Heaks kodanikuks konverentsil

Ahah, juba tahate eemale klikkida, sest järjekordne konverents - see on ju igav.

Toon siin kolm asja, mis on selles konverentsis erilist:

• Konverentsi põhiteemat, kodanikuharidust, käsitletakse viies videointervjuus üle maailma - meie sõbrad Lõuna-Aafrikast, USAst, Suurbritanniast, Taist ja Venemaalt on vestelnud kodanikuks kasvamisest kohalike tipptegijatega. Ja ei, need ei ole videotervitused, mis sobivad igaühele, vaid tehtud hoole ja armastusega spetsiaalselt meie jaoks, meie kodanikuühenduste hetkeolukorrale mõeldes.
• Konverentsil on osalejatel tavalisest suurem aktiivne roll, kus saab teha oma ettepanekud kodanikuhariduse edendamiseks.
• Toome konverentsile lavastuslikke elemente, kus viime vestlused sinna, kus Eesti inimesed tegelikult räägivad: kohvikus, saunas, tööd tehes ja mujal.

Konverents "Hea kodaniku taimelava" ootab kodanikuühenduste esindajaid, aga ka ametnikke, poliitikuid, ühiskonnateadlikke ettevõtjaid, et leida koos, kuidas heaks kodanikuks kasvatakse. Kas ja kuidas toetavad seda pere, kool, töökoht, meedia ja kodanikeühendused?

"Hea kodaniku taimelava" on kuues kodanikuühiskonna konverents, mis kannab kvaliteedimärgist "Hea kodaniku tööriistad".

Kui pole õnge, kalast rääkimata

Imeline mõte mu meelest on Austraalias tegutsev ettevõte Street Swags, mis valmistab kodututele veekindlaid, kaasaskantavaid, pappkastivärvi magamisaluseid. Kontseptsiooni loomisel kaasati kodutuid endid, et toode ikka võimalikult hea saaks. 

Kas edukas sotsiaalne ettevõtlus poleks mitte kodutuse kui probleemi vähendamine? Kas sellised magamisalused probleemi mitte ei süvenda, sest nüüd tehakse kodutute elu mugavamaks? Aga vat ei pruugi olla! Millest tunda ära head sotsiaalset ettevõtlust?

Heateo Sihtasutus, sotsiaalse ettevõtluse lipulaev Eestis, alustab iganädalaste aritklite seeriat juhtimiskogemustest sotsiaalse ettevõtluse vallas. Lähemalt hea kodaniku veebipäevikus.

42 odavat uuendust rahva tervisliku seisundi parandamiseks maailmas

Leidsin silmaringi avardava lugemise maailma tervishoiu kongressi materjalidest. Seal olevat olnud postersessioon, kus esitleti uuendusi maailma tervishoiu parandamiseks - absoluutselt geniaalsed lahendused, kuidas kasutada mobiiltelefone rahva teadlikkuse tõstmiseks ja terviseprobleemide kaardistamiseks, kuidas anda tervisealast infot kiiresti ja mõjusalt kirjaoskamatutele, kuidas parandada vee kvaliteeti jmt. 

Uuenduslik koolitus

Tänavu avati esmakordselt Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) kevadkool „Targem annab järele?“, kus õpiti kaasamisprotsessides vajalikke läbirääkimisoskusi. EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk tõdeb tagantjärele, et hakkama saadi lausa millegi uuenduslikuga: „Ette valmistades ei saanud arugi, aga tagantjärele tundub see formaat midagi kvalitatiivselt uut.“ Tema sõnul erines kevadkooli kontseptsioon teooriatest, kus koolitusgrupis ei tohi olla üle 20 inimese, kelle kohta peab olema 2-3 koolitajat. Kevadkoolis osales aga ligi 70 inimest, eksperte oli kokku kolm ning õpikuharjutuste asemel mõtles korraldusmeeskond välja täiesti uue, sihtrühmadele sobivama kaasamise simulatsioonimängu. „Leidsime vormi, kus rohkemate inimestega said ikka kõik aktiivselt osaleda, formaat avas inimesi rohkem ja kõik õppisid midagi,“ ütles Kivinukk. Kevadkool toimus EMSLi, Praxise ja Siseministeeriumi koostöös käiva Tarkade Otsuste Fondist toetatud projekti raames, millest loe lähemalt siit.

See uudisnupp ilmus kodanikuühiskonna ajakirjas Hea Kodanik.

Loovusmusklite treening noortele

Kuidas innustada noori enam loovamalt mõelda?

Euroopa Noored Eesti büroo korraldas mai alguses loovuskoolituse, mille eesmärgiks oli oli innustada ja arendada osalejates loovat ning innovaatilist mõtlemist ning julgustada võimalike projektiideede uuenduslikumaks arendamist.

Koolitus on hea näide läbimõeldud kontseptsiooni poolest. Esiteks kuulutati koolitus välja "loovusmusklite treeninguna", tuues paralleele algaja spordiharrastaja ja loovmõtleja vahel - igaühel on potentsiaali loovalt ja uuenduslikult mõelda, see oskus vajab lihtsalt tähelepanu ja edasiarendamist.

Teiseks toetas koolituse toimumiskoht - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum - loovat õhkkonda ning pakkus hea võimaluse viidata ka muuseumiaastale. Muuseumis väljapandud näitused olid heaks inspiratsiooniks, et noored saaksid oma projektiideid edasi arendada - selle põhjal töötati välja ka uus meetod.

Kolmandaks tekkis koolituse tulemusena üsna esinduslik loetelu võimalikest takistustest, miks inimesed ei ole loovad, ning kuidas neid inimesi enam loovusele julgustada.

Ja neljandaks oli osalejatel võimalik ka ise end loovalt väljendada valmistades loovusteemalise sloganiga rinnamärgi.

Koolitus pakub hea näite, kuidas noori enam innustada loovuseks ja innovatsiooniks. Koolitajad olid Kristel Laur ja Elina Kivinukk.