Tulemused otsingusõnale " haridus"

Põhjamaade populaarseimad õppemängud tõlgiti eesti keelde

Põhjamaade kõige populaarsem õppemängude seeria Johanna Kooliabi laienes Eesti turule. Johanna Kooliabi 20st arvutimängust on hetkel eestikeelsena kättesaadavad neli.

Johanna Kooliabi mängud on välja töötatud koostöös erinevate ainete õpetajatega, samuti on mängude loomisel osalenud lapsed ise. Õppemängud on mõeldud eelkõige 4-12-aastastele lastele, toetamaks algastme kooliõpet. Igas mängus on võimalik valida kolme raskusastme vahel, et see kohanduks iga lapse teadmiste tasemega. Mängud on täielikult eestikeelsete menüüde ja ekraanitekstidega, samuti räägivad eesti keeles mängude tegelased jänesetüdruk Johanna ning tema sõbrad. Jänes Johanna rollis astub üles Andrea Miku, teistele tegelastele on eestikeelsed hääled andnud Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Erki Aule, Jaan Vahar, Jette Aus, Piret Hendrikson, Margus Tammela ja Veiko Anvelt. Tehnoloogiaajakiri Digi testis märtsinumbris Johanna Kooliabi mänguseeriat ning hindas seda 5 palli skaalal hindega 4.

Muuseumi roll Sinu elus

Mis rolli mängib Sinu elus muuseum? Konverentsil kohtuvad riik, kohalik omavalitsus, ettevõtlus, erinevad auditooriumid, eramuuseumid ja muuseumitöötajad, et vaadelda koostöö perspektiive ning potentsiaalseid arenguvõimalusi ja ootusi.

Konverentsile kutsute hulgas on Marju Reismaa (Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Katriin Fisch-Uibopuu (Tartu Linnavalituse kultuuriosakonna juhataja), Aile Heidmets (Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator), Heigo Sahk (Vene muuseumi projektijuht), Indrek Kaing (Kaubamärk gong.ee omanik), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor).

Tule kohale või vaata konverentsi ülekannet veebis ja osale arutelus!

Konveretnsi ülekannet on võimalik vaadata veebi vahendusel aadressil: www.erm.ee/tee

Veebivahendusel konverentsi vaatajatel on võimalik esitada osalejatele küsimusi aadressil: agnes.aljas(at)erm.ee

Kooli- ja hullumajandusest

Kas Te suudate leida täisnurkse kolmnurga pindala, mille nurk kapa on 45 kraadi ja üks kaatet meetri pikune? Lapsed oskavad, aga ei tea, mis pindala on. Kuidas oleks vana tellise, köögikaalude ja mõõdulindi abil silikaltsiidi tiheduse leidmisega SI ühikutes. Kes ei oska viigu oma diplomid haridus ja teadusministeeriumi hoiule. Koolitööd segavad lapsed saavad hüperaktiivsuse diagnoosi ja jõuavad varem või hiljem tabletiuskse hulluarsti juurde. Arste pole vaja süüdistada. Süüdi on õpikute ja juhendmaterjalide autorid, kes paraku vähemalt USA-s on BigFarma palgal. Psühhiaatria on üldse kõige teaduskaugem meditsiiniharu ja psühhiaatriia on nii skisoidne elukutse, et selle esindajad teevad 4 korda rohkem enesetappe, kui mistahes teise eriala esindajad. Nii, et hoidkem tablettide pealt edaspidi kokku.

Tule tutvu Tiigriga noortemessil

Need, kes veel arvavad, et Tiirgihüpe on iganenud nähtus või on oma eksistentsi hoopis lõpetanud, peavad küll hirmsasti pettuma! 
Samas noored, kes 10 aastat tagasi alles sipukates ringi lasid, peaks end nüüd valmis seadma, et veel enne kooli algust Tiigriga sinasõbraks saada.

Tiiger kalpsab pikkade hüpetega mööda haridusmaastikku ja kel vähegi indu ja jaksamist, teeb seda koos meiega.

27.-30. august toimub Tallinnas, Kalevi spordihallis noorte vabaaja mess sCoolest, kus Tiigrihüpe oma boksiga väljas on, et noored, lapsevanemad ja õpetajad oma silmaga- käega katsuda saaks, mida põnevat Tiigrihüpe Eesti koolidele pakub.

Messil saab õppida intelligentsete LEGO robotite ehitamist ja programmeerimist;
Proovida jõudu digitaalsete füüsikatunni katsevahenditega;
Nukufilmi Lastestuudio abiga teha ise joonisfilmi ja tutvuda veel paljude Tiigri projektidega

Niisiis - kohtume messil sCoolest 27.-30.august

Tiigri tegemisi uuri lähemalt www.tiigrihype.ee

Rahvusraamatukogu soovib j@tku lugemisele!

Alljärgnevalt mõned uuendused, mis Rahvusraamatukogu on alates selle aasta algusest oma lugejate paremaks teenindamiseks ette võtnud:

1. Iga kuu algusest ilmub e-uudiskiri, mis pakub teateid uutest infoallikatest ja koostööprojektidest ning nimetab uuel kuul avatud näitused. Vt: http://www.nlib.ee/uudiskiri
2. Avatud on kirjanduse ja keele ajaveeb, kus saab lugeda ja kaasa rääkida eesti kirjanduse ja terminoloogia teemadel ning keeleküsimustes. Vt: http://kirjandusjakeel.blogspot.com/
3. Koju hakati laenutama põhikogu hoidlates olevaid väljaandeid. Lugemissaalides pakutavat tuleb aga jätkuvalt kohapeal lugeda. Vt: http://www.nlib.ee/45592
4. E-books on Demand (EOD) on 13 Euroopa raamatukogu loodud teenus, millega tehakse autoriõiguse alt vabad raamatud lugeja tellimuse alusel digitaalsena kättesaadavaks. Maikuus alanud projekti raames (2009-2013) on kavas digiteerimisteenust arendada, laiendada teenusepakkujate võrgustikku ning koolitada uusi asutusi infosüsteemiga töötama. EOD teenust Eestis pakuvad Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Vt: http://www.nlib.ee/eod
5. Maikuus sai alguse teinegi projekt, EuropeanaTravel, mille raames (2009-2011) digiteerivad  paljud rahvus- ja ülikooliraamatukogud kokku üle miljoni objekti, sealhulgas kaarte, käsikirju, fotosid, filme, raamatuid ja postkaarte reisimise, turismi, kaubateede ja maadeavastuse teemadel. Rahvusraamatukogu plaanib digiteerida umbes 8000 postkaarti, mis kujutavad Eesti vaateid kuni Teise maailmasõjani. Projekti raames digiteeritud materjalid tehakse kättesaadavaks Europeana portaali kaudu: http://europeana.eu
6. Andmebaasides Ulrich's Web, FirstSearch ja Proquest võttis raamatukogu kasutusele linkserveri (SFX) teenuse. Tänu sellele saavad lugejad ”SFX RR” nupule vajutades kontrollida artikli täisteksti olemasolu andmebaasides, leida väljaannet e-kataloogist ESTER, kasutada raamatukogude vahelise laenutuse teenust, otsida Google Scholaris jm. Vt: http://www.nlib.ee/lab

Teadmistepõhine majandus Eestis - kolm lahendamata ülesannet

Otsisin välja oma kirjutise Äripäevas 2. oktoobrist 2007. Ehk on nüüd käes aeg, kui seda paremini mõistetakse.

Teadmistepõhine äritegevus on suure riskiga ning edu korral väga suure lisaväärtusega ettevõtmine. Olgem enda vastu ausad: hetkel ei taha valdav enamus Eesti ettevõtjatest ega ka riik neid riske enda kanda võtta. Eesti majandusel on läinud niigi hästi. Hetkeks aga on murrangumoment väga lähedal. (2009 aprill: Nüüdseks on see juba tükk aega käes...)

Kõik saavad aru, et vaja on rohkem innovatsiooni ning oskusi teadmistepõhise ärimudeliga rahvusvahelisel tasandil konkureerida.

Väitlusüritus "Haridus Eestis ei ole igaühele?"

Igal aastal katkestab põhikooli enam kui 1 000 noort
18-24 aastaste eestlaste hulgas on ligikaudu 10 000 põhihariduseta noortKas on olemas lahendus?

Saa osa kaasakiskuvast väitlusest Eesti hariduse tuleviku teemal. Väitlusel osalevad haridusminister Tõnis Lukas, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, ettevõtja ning tööandja Toomas Tamsar ja Noored Kooli õpetaja Marko Ringo. Moderaator: Andero Uusberg.

Tule, kuula ja ütle sõna sekka!

Üritust korraldavad sihtasutus Noored Kooli ja Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi.

Üritust on võimalik jälgida OTSEÜLEKANDENA http://video.ut.ee

Õppeainete vastavusse viimine tänapäeva vajadustega

Siiani on Eesti haridussüsteem kasvatanud/koolitanud keskkooli lõpetajatest massiliselt palgatöötajaid, siis pole ka ime, et paljud kesk- ja isegi ülikoolist saadud diplomiga inimesed on leidnud end töötuna meeleheitlikust olukorrast.
Üheks peamiseks veaks praeguse majandusolukorra tekkimisel pean mina inimeste väheseid teadmiseid hinnata reaalselt enda riske ja võimalusi.

Kindlasti on üheks põhjuseks inimeste ahnus - saanud hästi tasuva töö, võtnud liisingusse auto, maja, jne.
Samas aga... kui paljud oleksid neist inimestest tormanud esimese hooga panka, võtnud võimalikult suured laenud, mida neil võtta õnnestus...kui neile oleks koolis õpetatud riske hindama?

Minu arvamus:
Paljud õppeained on oma olemuselt jäänud ajaratta hammaste vahele ja kiputakse õpetama kõrgemat matemaatika, füüsikat, keemiat...kuigi enamustest keskkooli lõpetajatest ei vaja seda peale testi edukalt sooritamiseks enam kunagi. EI, ma ei väida seda, et piisab vaid liitmise, lahutamise, korrutamise, jagamise oskustest või teada, et maal on külgetõmbejõud ja kui seda poleks, siis lendame kõik kõrgustesse!

Minu soovitus oleks õpetada juba keskkoolis või miks mitte ka juba põhikoolis raamatupidamise põhitõdesid, majandust (mille käigus luuakse reaalseid situatsioone ettevõtlusega alustamiseks, tööle käivitamiseks, probleemide lahendamiseks, jne).
Kõik mis suudab inimesele enesekindlust ja pealehakkamist sisestada on IN.

Lihtsamat teed minna ja palgatöötajaks hakata võib meist igaüks, aga lihttöölise staatusest läbi murda ja EDUKAKS ettevõtjaks hakata suudavad vaid vähesed.

PS: 1) Kas juba 5 aasta pärast on läinud vähemalt 20% Eesti gümnaasiumitest matemaatikalt üle majandusmatemaatikale?
2) Kui suur võiks olla protsendiliselt see hulk inimesi, kes on kolm-viis aastat ülikoolis enda eriala käinud õppimas, kuid pole õpitud erialal tööle hakanud (vaid valinud lihttöölise ametipositsiooni, milleks saanud ka ilma vastava hariduseta)?

Innovatsioonist Eesti hariduses

Tahan teiega oma mõtteid jagada innovatsiooni kohta hariduses. Kui keegi on võtnud vaevaks midagi tarka Eesti hariduse kohta öelda, on see Marju Lauristin. 28.01.09 "Aktuaalses Kaameras" rääkis Lauristin virtuaalkooli ideest.
«Õpetaja roll muutub: ta ei ole aine ettelugeja ja hinnete panija, vaid on eeskätt ikkagi juhendaja, kaasamõtleja, kaasamängija.»
Meie haridusministri kommentaar seevastu olevikku puudutavale ja tulevikku kuulutavale oli kahjuks, nagu enamustel kordadel poliitikute poolt öeldu, so mitte-midagi-ütlev:
«Kõik utoopiad on kunagi ellu läinud. Inimene on hakanud lendama, tehisintellekt on loodud,» kirjeldas minister. «Ükski utoopia ei pruugi jääda sahtlisse ja Marju Lauristini plaanid ei ole sugugi utoopilised.»