Logi sisse:
kasutajanimi parool
IdeePank pakub külastajatele võimalust öelda välja omapoolne idee, mis lahendaks mõnda probleemi või oleks edasiviivaks jõuks kas inimese, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Kellel ideed pole, võivad välja käia omapoolse probleemi, millele soovitakse head nõu. Kellel pole probleemi ega head ideed, saab oma panuse ühisesse mõttepatta anda esitatud ideede rakendatavuse analüüsimisega.

Eestimaa taluelukultuuri säilitamine...

 

Mida küll teha, et talud Eestimaal ei laguneks, vaid saaks uue võimaluse elule...???

 

Ideed:

Teostatavus:

2
Aire Holtsmeier, 15.02.2009 16:01

   

Eestimaale nii omane on olnud talueluline elamiskultuur. Praeguse elustiili juures on see hääbumas. Kõik igatsevavad linna mugava elu juurde.

Mööda Eestimaad ringi liikudes on masendav vaadata lääpa vajunud taluelamuid. Rännakutel neid imetledes mõtisklen ja püüan kujutleda alati: mis elu seal küll elati, kes olid need inimesed, kui hästi nende elu seal kulges, olid nad õnnelikud või õnnetud.

Mul on kahju sellest elu osast Eestimaal. See, mis on olnud ajast-aega nii omane meie kodumaale, mis on väga iseloomulik Eestimaa kultuurile. Vahel mõtlen, et millisena tahab küll Eestlane ise oma Eestimaad kõrvalt vaadates näha, kas lagunevad talud teede ääri kaunistamas, või vastupidi, korrastatud taluelamutega Eestimaad...

Elades ise metsade keskel ja nähes oma sõpru ning külalisi, kui hästi nad tunnevad ennast selles keskkonnas, ära minna kuidagi tagasi linna nad ei taha.

Vanad taluelamud on peremeeste poolt ehitatud täpselt arvestades ilmakaari, samuti on väga hoolikalt valitud asukohad maja ehitamiseks.

Paljud inimesed on saanud jõudu sellest – nähes elu rabade, metsade vahel ja on otsinud endale talukoha metsaserva, alustades selle taastamist. Sellega on päästetud järjekorde vana taluke hävingust.

Tihti sunnib laste haridus ja tööle käimine otsustama linnade kasuks.

Ma usun, et kunagi tuleb tagasi see aeg, kui inimesed ei taha enam elada majades, mis meenutavad mulle ilmetuid karpe  mõne meetriste vahemaadega nagu jänesepuurid, vaid hakkavad igatsema privaatsust ja oma hingega, elulooga, saatusega maja kusagil metsaservas. Maja, millel on oma haldjas ja oma vaim.

Mida küll teha, et talud Eestimaal ei laguneks, vaid saaks uue võimaluse elule...???

 Aire Holtsmeier

Aire Holtsmeier, 17.02.2009 @ 11:52

Kurb on näha, et mingit vastukaja ei ole sellele probleemile.
Kas me tõesti siis jääme pealt vaatama, kuidas Eestimaal talud lagunevad???
Kurvastav on see, et keegi "rikkas paks" Tallinnast on erastanud ära mingi taluhooned koos maa ja metsaga ning vaatab pealt kuidas sellele maatükkile jäävad taluhooned lihtsalt lagunevad...
Arvestades meie maal praegust majanduslikult rasket olukorda, kui palju on meil kodutuid inimesi, ja neid kes on sunnitud praegu loobuma oma korterist, sest ei jõua neid kalleid küttearveid maksta..., siis selleasemel võiks mõelda, et võibolla maal elades, ahju küttes lepakaigastega, tuleb see inimene paremini toime kui linnas....
Aga selleasemel, et teineteist aidata, istub igaüks oma varanduse otsas - "ise ei kasuta, aga sulle ka kasutada ei anna". Kas tõesti ennem hoolib Eestimaalane kodutust koerast ja kassist kui oma kaasmaalasest ning temale kuuluvatest lagunevatest vanadest taluhoonetest???
Einar Eiland, 18.02.2009 @ 15:52

Inimene ei usu alles siis, kui näeb, vaid näeb alles siis kui usub.
See areng on meediakäsitluses kinni.

Mida tuleks teha.
Ühistegevus.
Tarneahelate taastamine.
Ühishuvi leidmine / saavutamine / loomine.

Kuidas teha.
koolitus - eelnevale
meediakäsitlus - eelnevale

Kui seda ei tee siis:(üritan selle mingisse loogilisse seosesse panna)
1. Meediasõjad ja selle kaotamine (milline on sõnumite arv meedias maa ja linnakesse kultuuriruumi kasuks)
2. Kui meediasõja kaotatud siis järgneb talendisõda (ajude väljavool kuna arenguvisioon puudub)
- Kuna info puudub siis kaotame suure tõenäosusega ka selle.
3. Kui talendisõda kaotatud järgneb arengutes kuvandi ja sisu vastuolu (tahaks küll aga ei jõua).
4. Vastuolu tulemusena tekib kapitali väljavool (vallast, regioonist, riigist)
(NB- iga eesti inimese kohta on võlgu võetud 200 000 eek- eesti panga andmed)
5. Järgneb haldusreform ja valdade sundliitmine.
6. Võimu veelgi kaugenemine kogukonnast.

SAMAS:
Ka linnakesksel suurtootmisel on omad vead -
kas neid on tutvustatud...?
Kui infot hindamiseks napib siis - kelle huvides...? Millised on tagajärjed...? Kuidas kriitilist massi saavutada et muutused toimuda saaksid...?

Kas kogukond omab muudatusteks vajaliku maksubaasi kasutamise üle üldse kontrolli - Kui ei siis kelle huvides see on...?

Seda teemat sai siin eespool maaelu all ka arutatud.