välja seadus ja selle rikkumisele ka trahv. Selle asemel, et töötada välja midagi mis lihtsalt ei laseks inimestel teisi ohustavalt käituda. Ja liikluskultuuri on võimalik tehnoloogia abil muuta turvalisemaks. Trahvid ja nende suurendamine seda ei tee. Ja lisaks võib rääkida sellest, et paljud valivad trahvi maksmise asemel lühiajalise vangistuse. Mis tähendabki, et 20% elanikkonnast on vanglas istunud. Trahvid tekitavad probleeme juurde. Igatahes kordan, et inimeste kiibistamisest on asi kaugel, jutt on liiklusest ja turvalisusest. Mina olen avatud uutele tehnoloogilistele lahendustele ja arvan, et kui juba täna on olemas tehnoloogilised vahendid, mida katsetada ja rakendada, siis see raha mis selle peale kulub ei ole inimelude päästmise eest kunagi liiga suur.

Kas teil pole tekkinud tunnet, et praegusel kujul see lõppastmekoolitus on vaid kellegile sunniviisiliselt raha teenimine? Sa oled saanud juhiload ja nendega 1-2 aastat sõitnud Eesti teede peal ja ellu jäänud. Siis sunnitakse sind kulutama ca 2000 krooni (koos lubadevahetusega), et sa saaksid mõnekümne minuti jooksul teada kuidas autos on olla, kui külg ees on või et auto ei peatu sama maa peal libedaga, kui suvel. Iga meie kliimas 2 aastat sõitnud teab seda kõike. Ja siis tehaksegi neid 1-2 päevaseid siililegi selgeid koolitusi sunniraha eest ja kellelgi pole valida ka, kas tahab või ei.

Võibolla olekski lahenduseks Skid Tyre libedasõidurehvid. Nendega saab aasta läbi harjutada libedasõitu, vaja on ainult enamvähem siledat platsi. Ja mis peamine - need ei sõltu mingitest raja piirangutest. Sa ei pea sõitma kindlat rada pidi kindlas suunas ja tekitama külglibisemist kitsal ja lühikesel libedal osal, kus sa nagunii reageerida ei jõua. Skid tyre annab sulle võimaluse sõita seal, kus sa tahad, kuidas sa tahad ja õppida oma sõidukit uuesti kontrolli alla saama. Kui see koolitus juba on kohustuslikuks tehtud siis võiks sellest ka midagi kasu olla.

http://viikman.ee/10

Jalgrattaga liikleme öisetel tänavatel on ohtlik, isegi rattalambi olemasolu korral.

Lahendus pole minu ja pilt ütleb rohkem kui sõnaline kirjeldus:

Igal talvisel poolaastal jääb tubli pool tosinat jalgratturit auto alla. Enamus neist saab kohapeal surma. Nad teavad, et on ohtlik sedasi hämaras seigelda, aga teevad ikka. Lootuses, et ega "nad" otsa sõita tohi, küllap läheb õnneks. Enamusel lähebki, kuni juhtub... Kergliiklusteid üldiselt juba rajatakse üsna hoolega.Asi paraneb.Aga seniks võiks küll pöidla hoidmise asemel ohutuma liikluse kasuks otsustada.

Igal aastal hukkub ... jalakäijat, pimedal ajal on jalakäijat raske märgata. Tallinnas on ... sebrat, millel ei ole foori.

Igale sebrale korralik valgustus. Valgustus süttib nupuvajutusega (kui jalakäija soovib üle tee minna).

minu arvates võiks ülekäigu valgustus süttida mahu anduriga nagu need õue valgustid, ei mingeid füüsiliselt lagunevaid nuppe.