Viimastel aastatel on saanud pôllupidajatele tôsiseks probleemiks metsloomad,kes toiduotsingutel rüüstavad sôna otseses môttes pôldusid.See on paratamatu,kuna metsa on väga vähe järele jäänud

Kui ma ei eksi,siis on ju olemas heligeneraatorid metsloomade eemalehoidmiseks.Selline generaator,koos liikumisanduri ja laetava akuga,posti küljes ja suunatuna piki pôllu perimeetrit,kusagil 50 cm kôrgusel maapinnast,peaks küllaltki efektiivne olema. Praeguseks on ju tehnoloogi niivôrd palju edasi liikunud,et vajalikud seadmed töötavad keskmiselt 12 V pingega ja tavaline laetav battery pack peaks piisav olema.Ja maaomaniku tegevuseks on ainult iga paari päeva järel akud välja vahetada.

Saksa firma KEMO toodab su idee teostamiseks vajalikke komponente - http://www.kemo-electronic.de/en/Car/Modules/M161-Ultrasonic-Power-Cannon.php Pane tähele pisikest fotot tooteleheküljel, kus piesokõlar on paigaldatud torusse ja suunatud piki aeda. Heli ulatuvat 300 m kaugusele. Teised samast firmast pakutavad generaatorid näikse olevat nõrgemad (töötavad alla 150 mA vooluga 12V juures). Kui soovid seadet käivitada liikumisanduritega, tuleb need eraldi osta. Samuti akud. Viimasteks peaksid sobima suletud pliiakud, mida kasutatakse nt. elektrimootorite käitamiseks (süvatühjenemisfunktsiooniga). Odavaimad 11 Ah akud, mis olid mul elektrijalgattas, maksid mullu 500-600 krooni/tk. Ise plaanisin osta tõhusamad Panasonicu aku Tallinnast Tondil asuvast Renovaarist - http://www2.renovaar.ee/index.php?page=show&pg;=7 . Arvan, et enne energiaallika muretsemist tasub just taolisest kohast uurida, kas ost end üldse ära tasub. Sest akumaailm on väga kirju, vale valik toob kaasa lisakulu. Ise kasutasin kunagi www.koer24.ee-s müüdud liikumisanduriga ultraheliseadet (mille ehitasin ümber haukumisele reageerivaks) koduhoovi piirdel. Kahjuks oli selle mõju olematu, sest lärmakas 'sakslane' lihtsalt ignoreeris tugevat visinat, mis minu kõrvade kõrgema sagedusala kuulmisvõimet märgatavalt kahjustas. Seetõttu olen ultraheli peletava mõju suhtes skeptiline. Aga ettevaatlike metsloomade puhul võib efekt toimida. Kui võimalik, laena nt. jahimeestelt rajakaamera (vt. selle märksõna alt netist poode, kus neid müüakse). Siis näed ka, kas ja keda ultraheli üldse häirib.

Kui kool õpetaksidõpilastele kas või ainult rahakeelt oleks rahalisi rahalisi raskusi ja vaesust vähem. Kui rohkem lapsi õpiks raha keelt,siis oleks ka rohkem ettevõtjaid,kes looks uusi tööhti,ja riik ei peaks  enam püüdma uusi  töökohti luua.

Sisuline rahandusalane õppimisvõimalus avaneb pärast isehakanud nn pangandusaristrokraatia asendumist meritokraatliku pangandussüsteemiga. Õpitakse ju vaid neilt, kellelt on mida õppida. Raha ainsaks funktsiooniks on olla üleüldiseks ekvivalendiks. Muid funktsioone pole rahale mõtet omistada.

Restart

Restart

See, kellele nende ettevõtete dividendid lähevad, ei ole majanduse elavdamise seisukohalt just kõige olulisem. Hoopis tähtsam on millise riigi kodanikud saavad tööd, neid tooteid valmistades, makasavad makse. Oluline oleks inimestele lihtsa raharingluse skeemina selgeks teha, mis saab nende rahast, kui nad ostavad näiteks odavat Läti piima, või natuke kallimat Eesti oma. Kui pensionärid teaksid, et odavat läti piima ostes toidavad nad kaudselt hoopis naaberriigi eakaaslasi. Ma loodan, et saate aru mu mõttekäigust. Raha tuleb riigis sees hoida!

Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ning riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna taastama Eesti kaubalaevastiku, miks mitte 100% riigi oma. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel! Loe edasi: 19. mai Oma Saar

Idee lahendus on välja öeldud neli aastat tagasi, mida aga poliitikud pole kuulda võtnud. Loe edasi: Mereblog 19.05.2009    

Soovin suhelda inimesega, kellel on suur maa-tükk, mis ei tooda või kogub miinust. (põllud,mets,karjäär, jne.) soovitatavalt harjumaa. Pakun välja koostöö idee. Lordmetal@hot.ee

Alates tänasest on lõpetatud kogu Vabariigis kõigi töötasude väljamakse mis ületab 10 000.-eek.Seadus kehtib kõigile Eesti Vabariigis elavatele ja töötavatele inimestele-alates prükkarist kuni kõige kõrgemal (Toompeal)töötavatele härrastele.Kokkuhoitud raha kantakse riigikassasse.Olukord kehtib seni kuni pensionär saab osta iga nädal killu vorsti oma võileivale.ja kuni uue seaduse välja andmiseni.

Kõik eelmises lahtris kirjutatu.

Jah ja sinised tulekustutid peavad ka alates 1.04 sõidukites olema ,ning kabrioletiga sõites tuleb kiivrit kanda.Ja juhtkoerte asemel võetakse ,ning hakatakse kasse koolitama :)

Majanduse elavdamiseks võiks riik kanda ettevõtetel standarditega seotud kulud. St. et vähemalt eestikeelsed standardid võiksid olla kõigile vabalt tasuta kättesaadavad ning riik kannaks vastavalt sellega seonduvad kulud Standardikeskuse ja autoriõiguste omanike ees. Samuti võiks riik toetada ja tasuta nõustada ettevõteid erinevate sertifitseerimisprotsesse läbimiseks (ISO 9001 jms) - vastavate sertifikaatide olemasolu annab eelise allhanketööde (ja miks ka mitte peavõtutööde) saamiseks välismaalt. Ettevõtted ise tihtipeale ei näe standardite ja sertifikaatide hankimiseks vajadust, kuna see on keeruline ja kulukas. Samas on võimatu rahvusvaheliselt äri ajada, kui üksteist (ehk standardeid) ei mõisteta. Samuti puudub vastaspoole usaldus, kui pole näidata tõendeid (sertifikaate) ettevõtte kvaliteedi vastavuse kohta. Seega võiks riik võtta mõneks ajaks selle valdkonnaga seotud kulud enda kanda. Kindlasti on see suhteliselt kallis, aga samas a) on kindlalt teada kuhu raha läks (st. et raha ei läinud kuskile vasakule) ning b) kui ettevõttel on mõni kallis sertifikaat, mille taotlemise protsess on väga pikaajaline, vähendab see huvi näiteks maksude optimeerimiseks vms. põhjusel firmat kinni panemast ja uue nimega samal kohal alustamast.

Minu meelest on see hea idee, sest iga kulutatud kroon kuluks ekspordi arendamisele.

Riigil on väga palju erinevaid registreid ja igal ühel oma teeninduspunktid (Näiteks: haigekassa, autoregister, jne ...). Mõned on raha kokkuhoiu mõttes oma teeninduskeskuseid sulgenud. Ja koondanud suurematesse linnadesse. Kõigil kodanikel ei ole arvuti kasutamine ka nii käepärast. Riigiteenuse osutamise kvaliteet halveneb.

Kaotada ära igasusgused iga registri teeninduskeskused. Luua uus ühine teeniduskeskus. Nii, et vahet ei ole kas lähed lapse sündi registreerima või autot arvele võtma. Lähed ühes linnas ühte kohta 'Riigiteenuste teeninduskeskusesse' Kõik dokumendid ja paberid ja riigiga sonduvad asjad saad ära lahendada seal. Teeninduspunktide võrk oleks näiteks igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas. Teatud registri erispetsialistid seevastu koondatud kokku. Riik hoiaks kokku kulusid iga registri pealt. Teeninduskeskus prandaks riigiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Olulise osa ka omavalitsuste tööst annaks loodavale teeninduskeskusele üle. Seega haldusreformi üks hea abivahend. Pea-eesmärk oleks vähendada riigitöötajate arvu ja riigi valitsemise kulusid, nii et riigiteenuste kvaliteet ei kannataks.

Väga hea mõte! Nii saab järjest rohkem teenusid juurde ID-kaaridle ja Mobiil-ID-le. Selleks on vaja väga head dokumendihaldussüsteemi ja head koolitust teenuste kasutamiseks. Kui me oma kärajatega mõttetalgutel rääkisime kokkuhoiust ning eelarve vähendamisest avaliku sektori töö efektiivsemaks muutmise läbi siis see oleks kindasti üks selline projekt, mis seda ka tagab. ja kõik koondatud ametnikud saavad hakata ettevõtjateks ning pakkuma konultatsiooni teenust, kelleldelt hakkab nüüd hoopis makse laekuma.

Meie "suur juht" on otsustanud, et kokku tuleb hoida sealt kust kokku hoida ei saa. Lülitades öösel tänavavalgustuse välja seatakse tahes tahtmata ohtu inimelud. Kokku on muidugi vaja hoida aga mitte sedasi, et kõik peaks pimedas kuidagimoodi võibolla koju jõudma. Küsimus ei ole hetkel kas keegi saab kannatada selle otsusega vaid küsimus on millal see keegi kannatada saab.

Idee aga tegelikult lihtne. Ma ei ole väga kindel kui suure voolutarbega on need tänavavalgustused, aga olenemata sellest ma olen peaaegu kindel, et kui linn teeks firma või palkaks firma kes vanamoodsate hõõglampide asemele hakkaks tootma LED tehnoloogial tänava valgusteid. Faktiliselt on tõestatud, et sama valgustugevuse juures tarbib LED vähemalt 50% vähem voolu (tõenäoliselt isegi rohkem), kuna ei tee seda soojuseks. Oma hinnalt on nad kyll tiba kallimad. Aga kui linn või see firma teeks mõnele LEDi tootjale hiigel tellimuse, ja need lambid meil siin valmis tehtaks ei tohiks see hind enam väga trastiline olla. Ise kyll ei ela Tallinnas aga logedes artiklit siit: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=97078 ,siis kahju hakkab nendest inimestest kes peavad tegema pimedas tööd, kes peavad liikuma sellel ajal linnas kui seal on kottpime ja kahju hakkab inimestest kelle varakallale kiputakse ööpimeduse varjus RAHA KULUTAMINE LED lambid on mõnevõrra kallimad RAHA KOKKUHOIDMINE 1) LED lambid tarbivad vähem voolu sama valgusviljakuse juures 2) LED lambid kestavad kordi kauem kui hõõglambid  

http://en.wikipedia.org/wiki/Luminous_efficacy pole küll mingi valgusespets aga tundub, et päris nii see ikka pole...

Korterelamutes toasooja arvel võiks toetada ehitusettevõtlust. Kõik eeldused selleks on olemas - 1. KÜ-del pole täna pangast laenu saamisega raskusi 2. Kredex toetab 3. Ehitushinnad on langenud Tulemused oleksid positiivsed ükskõik kus otsast sa seda ka ei vaata - 1. Elenike üüriarvetel ei pruugi isegi vahet olla, lihtsalt soojakulu asemel on laenukulu. 2. Paraneb korterite sisekliima, majade välisilme muutub kenamaks. 3. Raha hakkab rohkem ringlema ja säiluvad töökohad nii ehituses kui seda sektorit teenindavas sfääris 4. Eesti ei pea toetama idapiiritagust majandust enam nii palju. Paraneb välikaubandusbilanss. 5. Väheneb ka igasugu saastetasude maksmine. Ja saaks kiita igasugustelt kliimaorganisatsioonidelt. Ootaks ettepanekuid, et kuidas seda kõige kiiremini käima saada. Kõige suurem pidur on tavaliselt KÜ-de "opositsioon". Äkki nii, et mingi seadusega saaks kohustada KÜ-d seda tegema näiteks kui energiamärgisel kajastuv energiaerikasutus on suurem mingist näitajast  

Autori idee on las teised laenavad mina tahan tööd teha, laena ise mina tahan sulle nagi müüa olen müügimees ja tahan ka tööd teha

  Laiemalt   Majanduslangus, tööpuudus, kaubandusdefitsiit Kitsamalt a) tarbija - kui ma soovin, siis  täna on väga raske aru saada , milline müüdav kaup kust pärineb, ja kas kaup on tehtud Eestimaisest või välismaisest toorainest b) tootja- kodumaistel tootjatel on raske poelettidel ühtselt ja selgelt Eesti tootjana silma paista, kuigi see on nende oluline konkurentsieelis 

   Idee eeldab teatud mõttes rahvuslikku kokkulepet – ME TAHAME , ET  EESTIL HÄSTI LÄHEKS ja seepärast ostame Eesti toorainest ja Eestis toodetud kaupu. Idee aluseks on Eestis toodetud  ja Eesti toorainest kaupade tarbimise soodustamine. Eestimaise kauba tarbimine tagab meile tööd nii tooraine- kui ka töötlevas tööstuses.  Et poeletil “õigeid” kaupu leida, võiksime kaupade märgistamisel  kasutada “tarbimisvalgusfoori” meetodit: Tarbimisvalgusfoori meetod  võiks toimida järgmiselt: Märgistame kõik müüdavad toidu- ja tööstuskaubad suure arusaadava märgiga valgusfoori põhimõttel: Roheline märk – Eesti toorainest Eestis toodetud kaup Kollane märk –  Eestis  toorainest mujal toodetud või välismaisest toorainest Eestis toodetud kaup Punane märk –  välismaisest toorainest välismaal toodetud kaup  Kuidas tagada märgistamine? : -  Märgistamine peab olema kohustuslik- nagu täna eestikeelne kauba tutvustus pakendil -  Märgisüsteemi olemasolu eest kaubal vastutab müüja, kes siis ise vaatab, kas kauba märgistab müüja ise, hulgimüüja või tootja - Kontrollib Tarbijakaitseamet Esialgu tundub suhteliselt lihtne tee Eestimaise kauba ülesleidmiseks poelettidelt ja kodumaise toodangu müügi suurendamiseks. Seda enam, et Eesti toorainest ja Eestis tootvad ettevõtted ning paljud tarbijad oleksid kindlasti kohe valmis huvigrupina ideed totama. 

Poliitilised rünnakud saab rahva omaalgatusega kõrvale juhtida. Eriti praegu, kus kriis on juba uksest sisse marssinud ja eitea kelle rahakoti kallale asunud. Needsamad poliitikud ei näe alati asju riigimehelikult.Poe omanikud hakkavad kaasa tulema siis, kui nad näevad selles oma käibe kasvu, või avalik-ühiskondliku nõude trendi. See siinne idee vajaks läbivaatamist ja levitamist juba kiiremas korras , mis annaks ka tooraine ostjatele selgeid eelistussignaale. Ja ostjal on vaja teada, keda ta toetab oma ostuga. Kui idee kavandis ja standardis on kokku lepitud, võiks alustada idee reklaamimist eraahelat pidi. Näide : võtan siit In.ee sahtlist sellele ideele valmis reklaam-kavandi, lähen sellega oma tuttavasse kleepreklaami firmasse ja lasen teha selle oma auto taga klaasile.Teen seda kampaaiat kaasa kuni idee hakkab ilmet võtma.

Majandusraskustes siplevate firmaomanike portaal

Foorumites oleks võimalik raskustesse sattunud ettevõtte omanikel mõtteid vahetada, analüüsida tagantjärele, mida tehti valesti, leida ühiselt väljapääs esmapilgul lootusetule olukorrale. Ost- müük rubriigis pakkuda raskustes firma osalust, aktsiaid või tervet ettevõtet. Miks mitte ka enne pankroti väljakuulutamist müüa varasid- kinnistuid, hooneid, autosid jne. Jääkväärtusega oleks ehk paljudel huvi soetada midagi, mis päästaks selle konkreetse ettevõtmise. Loomulikult tuleks jälgida, et sellest rubriigist ei kasvaks välja teine kv.ee või soov.ee. Seega vajalik korralik filter. Minu arvates kasu lõikaksid tööandjad, töölised kui ka investorid. Mida rohkem firmasid saab päästetud, seda rohkem töökohti jääb alles. Inimestel laenud makstud ja lastel kõhud täis. Oleksin nõus ka ise selles ettevõtmises kaasa lööma. Nii nõu- kui jõuga.

Mida siis konkreetsemalt olla võiks? Kas koht kus leiaks enda ärile investori ja ostja. või veel on midagi puudu? Ma teen ära -võibolla!

2000 aastal pandi Teenuse tellija Eesti Haigekassas kokku erinevate maakondade haigekassade andmebaasid koos kõikide dokumentidega. Mis vähendas halduskulusid ja andis tervikülevaate kuhu raviteenuse raha kulutada, kui palju soodusretsepte väljastada ja kui palju töövõimetuslehtedele raha kulub jne jne. Samas pandi kokku ka teenuse osutaja ehk Põhja Regionaalhaigla oli vist 7 suuremast haiglat, et halduskulusid vähendada ja suurendada haiglate läbipaistvust kulude jälgimise osas. Eestis on sotsiaalministeerium kõige suurema eelarvega ja näed saadi hakkama omamoodi pretsedenditu asjaga.    Statistikaameti andmebaasid oma andmetöötlusvõimsusega ja suur inimressurss ametnike näol ministeeriumides panna ettevõtluse teenistusse oleks juba võimas baas, mille pealt ministeeriumite kooslus saaks ühise läbipaistva sihtotstarbelise paindliku kulupõhise maksupoliitika ja eelarve välja mõelda:)

Ei ole uudiseks, et meie viimase majanduskasvu perioodi juurimaks draiveriks oli imporditud raha, mille eest arendati kinnisvara ning mis toetas ka teiste majandusharude kiiret arengut. Paljud edukad ettevõtmised, mis kasvuajal ilmavalgust nägid ja kasvasid on siiski suunatud peamiselt siseturule ja need ettevõtted on täna tarbimise vähenemise tingimustes hädas - koondamised, kahjum jne. Kuidas siis lahendada tekkinud olukorda ja kuidas saaks iga inimene omal väiksel moel kaasa aidata kogu riigi arengule.

Lahenduseks võiks antud küsimuses olla alateadlik Eestis toodetud kaupade eelistarbimine (ka kallima hinna korral). On ju meil niigi impordi maht ületamas ekspordi mahtusid ja seda kõikide tootegruppide tasemel. Riik on viimaste kuude jooksul hakanud tähelepanu pöörama ekspordi arendamisele (MKM vastav töögrupp, VM arengukava). See aga kõik võtab aega. Kõik kes on ekspordiga tegeleda üritanud või seda tegemas teavad, et väliskaubanduse arendamisel võtab usaldussuhte loomine ja tulemusliku ekspordi arendamine aega ja palju rohkem aega, kui koduturul millegi müük. Seega, mida siis teha kohe täna ja homme - EELISTADA KODUMAISET TARBIMIST IMPORTKAUPADELE! Kuna EU vabakaubandusregulatsioon ei luba riigil ametlikult toetada oma riigi toodangu eelistamist, siis saab seda teha vaid eraalgatuslik liikumine. IN.EE tundub olevat hea koht selliste ideede avalikkuse ette toomiseks. Antud ide on vaid üks väike meetod, kuidas Eesti riigi olukorda parandada, kuid nagu öeldakse - suured ideed koosnevad paljudest väiksematest.

Tere Kari! Kirjutasin pika jutu vastuseks ja siis kogemata vajutasin ühes vastuses oleva lingi peale (shift-klahvi all hoides loomulikult), ning kogu mu kommentaar virutati vastu taevast. Aga ega mul seal vist oligi ainult üks positiivne mõttevälgatus, seegi tingivas kõneviisis. :) Nimelt see eelistuskampaania võiks teoks saada ainult samasuguse initsiatiivi ja usuga, nagu oli "teeme ära 2008". Eesmärgiks võiks seekord olla "Eesti puhtaks importkaupadest" ehk "impordi-ekspordi bilansi tasakaalustamine poole aastaga" :)