See ei ole ju ilus.............

Seitse valet Tallinna Vee kohta
16.07.2011

377,9 miljoni kroonise ärikasumiga Tallinna Vesi on hapukurgihooajal alustanud aktiivset PR-kampaaniat ning püüab tarbijat eksitades kinni hoida ebaseaduslikust rahavoost, mis tuleb kõigi pealinlaste rahakotist.

Jätkuks paar aastat tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artikli “Seitse valet Tallinna Vee kohta” on Omanike Keskliit valinud omakorda välja veemonopoli 7 valet ja müüti.

I vale — monopolide ohjeldamise seadusega kehtestatud piirangud liigkõrgete kasumite teenimisele rikuvad veehiiu erastamislepingut

Vale! Tegelikult sätestas juba enne 2001 aastal toimunud erastamist Konkurentsiseadus monopolidele piirangud liigkõrge kasumi teenimisel. 1. novembril 2010 jõustunud monopolide ohjeldamise seadus on rakendusliku iseloomuga, andes järelvalve institutsioonile ehk Konkurentsiametile tõhusamad meetmed kontrollimaks turgu valitsevaid ettevõtteid.

II vale — Tallinna Vee ärikasum on kooskõlas Euroopa Liidu standartidega

Vale! Konkurentsiameti analüüs tuvastas, et Tallinna Vee kasum on märgatavalt suurem kui ülejäänud Euroopa. Näiteks on ärikasum 2,5 korda kõrgem, kui veehiiu enda suuraktsionäril United Utilitiesel koduturul (Suurbritannias).

III vale — Konkurentsiameti poolt kasutatava metoodika alusel läbi viidud analüüs, mis näitab AS Tallinna Vee seaduse rikkumist, on “kallutatud”, “ei vasta tõele“või “võtab aluseks valed põhimõtted”

Vale! Konkurentsiamet on sõltumatu järelvalveorgan, kes lähtub kehtestatud õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Näitlikustades — Tallinna Vee ründav taktika Konkurentsiameti suunas on sama, mis süüdistada kohust selles, et otsuse tegemiseks on kasutatud küll kehtivaid, kuid “valesid” õigusakte.

IV vale — põhjendatud tulukust võib iga monopol arvutada endale sobival viisil valitud lähteandmetest

Vale! Tallinna Vesi on esitanud mitmeid arvutusi, millega väidab, et tema põhjendatud tulukus jääb normi piiresse, kasutades selleks endale sobilikku metoodikat, valemit. Erinevatel aegadel on sellekohased põhjendused olnud erinevate absurdsuse astmetega. Näiteks: Tallinna Vee loogika kohaselt peaks täna börsil ostetava aktsia hinna pealt teenima iga aasta 8% tulu hoolimata sellest mis oli aktsia alghind. Sellise loogika kohaselt polegi võimalik raha kaotada, sest tarbija peab kasumi igaljuhul kinni maksma

Tegelikult on põhjendatud tulukuse määra arvutamise metoodika õigusaktidega spetsiifiliselt sätestatud. Põhjendatud tulukuse määr leitakse ärikasum/varad x 100%.

NB! Veemonopolide põhjendatud tulukused on Euroopas üldiselt 6-7%, Tallinna Vee puhul on see 18%.

V vale — Tallinna Vesi on valmis tõestama, et ta kasumimarginaalid jäävad seadusega lubatud normide piiresse

Vale! Eesti Omanike Keskliidu liige Silja Lepp esitas Harju Maakohtusse hagi tuvastamaks, kas vee- ja heitvee tariifid on kooskõlas seadusega. Tallinna Vesi keeldus hindu sisuliselt põhjendamast ning omapoolset analüüsi esitamast, tuginedes seisukohale, et ainult Tallinn linn vastutab kehtestatud hindade eest.

VI vale — Monopolide ohjeldamise seadus ei kaitse tegelikult tarbijat

Vale! Monopolide ohjeldamise seadusega on järelvalveorganil — Konkurentsiametil — reaalsed võimalused ka hindu kontrollida sh saavad nad kinnitada ajutise hinna, mida Tallinna Vesi enim kardab, sest see langetaks koheselt ettevõtte ülikasumeid. Samuti on see loonud tarbijale võimalused oma õiguste eest seista. Eelmainitud Omanike Keskliidu hagi oli esitatud enne monopolide ohjeldamise seaduse rakendumist (1.11.2010) ning kahjuks, asus ka kohus seisukohale, et enne nimetatud seaduse vastuvõtmist pole tarbijal õigust veemonopoli hageda.

Täna otsib Omanike Keskliit vahendeid, et Tallinna Vesi uuendatud hagiga taas kohtusse anda ning nüüd juba perioodi eest, mis jääb monopolide ohjeldamise seaduse aega.

VII vale — Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi sõlmitud erastamisleping on seadusest kõrgem

Vale! Linnaga sõlmitud leping nagu iga teine leping peab olema kooskõlas seadustega, sest seadus on ülim. Tallinna Vee põhjendatud tulukuse määrad olid seadusega vastuolus nii lepingu sõlmimise hetkel (2001) kui on seda ka tänasel päeval.

Arvestades veefirma kopsakaid kulutusi kõrgelt tasustatud juristidele on erastamislepingu kilbile tõstmisega ilmselgelt tegemist lihtsameelse PR-trikiga.

euro

Euro tulekuga tekkinud "väikesed hinnad" hakkavad inimeste rahakotis tundma andma. Järsku avastatakse, et kõik need "väikesed" ostud ja laenud on välja viinud niipalju raha, et enam elamiseks ei jää.

Keskmise palga saajaid on euro ikka väga valusasti löönudja . Ma ei arvagi, et nad petturid oleks. Aga kui ühel päeval on 25 EEK sulle suur raha, mille väljakäimist kaalud tõsiselt ja järgmisel päeval on kõik kohad täis sooduspakkumisi 1,99 - 5,99 - 19,99, siis hoolimata väljasaadetud eurokalkulaatoritest annab inimene psühholoogiliselt järgi ega mõtle ratsionaalselt. Kuni ühel päeval on vaja tasuda pisike kommunaaliarve 79 EUR, aga rahakotis on järgi vaid 1.99...

isepankur

Jah

isepankur

Aasta tagasi eraisikute laenubörsiga turule tulnud isepankur.ee kaasas tänasest oma tegevusse ka ettevõtted.

"See tähendab seda, et laenu saab anda nüüd nii eraisik kui ka ettevõte ning seda kas siis teisele eraisikule või ettevõttele," selgitas Delfile portaali juht Pärtel Tomberg.

Isepankur.ee juhi sõnul proovib portaal rahaturge natukenegi demokratiseerida, soovides anda igale isikule võimaluse osaleda üldisel pakkumise ning nõudluse tingimustes kujuneval turul, mis ei allu üksikute korporatsioonide tahtele.

"Selline ümberorienteerumine finantsasutustel baseeruvalt rahandussektorilt turupõhisele rahandussektorile võimaldab ära hoida olukordi, kus krediidiasutused saavad n-ö kraanid kinni keerata ning kodumaise majanduse seetõttu kraavi ajada," lisas ta.

Eraisikutevaheline turg on Tombergi sõnul käivitunud üle ootuste hästi. Aastaga on eraisikud omavahel laenanud ligi 3,3 miljonit krooni ning laenumahu kasvutempo on viimasel ajal kiirenenud.

Laenuportfelli suurus on viimase kaheksa nädalaga kasvanud ligi 50% ning eelmise kuu laenukäive oli 435 400 krooni.

"Nagu kõikide teiste laenudega, esineb ka osade isepankuri kaudu väljastatud laenude puhul tagasimakseprobleeme," tunnstas Tomberg.

Viivisvõlgnevuses on jooksvalt umbes 20,3 protsenti laenuportfellist, millest enamik moodustavad alla 30-päevases viivituses olevad laenud, mis enamikus pöörduvad "heaks".

Kümnendik portfellist on keskmiselt pikaaegsed võlgnevused, mille hilisem tagasisaamine võtab kauem aega.

"Eesti krediidiasutustel oli Eesti Panga andmetel detsembri lõpu seisuga 20,7 protsenti tarbimislaenudest viivisvõlgnevuses, mis on natukene halvem meie vastavast näitajast," sõnas Tomberg.

Alates veebruarist võttis isepankur.ee enda peale kohustuse tegeleda kõikide probleemlaenudega, sh. kohtumenetluse algatamisega.

"Tegelikkuses oleme seda teinud juba algusest saati, kuid otsustasime antud tegevuse reguleerida ka oma lepingutega, et kõikidel investoritel oleks kindlus, et ka probleemlaenude puhul tehakse kõik seaduses võimalik, et raha tagasi saadakse," rääkis Tomberg.

"Võlamenetluse läbipaistavaks muutmise eesmärgil asutasime hiljuti ka vahekohtu, mis edaspidi hakkab tegelema kõikide isepankur.ee-s tekkivate vaidlustega ning probleemlaenudega."

haridus

On hädavajalik ,et meie koolides hakataks noortele pikaajalise tervise ja rahalise heaolu kindlustamiseks investeerimist õpetama.Vastasel korral tuleb meil tegemist teha hiiglasliku tiksuva sotsiaalmajandusliku pommiga.

kool

Kui kool õpetaksidõpilastele kas või ainult rahakeelt oleks rahalisi rahalisi raskusi ja vaesust vähem. Kui rohkem lapsi õpiks raha keelt,siis oleks ka rohkem ettevõtjaid,kes looks uusi tööhti,ja riik ei peaks  enam püüdma uusi  töökohti luua.

Eesti kroone ei tohi ära põletada.

€uro kasutuselevõtt oli kellegi teoreetiline plaan, seista vastu U$D survele. $ dollari populaarsus on suur, aga sisuliselt on see samasugune tagatiseta paberilipakas nagu kõik teised rahad, mida jagavad USA Föderaalse Reservi tüüpi institutsioonid. Lisaks paberrahale 10%-le paberrahale on ringluses veel 90% digiraha, mille inventuuri on teha võimatu, kuna seda ei saa koguda ülelugemiseks, sest see liigub valguse kiirusel ning on nähtamatu. Kellegi, keda me ei tunne, vaikival kokkuleppel püsiv nähtamatu asi ei saa olla majanduse aluseks Raha on universaalne töövahed - ning peab olema kindel nagu mehe sõna, aegruumi ainelises keskkonnas koos abinõuga, iga Maal tekkinud olukorra ratsionaalseks lahendamiseks.

Venemaa aktsiaturg

Miks investorid väldivad üliodavat Venemaa aksiaturgu?

kellad tunni võrra tagasi

Ennast mõistusega inimeseks nimetaja ei oska tööaja muutmiseks muud moodust välja mõelda kui et muudab kaks korda aastas aja mõõtmise süsteemi. See on just niisama rumal kui oleks kaks korda aastas pikkuse või kaalu või temperatuuri või mistahes muu mõõdusüsteemi muutmine.
Eestis on olnud perioode, kui kell näitas aastaringi vööndiaega, ja perioode, kui mindi suveks dekreediajale. Elektri tarbimise statistikast ei paista kuskilt välja see tohutu kasu, mida "säästuaeg" pidavat andma. Eesti laiuskraadil tõuseb päike kesksuvel kolm tundi pärast keskööd ja loojub kolm tundi enne keskööd. Kesktalvel tõuseb päike kõigest kolm tundi enne keskpäeva ja loojub juba kolm tundi pärast keskpäeva. Keera seda kella siia või sinna, Maa pöörlemist see ei muuda. Aja mõõtmise süsteemi muutmisega kaasnevad kulud - sassi aetud elurütm, kahjulik mõju tervisele, igasuguste juhtseadmetele ja arvutitarkvarale suutlikkuse loomine selle ajaarvestuse muutmisega toime tulla - need kulud on raskemini kokku loetavad ja siis lihtsalt unustame need, nagu poleks neid olemas. Teel olevad rongid, lennukid laevad, pikamaabussid ei saa käsu korras tunni jagu edasi hüpata. Tööaja arvestuses on üks päev aastas 25 tundi pikk, üks 23 tundi. Kõik see tohuvabohu ja raskesti kokku loetavad kulutused tehakse selle nimel, et keegi poolharitlane sai oma arvutuste tulemusena, et kella suveks edasi keeramisega tööaega muutes saab hoida natuke elektrit kokku. Kui meil toas on külm, siis kütame tuba, mitte ei nihuta kraadiklaasi skaalat. Kui on soov või vajadus muuta tööaega, siis tuleb muuta tööaega, mitte aja mõõtmise süsteemi. Igasuguseid sõiduplaane nuudetakse nagunii mitu korda aastas. Riigipiire ületades tuleb ikka kella keerata, kui riikides on aeg erinev. Eestis kella keeramist sellega õigustada, et siis ei pea Soomes käies kella keerama on nigel õigustus. Aga Rootsis või Inglismaal või Venemaal või USA-s käies? Inglismaa ja Prantsusmaa vahet käib kordades rohkem inimesi kui Eesti ja Soome vahet, ometi on neil tunnine ajavahe.
Millal küll saab ennast mõistusega inimeseks nimetaja nii targaks, et saab aru, et kella keeramine ei tee päeva ei lühemaks, ei pikemaks, ja et tööaja muutmiseks on arukamaid moodusi kui seda on aja mõõtmise süsteemi muutmine?

kas läks kirja?

pension

Kas eelistada aksiaid või võlakirju?

raha

Kui teil on vähe raha,aga te soovite riikaks saada,siis peate ennekõike jõupinkutusi koontaaama,mitte tasakaalustama.

töö

  :tehke kõvasti tööd, makske50%
 ära, säästke järelejäänud raha.Teie säästudest seejärel 5%
  läheb maksu alla.Teine võimalus on:Võtke endale aega
 arendamaks oma  rahanduslikku  intelligentsust ning rakendage
 oma  mõistust,võimu ja aktivat

raha+töötus

töötavad pensinärid koju noored asemele..

itaalia

näiteks  riieteka?läpi punaseristi.....

eoro

see   on   ju       Ansipi jutt   -valimissed  on  ju  tulemas...