Kas Meie või Nemad?

Kallid kaasmaalased, täna tahan Teile kirjutada väga olulisel teemal. Nimelt alles see oli 1. veebruaril kui Google tuli välja Eesti keelest paljudesse võõrkeeltesse ja vastupidi tõlkimise võimalusega [http://translate.google.com]. Kas pole mitte vahva?

Nüüdseks on möödunud rohkem kui kuu, ning Google on tulnud välja järgmise fantastilise ideega, milleks on digitaliseerida eestikeelne kirjandus. Jällegi rõõmusõnumid? Paistab, et mitte, sest ajakirjanduses ning kirjanike seas on ülesplahvatanud tõsine diskusioon, kas see ikka on õige?

• Jelena Skulskaja: Raamatud internetti?
• Ministeerium: Google´i pakkumist ei maksa üle dramatiseerida
• Sirje Kiin: Digiraamatu poolt
• Kirjarahvast häirib Google`i ülbe ettepanek
  

Möödunud aasta lõpus, detsembri kuus avanes mul võimalus osa võtta Arengufondi poolt korraldatud IKT arenguseire konverentsist EST_IT@2018, kus osalesin hariduse töörühma all. Haridustöörühm oli seal üks kõige esindatuim töörühmi üldse, oma nelja lauaga, kus istus keskelt läbi 9 inimest lauas. Niisiis olin minagi seal ühes lauas, täpsemalt neljandas, koos Eesti haridusgurudega. Kui lõunapaiku jõudis kätte aeg ajurünnakuks,  panna paika visioon aastaks 2018, tulin välja  ideega, keset teisi väärt mõtteid: „Hakata Eesti kirjandust sisse skanneerima, eesmärgiga elavdada eesti keelt, kirjandust ja sellega kaasnevalt kirja keelt, mis tagaks kahtlemata meie identiteedi püsimajäämise 21. sajandil“. Kuid kahjuks ei suhtutud sellese ideesse eriti tõsiselt. Esimese asjana hüppas kaasmõtlejatel pähe, aga seal on ju hulgaliselt autorikaitse probleeme! Ja sinna sahtlisse see idee sellekskorraks jäi. Nähtavasti polnud idee veel piisavalt küps. Siinjuures on huvitav jälgida, et ratsionaalselt mõtlema hakatakse alles siis, kui probleem muutub aktuaalseks ning ollakse reaalsete valikute/probleemide ees.

Samal teemal loe ideed  „Raamatule uus elu?“

Tänasel päeval paistab, et meist on paar sammu ette jõutud. Nagu teame, on eestlasel kombeks alati kõige viimasel minutil ärgata, nii on see paraku ka praegu. Kuid veel ei ole hilja! Olgugi, et Google on teinud esimesed väga julged sammud, eesmärgiga hallata paarikümne aasta pärast kogu maailma kirjandust, millest me paraku üle ega ümber ei saa, on meil veel lootust. Me peame tõsiselt mõtlema, kas tahame olla ise oma tuleviku ja kultuuri kujundajad/säilitajad või laseme seda teha kellelgil teisel, kolmandal. Fakt on see, et raamatute digitaliseerimine tuleb! Kallid kaasmõtlejad, aeg on tegudeks, sest Meil on, mida hoida ja kaitsta.

Martin Kivimäe