BRÄNDID, VIIDAD JA VEEBILEHED EESTIKEELSEKS – MÜÜT VÕI REAALSUS?

1. juulil 2011 jõustus uus keeleseadus, mille regulatsioon on tekitanud palju elevust. Kas Stockmanni asemel näeme me tõesti tulevikus linnapildis kaubamaja Aktsiamees ning Soome sõidutab meid edaspidi Pikktint? Või on need kartused liigsed? Uus keeleseadus kehtestab mitmeid uusi nõudeid nii kaubamärkide kasutamisele avalikus ruumis kui ka lepingutele, veebilehtedele ja ka näiteks äriühingu kirjaplankidele. Alljärgnevalt lühike ülevaade keeleseaduse sätetest, mida peaks üks ettevõtja oma tegevuses teadma ja järgima.

Avalikku kohta paigutatud sildid ja viidad peavad olema eestikeelsed

Uus keeleseadus näeb ette, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Lisada võib teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised nagu näiteks lounge, pub, shop jmt peavad saama eestikeelse sildi. Niisiis, oma tegevuskohale võõrkeelse nime andmine ei ole välistatud, kuid sellele peab lisama eestikeelse tegevuskoha nimetuse. Eestikeelne tekst peab igal juhul olema esikohal. Nimetatud regulatsioon ei ole iseenesest täiesti uus. Täiendatud on vaid sätte sõnastust ja kinni on üritatud paigata võimalused sellest nõudest kõrvale hiilida.

Facebookis reklaamimise tegelikud tingimused

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaat Kätlin Kiudsoo (katlin.kiudsoo@lmh.ee) kirjutab oma hiljutises ülevaates OKIA blogis reeglitest, mida oleks hea teada teenuste ja toodete reklaamimisel suhtlusportaalis Facebook (www.facebook.com).

Aina enam ettevõtjaid kannavad oma reklaamitegevuse osaliselt või täielikult üle suhtlusportaalidesse, sealhulgas Facebook'i. Mõnel ettevõtjal ei pruugi olla ennast tutvustavat veebilehekülgegi, kuid Facebook'i konto koos ettevõtja kohta käiva kogu vajaliku infoga on olemas. Ülevaade ei pretendeeri kõikehõlmavale teemakäsitlusele, vaid on põgusaks sissejuhatuseks teemasse.

Ülevaadet loe siin.

Advokaadibürood panid seljad kokku piraatluse ja võltskaupade vastases võitluses

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius teatab, et on üks intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade ja piraatluse vastaseks võitlemiseks äsjaloodud organisatsiooni CAPIP.EU asutajatest ning ühenduse Eesti esindaja.

CAPIP.EU (Coalition Against Piracy) geograafiline tegutsemisala katab lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Norrat, Šveitsi ning koondab endasse 23 advokaadibürood. Organisatsiooni eesmärgiks on pakkuda intellektuaalomandi õiguste valdajatele liikmesriigi advokaadibüroo abiga teavet avastatud illegaalsetest kaupadest, nende transpordi teekonnast ning anda ühtsete tegutsemispõhimõtete ja fikseeritud hindadega õigusabi õigusi rikkuvate toodete leviku võimalikult kiireks ja efektiivseks peatamiseks. Organisatsiooni kuuluvate advokaadibüroode ja tolliametite koostöö tulemusena valmib andmebaas, kus õiguste valdajad saavad jooksvalt infot neid puudutavate õigusrikkumiste ja rakendatavate meetmete ning iga juhtumi hetkeseisu kohta.

CAPIP.EU loomine on ajendatud õigustrikkuvate kaupade suurest levikust. 2008. a avastati Euroopa Liidu sadamates 50 000 illegaalset kaubasaadetist, mis sisaldasid umbes 180 miljonit võltsitud toodet koguväärtusega 15 miljardit eurot, mis on võrreldes 2007. a sama näitajaga peaaegu ligi 125% kõrgem. Maksu- ja Tolliamet avastas 2009. a 151 000 intellektuaalseid õigusi rikkuvat eset (võrdluseks 2008. a 95 000). Peamiselt olid avastatud tooted riided, jalatsid, aga ka lõhnaõlid. Vastavalt Statistikaameti andmetele registreeriti 2009. a Eestis kolm piraatkoopiaga kauplemise kuritegu ning kaheksa piraatkoopia valmistamisega seotud kuritegu.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Kairi Kurisoo, kes tegutseb organisatsiooni Eesti esindajana, märkis, et CAPIP.EU näol on õiguste omanikele loodud ühe lokaalse kontaktisiku kaudu juurdepääs intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud õigusabile 29 riigis. Lisaks võimalusele tasuta ööpäevaringselt läbi online andmebaasi jälgida konkreetset ettevõtet puudutavate juhtumite, olulisemate dokumentide ja raportite kohta käivat informatsiooni, on liikmesriikide vahel välja töötatud ühised tegutsemise ja tasustamise reeglid ning teenuste fikseeritud hinnad, mis tagavad kliendile kiire teeninduse ja juriidilise toe tema õigusi rikkuvate kaupade leviku tõkestamisel.

Rohkem lisateavet CAPIP.EU olemuse ja toimimispõhimõtete kohta:

Kairi Kurisoo
Vandeadvokaat, Luiga Mody Hääl Borenius
kairi.kurisoo@lmh.ee
www.capip.eu

Mis muutub .ee domeeni registreerimisel?

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat kirjutab, et Eestis ollakse üle minemas uuele domeenireeglistikule, mille alusel hakatakse registreerima tippdomeeni .ee. Tänaseks on jõutud praktiliselt ülemineku viimasesse etappi.

Tippdomeeni .ee hakkab haldama, domeeninimede registrit pidama ning domeeninimede registreerimist korraldama Eesti Interneti Sihtasutus (EIS). Domeenireeglid on heaks kiidetud EIS nõukogu otsusega 17. märtsist 2010 ja avaldatud aadressil www.eestiinternet.ee.

Üheks kõige olulisemaks uueks printsiibiks on see, et .ee domeeni saavad uue reeglistiku rakendumisel registreerida kõik Eesti ja välisriikide füüsilised ja juriidilised isikud, kusjuures ühele isikule registreeritavate domeenide arv ei ole piiratud.

Teiseks olulisemaks erinevuseks võrreldes varasemaga on domeenide registreerimise tähtajalisus ja tasulisus. Domeeni registreerimisperioodiks on üks aasta ja registreeringut saab pikendada määramata arv kordi.

Domeeninimede registreerimise kord hakkab olema kahetasemeline - EIS sõlmib registrilepingud registripidajatega, kelleks saavad olla vaid teatud nõuetele vastavad internetiteenuse pakkujad (ISP) ja kellega sõlmivad teenuselepingu registreerijad, s.o isikud, kes domeeni taotlevad ja kasutavad.

Kui registripidajale teenuselepingu alusel makstav tasu kujuneb turul vabas konkurentsis, siis registripidaja ehk internetiteenuse pakkuja EISile makstav domeeni aastatasu on 285 krooni.

Esialgse kava kohaselt pidi üleminek uuele domeenireeglistikule toimuma selle aasta 1. mail, kuid see lükkus edasi. Üleminek on võimalik alles pärast seda, kui EIS on akrediteerinud piisaval hulgal teenusepakkujaid (registripidajaid).

Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et tänaseks registreeritud ja kasutusel olevate domeenide kehtivuse jätkumiseks peab registreerija tegema teatud toimingud. EIS akrediteeritud registripidajate seast tuleb valida endale sobiv internetiteenuse pakkuja ja sõlmida registripidajaga teenuseleping.

EIS on näinud ette 6-kuulise üleminekuperioodi, mille jooksul tuleb olemasolev domeen ümber registreerida. Kui üleminekuperioodi lõppemisel ei ole praegust domeeni ümber registreeritud, muutub domeen vabaks ja selle registreerimist võib taotleda ükskõik kes.

Üleminekuperiood algab ajast, mil senise reeglisitku alusel enam uusi domeene registreerida ei saa, ehk siis ajast, mil rakenduvad uued reeglid. EIS nõukogu esimees on meedias kinnitanud, et uue reeglistiku jõustamisest antakse teada vähemalt 30 päeva varem, et ka registripidajad jõuaksid omapoolseid ettevalmistusi teha.

Rohkem infot www.lmh.ee   

Luiga Mody Hääl Borenius intellektuaalomandi jätkuseminar Ülemiste City's

Märtsikuu alguses toimus Ülemiste City hommikuseminari raames järjekordne intellektuaalomandi alane seminar "Mida peaks iga ettevõtja teadma intellektuaalsest omandist"?.

Eelmise aasta oktoobris läbi viidud koolitussarja esimese seminari positiivne tagasiside tõestas, et intellektuaalse omandi kaitsega seotud küsimused pakuvad linnakus tegutsevatele ettevõtjatele suurt huvi, mis omakorda innustas seekordse seminari teemade valikul juba keskenduma kitsamatele õiguslikele küsimustele.

Luiga Mody Hääl Borenius (LMH) vandeadvokaadid Viive Kaur, Ave Piik ning Kairi Kurisoo rääkisid oma ettekannetes autoriõigusest veebikeskkonnas, vaba tarkvara litsentseerimisega seonduvale ning kaubamärgi õiguskaitsest.

LMH IP ja tehnoloogia töögrupp pakub laias valikus teenuseid, mis on seotud klientide intellektuaalomandi kaitse ning selle väärtuse suurendamisega. Rohkem infot vaata www.lmh.ee

EL reformib IT ja telekommunikatsiooni sektorit

Luiga Mody Hääl Borenius advokaadibüroo vandeadvokaat Ave Piik kirjutab, et vahetult enne jõule jõustunud nn Euroopa Liidu telekomipaketi nõuded peab Eesti seaduselooja kohalikku seadusandlusesse sisse viima hiljemalt 2011. a juuniks.

Lisaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividele (2009/136/EÜ ja 2009/140/EÜ), mille ühiseks nimetajaks on kujunenud Euroopa Liidu telekomipakett, kuulub paketti ka määrus telekommunikatsioonisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (BEREC) loomise kohta.

Kehtivad telekomisektori eeskirjad pärinevad suures osas aastast 2002. Sektori arengukiirust arvestades ei ole need täna enam paljuski asjakohased. Reformi tulemusena peaks see vastuolu kõrvaldatama. Paketi eesmärgiks on muuhulgas ühtlustada telekomivaldkonna eeskirjad EL riikides, tagada lairibaühenduse ulatumine iga EL kodanikuni aastaks 2013, tugevdada telekomiettevõtete konkurentsi ning seeläbi suurendada elektroonilise side teenuste kasutajate õigusi. Interneti kasutamise õigusele kui isiku põhiõigusele viidatakse Euroopas seaduse tasandil esmakordselt. Seda õigust võib piirata üksnes pärast eelnevat õiglast ja erapooletut menetlust, mis tagab kasutajale õiguse esitada oma seisukoht.

Tarbijate seisukohast olulisemaid muudatusi on veel tarbija õigus vahetada ühe tööpäeva jooksul oma telefonioperaatorit säilitades senise telefoninumbri. Sealjuures ei või operaatoriga sõlmitava esialgse lepingu pikkus ületada 24 kuud. Samuti parandatakse tarbijate teadlikkust pakutavate teenuste kohta (sätestatakse täpsemad nõuded selle kohta, mida telefoni- ja internetiteenuse pakkujatega sõlmitavad lepingud peavad sisaldama). Täiustatakse ka tarbijate isikuandmete ja eraelu kaitset muuhulgas keeluga "küpsis" faile saata ilma tarbija eelenva nõusolekuta ning kohustusega anda tarbijale nende kohta piisavalt infot. Internetiteenuse pakkujad saavad laiemad õigused enda ja oma klientide kaitseks rämpsposti vastu.

Rohkem infot tehnoloogiaalase õiguskaitse arengu kohta www.lmh.ee.

*

Korporatiivne sümboolika kui autoriõigusega kaitstav teos

Vandeadvokaat Kairi Kurisoo, Luiga Mody Hääl Borenius advokaadibüroost kirjutab:

"Ettevõtja korporatiivse sümboolika (kaubamärgi, logo, spetsiifilise stiliseeritud kirjastiili vms) väljatöötamisel kunstnike, disainerite, reklaamibüroode või muude isikute kaasamisel on oluline meeles pidada, et loodavad objektid on üldjuhul teosed autoriõiguse tähenduses ja teose autoril tekib vastavatele teostele autoriõigus. See, kas ja mis mahus lähevad autorile kuuluvad õigused üle tellijale ja tellija võib temale loodud teoseid kasutada, sõltub poolte vahel sõlmitud lepingust. Lepingu puudumine või ebapiisav regulatsioon toob kaasa mitmeid praktilisi probleeme.

Olukorras, kus poolte kokkuleppeks oli ettevõtja korporatiivse sümboolika väljatöötamine, võib poolte tahte tõlgendamisel üldjuhul (ehkki ka siin võib tekkida vaidlusi) asuda seisukohale, et koos tellitud tööga anti tellijale ka õigus temale loodud lahendusi kokkulepitud viisil (nt logo või kaubamärgina) oma majandustegevuses kasutada. Samas on praktikas tellijale sellise kasutusõiguse kõrval enamasti olulised ka muud, hoopis laiemad õigused.

Näiteks on enamasti tellija huvides omandada temale loodud lahenduste hilisem iseseisvalt muutmise ja täiendamise õigus, näiteks värvilist logo kasutada ka mustvalgena või vastupidi; tellija muu sümboolika või üldiste trendide muutmisel teha logos muudatusi. Samuti võib tellija olla huvitatud temale loodud lahenduste alusel iseseisvalt uute logode või kaubamärkide kujundamisest, näiteks enda tütarühingu tarvis. Kui tellija ja autori vahel vastav kokkulepe puudub, siis tellija eelnimetatud õigusi ei oma ja mis tahes muudatuse või täienduse tegemiseks tuleb alati eelnevalt küsida autori sellekohast eraldi nõusolekut. Autori nõusolekuta tehtud muudatused ja täiendused ning loodud uued lahendused loetakse autoriõiguse rikkumiseks.

Seejuures tuleb arvestada, et praktikas võib senise sümboolika muutmise ja täiendamise ning sellega seoses autori nõusoleku vajadus tekkida alles aastate pärast, kui autori leidmine võib olla keeruline või koguni võimatu (autori elukoht võib olla teadmata, ta võib elada välismaal, olla surnud ja pärijad teadmata vms), samas autoriõigus teose suhtes kehtib.

Välistatud ei ole ka olukord, kus autor nõuab nõusoleku eest täiendavat tasu. Juba töö tellimisel kõikides vajalikes õigustes kokku leppimisel oleks autorile lõppastmes makstav tasu ilmselt hoopis väiksem sellest, mida autor nõuab tellijalt n-ö sundolukorras, kus korporatiivne sümboolika on turul juba tuntuks saanud ja tellija valmis vajalike õiguste eest maksma ka kõrgemat hinda.

Lisaks eeltoodud tellijapoolse kasutusõiguse piiratusele, tuleb arvestada, et kui autori ja tellija vahel puudub selge kokkulepe seadusega autorile kuuluvate õiguste tellijale loovutamises või litsentsimises, siis jäävad kõik õigused täies mahus autorile. See tähendab muu hulgas, et autoril on õigus sama või sarnaseid lahendusi jätkuvalt kasutada ka oma muudes töödes. Kui tähis registreeritakse kaubamärgina, siis kaubamärgiõigustest tulenevalt on küll välistatud teiste isikute poolt sama või sarnase tähise kasutamine sama ja samaliigiliste kaupade ja teenuste puhul, ent originaalse lahenduse tellimisel ja sellesse investeerides on tellija enamasti huvitatud eksklusiivsusest ja soovib, et sarnase lahenduse kasutamine oleks välistatud ka muudel tegevusaladel.

Eeltoodud probleemide lihtne lahendus on juba tööde tellimisel autoriga korrektse autorilepingu sõlmimine. Leping peaks selgelt sätestama nii autorile endale jäävad õigused (kas ja mis mahus võib autor ise loodud lahendusi edaspidi kasutada) kui ka tellija õigused - kes (kas ainult tellija või temaga seotud isikud) ja kuidas (kas vaid Eesti kaubamärgina või ka välisriikides või ka muul viisil) võib loodud lahendusi kasutada, sealhulgas kas neid võib iseseisvalt muuta, täiendada, kujundada nende põhjal uusi lahendusi jne. Vaidluste vältimiseks on kindlasti soovitatav need kokkulepped fikseerida kirjalikult."

Infot intellektuaalse omandi kaitsega seotud teemade kohta www.lmh.ee

Raamat Intellektuaalne omand

Seoses kestva Innovatsiooniaastaga on hea meel teatada, et on ilmunud raamat "Intellektuaalne omand", mis käsitleb kõiki olulisemaid intellektuaalse omandi liike.

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaatide sulest ilmunud käsiraamat annab ülevaate intellektuaalse omandi õiguskaitse olemusest ja põhiprintsiipidest. Lisaks jagab raamat eluliste näidete abil koos rohkete viidetega Euroopa Ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele ning Eesti ja Euroopa kohtulahenditele hulgaliselt praktilisi näpunäiteid autoriõiguse, kaubamärgi, leiutiste ja tööstusdisainilahenduse õiguskaitsega seotud küsimustes. Raamat on mõeldud kõigile, kes igapäevatöös intellektuaalse omandiga ja selle kaistega kokku puutuvad.

Raamatu kaasautorid Kairi Kurisoo ning Viive Kaur on mitmekülgse kogemusega oma ala spetsialistid, kes nõustavad igapäevaselt ettevõtteid nende intellektuaalse omandi portfoolio kaitsmisel ning väärtuse suurendamisel. Samuti on neil pikaajaline kogemus klientide esindamisel kohtus intellektuaalse omandi alastes vaidlustes.

Rohkem infot raamatu ning selle autorite kohta leiad www.lmh.ee.

Targa Äri seminar intellektuaalsest omandist

Intellektuaalomandi küsimustele spetsialiseerunud vandeadvokaadid Kairi Kurisoo ning Viive Kaur advokaadibüroost Luiga Mody Hääl Borenius viisid koostöös innovatsioonilinnakuga Ülemiste City läbi Targa Äri seminari intellektuaalomandi kaitsest.

Koolitus pealkirjaga "Mida peaks iga ettevõtja teadma intellektuaalsest omandist?" tutvustas ärilinnakus asuvatele ettevõtjatele intellektuaalse omandi olemust ja selle peamisi valdkondasid ning andis soovitusi ja juhtnööre, mida peaksid ettevõtjad silmas pidama, et intellektuaalse omandi õiguspärase kaitsega suurendada oma ettevõtte väärtust ning vältida reguleerimata õigustega seonduvaid hilisemaid vaidlusi ja planeerimatuid suuri kulusid.

Vandeadvokaadid Kairi Kurisoo ning Viive Kaur on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega spetsialistid, kes pakuvad õigusabi intellektuaalse omandi objektide omandamise, registreerimise ning kaitsega seotud küsimustes. Samuti on Kairi ja Viive sel suvel Äripäeva sarjas "Juht ja seadus" ilmunud käsiraamatu "Intellektuaalne omand" kaasautorid. Raamat on eelkõige mõeldud ettevõtjatele käsitledes kõiki olulisemaid intellektuaalomandi liike.

Luiga Mody Hääl Borenius intellektuaalse omandi töögrupp pakub suurt valikut teenuseid, mis on seotud intellektuaalse omandi kaitse ja selle väärtuse suurendamisega. Lisaks on meil pikaajaline praktika intellektuaalomandiga seotud vaidlustes.

Rohkem infot seminari kohta loe siit: www.lmh.ee