Enamus meist teab Eesti IKT Demokeskust Technopolis Ülemistes.KÜSIMUS: Kus võiks paikneda, ja millest koosneda Eesti Logistika Demokeskus?

Idee seisneb siis isklikumas, vähem ahistavamas ning apelleerivamas lähenemises kliendile. Aitaks kasvõi natukenegi meie teenindava sektori veepeal hoidmises. Selleks oleks aga vaja TEIE abi, et meie tegevust pisutki eesmärgile lähemale viia. Seega oleks tore, kui võtaksite selle 5 minutit ning täidaks lingil antud ankeedi. Teie arvamus ning soov tähendab meile palju. http://www.surveygizmo.com/s/111244/mobiiltelefon Aitäh!

Ettevõtete müügi- ja turundusosakonnad ajavad erinevaid asju. Tean, et igivana probleem, kuid väga paljudes firmades ikka veel aktuaalne. Turundaja ei küsi (ja ei saa) informatsiooni müüjalt. Müüja ei tea, mida turundaja teeb ja ei saa aru miks. Tulemus - kliendivoog tuleb turundamise peale ühe või teise müügikanali kaudu kohale, aga müüjad ei realiseeri seda voogu müügiks. Ei olegi vist mõtet siinokohal küsimust täpsemaks kirjutada. Huvitav oleks lugeda mõttearendusi teemal, mida teha, et need 2 asja - müük ja turundus - lahutamatult kokku viia (ettevõtetes üldiselt). Teemaarenduseks veel niipalju, et olen kohanud värskeid Tartu Ülikooli turunduse eriala lõpetajaid, kes ei saa ülalkirjeldatud seostest aru.

Ei saa küll täpselt aru mida sa pead täpselt müügiks ja mida turunduseks. Aga isiklikult arvan lihtsalt et müügimeestel või siis turundusinimestel pole motivatsiooni ja/või süsteemi toimimisest tervikpilti. Leidsin väga hea saidi www.juhtimisabi.ee, mis räägib süsteemist ülevaate ja tervikpildi saamiseks tehtavast andmeanalüüsist või andmekaevandamisest. Ise olen sama asja aga madaltaseme arvutiprotokollide/serverite tasandil teinud selleks, et süsteem optimeerida ja aegluse põhjus kätte saada, mida pole võimalik enne teha kui igal tasandil on info käes, loe lähemalt www.softpro.ee

Sul on õigus. Ma ei ole õige inimene neid teemasid kommenteerima ja neid ei peaks võtma absoluutse tõena. Tõsiselt. Elus on ikka nii, et kui tahan hakkama saada siis pean ennekõike endale toetuma ja siis saan teisi appi kutsuda. Turunduse teemal on asjad lihtsamad kui Sa arvad. Selles on samasugune reeglipärasus nagu matemaatikas. 1+1=3 ehk 2 väärtuse kokkupanekul peab tekkima lisaväärtus. Turundus on valdkond mis peabki tekitama ettevõttele lisaväärtust. Kulukampaania on saanud sellepärast oma nime, et enamus ei suuda näha kaudset Turunduse kasumlikkust. Olen oma elus teinud lahenduse mis tõestab ära turunduse kaudse kasumlikkuse. Selleks on vaja ettevõtte statistilisi müügiandmeid ja võrrelda müüke ilma kampaaniata ja koos kampaaniaga. Peaaegu kõik ettevõtted paigutavad turunduse poolt tehtud tööd kontole - reklaamikulud.

Meie komistuskiviks on sobiva turundusmudeli valimine. Olemas on tooted ja selgitatud sihtgrupp. Milline on parim mudel? Kuidas seda leida? Millest alustada?

Turunduses lööge ülevaate saamiseks kampaaniad kaheks: 1.Hinnakampaaniad(Toote ja kliendipõhised);   Kasutades ettevõttes olevat analüüsivahendit saate teada hinnatundlikkuspunkti mis näitab milline peaks olema hind, et sada max. kasumit. 2.Kulukampaaniad(Ettevõtte ja/või brändi tasand) Turustuskanali valik sõltub millega tegelete. Kampaanias keskenduge tootele ja temast saadavale lisaväärtusele. Tasuvusanalüüsi tegemisel on vaja eelnevalt mõlema leida EEK(kulude) mõju mahtude kasvule ja langusele. Võtke pearaamatust tegelikud reklaamikulud ja eelarvelised (plaanilised) võrrelge neid mahtudega ja analüüsivahendi olemasolul leiate sessoonsust arvestades mahtude muutused vastandades kulude suurused. Segane värk aga praktikas täitsa toimib. min 0-puudub  max 1-otsene mõju. Tegelik elu jääb sinna vahele. Loodan, et oli natuke kasu. Ehk Saite mõne idee kuidas edasi minna:)

Või lähtuks hoopis sellest et ei konkureeri mitte ükisikettevõte vaid tootmisahel. Kohalikul turul igapäevane toode võib mujal olla kulla hinnas. Ilma välis saatkondade kaasamiseta neid ei lahenda. Ilmselt on seal kogused suuremad, üksi ei jõua katta ka eksklusiivtootes. Seega oleksid juba tegutsevad ettevõtted huvitatud enda kloonimisest et turgudele pääseda. Või ongi domineerivaks mõttelaadiks naabrimees maha lüüa. Paraku pole siis ka partnerit kellega teistele turgudele minna. Kuidas ja milliste strateegiliste lahendite alusel selliseid probleeme lahendad. Kas lahendiks olevaid ühistegevusstrateegiaidi on kogukonnale üldse tutvustatud. Mujal maailmas on ühistegevuslik majandus kasvavas trendis ~50% kaubandusest töötab selles võtmes.