Kus on tarkade tarkus ja mõistlike mõistus?

Et inimesed muudkui õppivad ja õppivad ,käivad koolitustel/kursustel,loevad lehti kus ka ;õpetatakse :kuidas on õigem;.          Ja kui midagi juhtub siis tuleb mõnikord välja ,et seda ei osanud õpetatud targad ära hoida .Et milles asi?

Eile mul käis korraks peast läbi,

et kui palju raamatuid kohustatakse inimest läbi lugema pähe õppima,et ta oleks niiöelda ;tasemel;(kui palju tuleb erinevaid raamatuid alates 1klassist kuni kõrghariduse omandamiseni?)ja kui liita sinna veel igasugu ajakirjade,uudiste,jms. ;vajaliku informatsiooni;,ja lõpuks kisub ikka sinna ,et et ei olnud abi ja seda paljudel juhtudel.

Aga Piiblist saab palju välja lugeda kui otsida:

http://www.piibel.net/?rmt=1Kr&ptk=1

Niiet ei tasu inimlikule tarkusele suurt rõhku panna!

Kui soovite enne pikemat kasutamist www.e-majandus.ee -d proovida...

... Teie ettevõttel on soov eristuda, olla toodete ja teenuste otsijaile internetis leitavam, hoida kulusid kontrolli all, kasvatada tuntust, leida uusi äripartnereid ja kliente, tutvustada enda tooteid ja teenuseid, siis, saates e-maili aadressile jaanus@e-majandus.ee ning lisades sinna infoks kontaktandmed ja märgusõna "tasuta 2 kuud", anname me Teile www.e-majandus.ee info-, meedia- ja turunduskeskkonna piiramatus mahus kasutamise õiguse 2 kuuks. Ainus tingimus on, et algne ettevõtte Profiil keskkonda tellitakse e-majandus.ee poolt teenustööna - teenus maksab 300 EEK. 2 kuud tasuta proovimist on hea võimalus neile, kes soovivad enne pikema lepingu sõlmimist keskkonnaga lähemalt tutvust teha. 2 kuud ei ole siduv, pikema lepingu võib alati sõlmida juba varem.

Peale prooviperioodi kasutamist, võite Te profiili deaktiveerida või jätkata, tasudes ühe aasta eest 1200 krooni ehk 100 krooni kuus või 3 kroon ja 29 senti päevas.

Liitudes tasu eest kohe täna on aastase investeeringu suuruseks Teile 1200 krooni ehk 100 krooni kuus ehk 3 kroon ja 29 senti päevas. Hinnas sisaldub profiili loomine e-majandus.ee poolt. Lepingut on tänase hinnaga võimalik sõlmida kuni 3 aastaks, tasudes ette.

NB! Kingime igale vähemalt 1200 EEK eest teenusetellijale 2 nädalat kogu keskkonda läbivat bännerreklaami 728x90 bännerile või kuu aega bännerile 220x90

Peame väga oluliseks, et profiil oleks hästi funktsionaalne, atraktiivne ja korralik. Nii hakkab see Teile kõige paremini kasu tooma. Peale arve tasumist ning profiili valmimist edastame Teile paroolid, misjärel on selle haldamine edaspidi Teil juba väga lihtne.

www.e-majandus.ee on interaktiivne info-, meedia-ja turunduskeskkond, mida võime nimetada julgelt ka uue ajastu äriinfoportaaliks. Siin on justkui ühes Ruumis koos erinevate ettevõtete virtuaalesindused ja-poed, valmis kohe teenindama, vastama küsimustele, müüma, infot avaldama ja suhtlema. Võrreldes tavaliste infoportaalidega on selles keskkonnas igal ettevõttel kindlasti kõige funktsionaalsemad, täiuslikumad ja mahukamad profiilid (võime neid nimetada kodulehe käepikenduseks internetis).

Lisainfo LIITUMISE KOHTA: kuni 31.maini 2010 on käimas liitumiskampaania, kus iga soovija võib pakkuda välja endale sobiva liitumishinna ja perioodi. Lepingut on võimalus sõlmida tänase hinnaga kuni 3 aastaks.

Minimaalseks ühe aasta investeeringuks on 1200 EEK (normaalhind on 1500 EEK, see sisaldab algse profiili loomist meie poolt - me ei lisa küll kõiki tooteid. Teeme Teile ette, mismoodi täpsemalt tooteid sisestada ning edasi saab igaüks ise hästi hakkama. Kui tooteid on väga palju, siis aitame Teil need sisestada. Selleks on tarvis nimekirja xml formaadis. Samuti pakume võimalust e-majandus.ee ja Teie veebilehe sünkroniseerimise näol - lisateenuse hind on 600 krooni ühekordse maksena).

AUHINNAD

1. Iga kuu kõrgeima hinnaga liituja saab e-majandus.ee keskkonna piiramatus mahus kasutusõiguse kolmeks aastaks ajavahemikus 01.juuni 2010 kuni 01.juuni 2013

2. Kuni 31.mai 2010 kõrgeima hinnaga liituja saab lisaks merereisi 10-le jahiga Brittel (OÜ Seilari -- www.jahirent.ee poolt).

Kõik võistluse võitjad tuuakse esile meie turundustegevuses ja nad saavad parima positsiooni otsinguis. Võiduvõimalus on kõigil, keskendugem kasule, kasutagem piiramatult!

Võitjad alates novembrist 2009:

November 2009 - summa 1500 krooni, e-consult.ee (õigusabi e-posti teel)

Detsember 2009 - summa 1400 krooni, Testudo OÜ (autokool ja raamatupidamisteenused)

Märts 2010 - siin võib olla Teie ettevõte

Vaadake mõnd näidist:

http://e-majandus.ee/Firma/GiftWeb+OÜ/

http://e-majandus.ee/Firma/Tormi+Team+Raamatupidamisteenuste+OÜ/

http://e-majandus.ee/Firma/4SEINA+OÜ/

http://e-majandus.ee/Firma/OÜ+Tuli+% 26 + Vesi, 12 Kaminat /

http://e-majandus.ee/Firma/Artocarpus+OÜ/

http://e-majandus.ee/Firma/Solaris+Keskus+AS/

KES KESKKONDA IGAPÄEVASELT VÕI HARVEMINI KÜLASTAVAD?

Nendeks on:

1) Kõik keskkonnaga liitunud ettevõtete omanikud ja juhid, töötajad, müügimehed tööd tehes.

2) Kogu eestikeelne elanikkond, kes on Juba teadlikud e-majandus.ee-st.

3) Suur osa Google'i ja Neti keskkonnas otsinguid tegevatest inimestest, Kes otsivad tooteid (konkreetset toodet), teenuseid (konkreetset teenust), ettevõtteid (näiteks nime või tegevusvaldkonna järgi) ja TÖÖD (Mille otsing on täna väga aktuaalne) ning satuvad mitteteadlikult seeläbi keskkonda, kuna otsirobot leidis vaste e-majandus.ee keskkonnast.

Teie e-majandus.ee

Eesti leiutajate toetamisest.

Kahjuks pean tõdema, et Eesti leiutajad kui loovtöötajad on riigi poolt suht unarusse jäetud. Küll on olemas hea võimalus Patendiametist leiutise vormistamise kohast nõu saada kuid mis saab edasi on iga mehe oma asi. Maksta tuleb lõivud, volinike tasud, prototüübid, katsetused ja õigusabi kui vastuolu suurema töösturiga peaks mingis osas tekkima. See kõik eeldab pisut suuremat rahakotti ja eriti siis kui laiema ilma poole liikuda sooviks.  Leiunduse osatähtsus riigi majandusarengus on aga siiski suht oluline. Mismoodi me siis selle Eesti Nokia leiame kui me selleks eeldusi luua ei viitsi ?       

Teen ettepaneku algatada seaduseelnõu Eesti leiutajate kasuks !   Seadus peaks toetama kõiki leiutajaid nii finantsiliselt kui ka õigus-alaselt. Heaks näiteks on meie naabrid rootslased, kes toetavad igat leiutajat x summaga kui patenditaotlus on esitatud. Sama võiks ju toimida ka Eestis ja seda lisaks kasulike mudelite puhul. Eriti oluliseks muutub aga toetus siis kui juba prototüübi kallale asutakse. Veelgi olulisem on aga õigusabi suuremate firmadega suheldes , et leiutaja suudaks oma õigusi kaitsta ja ka mõistliku hinna eest müüa ! Lõppeks on ju tulemus oluline ka Eesti riigile, kelle rahvusvaheline tuntus seetõttu kasvab ja heaolu paraneb. Kulutatud raha aga tuleb tagasi patendi lõivude ja muude maksude näol toote müügist. Kui vajalik võiks ju luua ka vastava komisjoni toetuse suuruse määramiseks, sõltuvalt siis näiteks leiutise osatähtsusest riigile ja toote võimalikust läbimurdest maailmaturul. Nõnda ehk suudaksime tagasi hoida intellektuaalomandi varajast liikumist Eestist välja. Aeg on ju näidanud , et selline know-how ' ja tootearendus võib sisse tuua sadu kordi enam kui algul arvati ...   

Estinventor.com

Lea Larin: Mis annaks inimestele usu tagasi?

Teisipäevases Päevalehes (http://www.epl.ee/artikkel/462258) kirjutab Lea Larin:

Ma ei tea ke­da­gi, kes teaks ke­da­gi, ke­da ei puu­du­taks töö­tus, kes ei tun­neks isik­li­kult ja lä­he­dalt mõnd töö­ta jää­nud ini­mest.

Ja küsib majanduskriisi taustal "kelleks õppida?" tundes muret just praeguse noorsoo pärast.

Lea Larin pakub ka ühe lahenduse, et hakata tegelema suur-ehitusega, kus saaks inimese euroopa rahade abil kasutada.

Minu meelest inimene võiks nii kriisi ajal kui mitte kriisi ajal õppida seda, mille vastu ta tunneb kutsumust. Põhiline on tegutseda omas valdkonnas tõhusalt, tõhusalt nii raha kui muude ressursside - loodus ja ajaressurside mõttes.

Aga usu küsimusele, et mis annaks inimestele usu tagasi, ma vastata ei oska. On's kellegil mõtteid?

Tiigrihüppe SA: Innovaatiliste lahenduste konkurss

Kutsume Eesti üldhariduskoolide juhte osalema innovaatiliste lahenduste konkursil.
Sel aastal ootame kirjeldusi koolijuhtidelt teemal „Kuidas tunnustab ja motiveerib kool oma õpetajaid kasutama e-õppematerjale ja IKT vahendeid õppetöös?“. Mil viisil on koolis korraldatud IKT kasutamine? Kuidas suunatakse õpetajaid erinevate vahendite/virtuaalseid keskkondade juurde?

Konkursile ootame:
koolijuhi esseed; 2-3 õpetaja arvamust kehtiva süsteemi rakendatavuse ja sobilikkuse kohta; õppeaasta jooksul motivatsioonipaketis osalenud õpetajate arvu; toetust leidnud tegevuste nimekirja; kinnitavat materjali süsteemi kasutamise kohta (aruanded, arved,jne).

Konkursitöid ootame 01.aprillini aadressil: Triin@tiigrihype.ee
Registreerumisvormi leiate siit.
Konkursile registreerumise tähtaeg on 25. märts 2009. 

Triin Kangur
Tiigrihüppe SA

"Uuenduslikud" ideed maksunduses

Arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti soovitas neljapäeval (05.02.09) vaadata pärast eelarvekärbetega tulekahju kustutamist üle kogu Eesti maksusüsteem ja kehtestada taas ettevõtte tulumaks. (ERR)

Kuidas piirata turunduskulutusi (ilma tulemustes kaotamata)

Kuidas piirata turunduskulutusi (ilma tulemustes kaotamata)
Hando Sinisalu, Best Marketingi juht

Äsja World Advertising Research Center (www.WARC.com) avaldatud globaalne uuring näitab, et USAs ja Euroopas piiratakse 2009.a. turunduskulutusi võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 15% ja rohkem. Kuigi turunduskulutuste vähenemisega kaasneb tavaliselt varem või hiljem ka müügimahtude vähenemine, pole majanduskriisi olukorras turunduseelarve kärpimises midagi katastroofilist.

Muukeelsed postitused

Liitunud inimeste nimede järgi võib eeldada, et nende seas on hulgaliselt huvilisi, kelle emakeel pole meie riigikeel. Oma mõtete võõrkeelne kirjalik väljendamine on raske ja nõuab suur julgust ka neilt, kes keeles soravalt lobiseda suudavad. Venekeelsetel võib olla ka tarkvaralisi raskusi meie täpiliste tähtedega.

Head ideed ei küsi, mis rahvusests inimese pähe nad tekivad. Julgustagem neid vene keeles kirjutama.  Ehk aitab see ka kogukondade vahelisi piire, hirme ja sterotüüpe murda ja soodustab vastastikust mõistmist.

Huvitavamaid ideid saaks ju ka kohe jooksvalt tõlkida niiöelda rahvaalgatuslikus korras. Tehnilsemat laadi tekstide eestindamisel paneksin ka ise oma õla alla.

Kuidas Imbi ja Ärni pankrotti läksid

Tegu on kahe vanainimesega, kes on alati valmis naabrite tagant küttepuid varastama või kahtlaste meetodite abil head-paremat lauale muretsema.

Selles loos kuulevad nad nad peidetud aardest ja näevad palju vaeva, et see kuskilt rabast üles otsida. Teadupärast on varanduse otsimine raske tegevus. Tuleb konkureerida pahatahtlike külaelanikega, suhelda segaseid vihjeid andvate teenäitajatega ja lõpuks võidelda mitmepealise lohega, kes otse varanduse peal seisab ning ei taipa sealt ka natukeseks ajaks kõrvale astuda.  

Võibolla tundub lugu rääkivat eilsest päevast, mille pole tänasega mingit pistmist aga tegelikult üritab analüüsida käesoleva majanduskriisi tekkepõjuseid.