Riik raiskab maksumaksja raha tasulisele tarkvarale, seda eriti nüüd MASU tingimustes!

Tõlkida ära kaks filmi: The Code (2001) http://www.code.linux.fi/ http://us.imdb.com/Title?0315417 Revolution OS (2001) http://www.revolution-os.com/ http://us.imdb.com/Title?0308808 ... ja levitada neid koolides, televisioonis jne. Olen kirjutanud Tiigrihüppele projekti, rääkinud telekanalitega - ei võetud vedu :( Ei jaksa enam pikemalt kirjutada kuna sessioon aegus eelmine kord kui seda ideed väga põhjalikult (mitme tunni vältel) lahti seletasin ja argumenteerisin. Kui kellelgi on huvi siis võtku minuga täpsemalt ühendust. Võimalik, et sellel teemal ilmub "Arvutimaailmas" ka artikkel - eks aeg näitab.

IBM läheb firmasiseselt üle OpenOffice kontoritarkvarale. Kui OpenOffice kõlbab suurkorporatsiooni jaoks, siis miks ei sobi ta ametnikele? Riigi jaoks kehtivad minuteada allahindlused tarkvaralt, aga allahindlus tähendab seda, et raha makstakse selle eest ikkagi. Eestis peaks olema PÄDEV IT-minister, kes selliste asjadega tegeleks või spetsialistidest koosnev IT-ümarlaud, kes selliseid küsimusi otsustaks. Eestit propageeritakse pidevalt E-riigina rahvusvahelises meedias, aga vähe tegusid ning samme peale tiigrihüppe lõppemist selles suunas. KKK (Küberkaitse keskus), IT-Akadeemia ja uus võrguprojekt välja arvatud. Kas ehk on probleem selles, et kedagi ei huvita lahendused, kuskohast endale mõni kroon vahelt ei kuku?

Oleks tore kui kõigi meie kodudes oleks eesti keelne, eesti meelne, turvaline, ilus ja andekas. Windows võib olle vahel aeglane, ebaturvaline, arvutit koormav jne. Linux on pigem niši toode ja mac on nii kallis, et seaduslikul teel seda inimesed ei suuda hankida.

Oleks tore kui eesti IT tarkurid suudaks leiutada op. süsteemi mis oleks turvaline, eesti keelne, kiire, ilus ja elegantne. Kui eesti IT mehed saaks sellega hakkama oleks nii meie nokia probleem kui ka arvutite keele puuduste probleem lahendatud. Parim valik eesti nokiaks.

Täiesti teostatav ja juba tehtud! Nagu eelkõneleja ka ütles - Estobuntu (mitte Estobunto!) on täiesti olemas - http://estobuntu.org/ Selle arendust tuleks nüüd riiklikult toetada ja tagada selle kaasaegsus ja tõlke kvaliteet. Tegemist ei ole küll nullist kirjutatud uue operatsioonisüsteemiga ent nullist oma OS-i luua on ka suhteliselt mõttetu kui seda nüüd ratsionaalselt kaaluda. Pigem võtta mõni vabatarkvaraline OS ja see eestindada, mida ka Estobuntu puhul tehtud on. Siin tuleks riikliku toe lisandumisel teha ka kergekaalulisemate töölauakeskkondade versioonid. Praegune on KDE baasil, mis mitte igale arvutile ei pruugi sobida. Võiks olla ka Gnome, XFCE, LXDE baasil töötavad versioonid. Need on peamised töölauakeskkonad, mida ka Ubuntu ja selle derivaadid ise kasutavad. Võtkem eeskuju hiinlastest (http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Flag_Linux) ja venelastest (http://thefutureofthings.com/news/6344/russia-to-develop-a-national-os.html)!

Tekkis idee leiutada selline kaamera, mis jälgib arvuti taga oleva inimese silma liikumist ekraanil ning juhib selle kaudu näiteks arvuti kursorit. Idee tekkis sellest, kui telekast näidati mingit liiklussaadet, kus jälgiti samamoodi inimsilma pimedas sõidu ajal, et kuhu inimene vaatab, mida näeb, mis jääb märkamata. Tahaks seda ideed maailma viia aga selleks on vaja rahastajat ning prototüübi valmistajat. Või äkki saab selle idee üldse näiteks Logitech'ile maha müüa.

kahjuks on selline silma liikumise jälgija juba leiutatud uuesti seda leiutada ei anna küllaga annab kasutus valdkondi juurde nuputada aga see kursori varjant on vist olemas olen midagi sarnast kuskil näinud.

Kasutatakse sellist meetodit juba üsna palju. Googleda eye tracking. Kohe peast tean öelda, et Tobii peaks olema üks juhtivaid ettevõtteid antud vallas. Kursori varianti ise veel näinud ei ole aga olen lugenud erinevaid eye trackingu võimalusi turunduse vallas, seega vaevalt ka kursor mägede taga saab olla.

Paljud läpakakasutajad on kindlasti puudust tundnud välisest arvutihiirest. Lihtsaim variant on see lähimast supermarketist osta. Mina pole seda siiamaani teinud, sest pean liiga ebamugavaks veel ühe lisavidina kotis kaasas kandmist - raiskab ruumi ja tekitab vajaduse tüütute  lisaliigutuste järele selle kotist välja otsimiseks. Probleem nr 2. Kui paljudel teist on tekkinud mõnikord vajadus kellegi teise arvutist või muult andmekandjalt mingit faili enda arvutisse kopeerida. Vist kõigil. Paljudel on kindlasti tekkinud sarnane vajadus olukorras, kus pole ei arvutit ega mälupulka käepärast. Mis sel juhul teha?

  ...Tõesti tuleb sageli ette olukordi kus pole kaasas ei arvutihiirt ega mäluseadet. Kui tihti aga inimene ilma mobiiltelefonita kodust välja läheb? Peaaegu mitte kunagi. Seega oleksid nii esimene kui ka teine probleem olematud kui mobla oleks kasutatav mõlema funktsiooni täitmiseks. Vaevalt on tehniliselt väga keeruline panna kaameratelefoni objektiiv tööle optilise hiire sensorina. Paar klahvi teisele küljele panna poleks ka vist raske. Telefonile USB pistiku ja USB pesa lisamine peaks ka olema inseneridele algklassimatemaatika valdkonda kuuluv ülesanne. Pistikut oleks vaja telefoni kasutamisel mäluseadmena, pesa on vajalik teiselt andmekandjalt andmete kopeerimiseks. Arvan et seda kassid ostaksid :)

Ei tea, telefon võiks ikka olla telefon ja arvuti - arvuti, kummalgi oma ergonoomika. Arvutihiir on jah omaette asi - olen näinud, et mõned inimesed saavad korpusehiirega päris hästi hakkama - harjumuse asi ilmselt. Ja laptopi mõte ju ongi süles olla, kus seal seda välishiirt veeretada. Kui oled töölaua taga, võta tavaline hiir ja simuleeri desktop arvutit. Aga andmevahetuseks: minu meelest võiks laptopi korpuses olla USB hoidja sarnaselt DVD hoidjaga(ei saanud aru, kas Ahti mõtles sama).