InnoNews intervjuu Ilona Gurjanovaga rahvusvahelise mobiilsuse konverentsi järgselt

 1.     Eelmisel nädalal toimus Tallinnas rahvusvaheline mobiilsuse teemaline konverents,  mille peakorraldajaks oli Eesti Disainerite Liit. Miks Disainerite Liit antud teemaga tegeleb?

IG: Disainerid peavad oskama vaadelda tulevikku, tarbijatest natuke ees käima. Disainerite Liit kuulub EIDD Design For All Europe organisatsiooni, osaleb ka juhatuse töös ning on võtnud oma missiooniks tutvustada Eestis Design For All mõtteviisi. Selle taga on soov disaini abil muuta keskkonda inimsõbralikumaks, kättesaadavaks kõikidele inimgruppidele. On harjutud arvama, et disain on tool ja lamp, seelik või käekott; tänapäeval seisavad disainerite ees hoopis suuremad väljakutsed-disainitakse protsesse, teenuseid, otsitakse komplekseid lahendusi. Miks disainerid sellega tegelevad-aga sellepärast, et disainmõtlemise mudel toimib ka teistes valdkondades, seda on võimalik nö eksportida tervishoiu valdkonda, turismi, transporti. Eelkõige sellepärast, et see mudel põhineb analüüsil, kasutaja kaasamisel, prototüüpimisel ja idee visualiseerimisel. Turuuuring selles kontekstis tähendab seda, et ei küsitleta anonüümseid inimesi vaid inimesed kaasatakse loomisprotsessi. Eriti oluline on see erivajadustega inimeste mõistmisel-ei küsita nende arvamust vaid veedetakse nendega päevi.

2.     Mis olid peamised mõtted, mida konverentsilt kaasa võtad ning sooviksid ka InnoNews lugejatele edasi anda?

IG:Tähtis on mitte unustada, et vananemise eest ei pääse keegi ja iga päev võib keegi meist kaotada kas liikumis- või nägemisvõime. Juba praegu on Eestis 20% üle 60 aastaseid; 10 aasta pärast see arv kahekordistub-ehk kõikide teenuste ja toodete sihtgrupp muutub-on vaja juba praegu hakata kavandama üle keskea inimestele ning arvestama inimeste erivajadusi. Samale grupile mõeldes on selge, et mobiilsuse mõiste saab aina tähtsamaks - tuleks luua mugavamaid liiklusskeeme ning säästlikumaid ja ergonoomilisemaid liiklemisvahendeid. Uusi sõidukeid luues peab mõtlema roheliselt. Mobiilsusel on ka sotsiaalne mõõde, hästiläbimõeldud transpordiühendused, nägemispuudega inimesi arvestav info- ja viidasüsteem, ligipääsetavus platvormidele ja liiklusvahenditesse aitab tagada abivajavate inimeste iseseisvat toimetulekut. Kui luua midagi vanuritele või erivajadustega inimestele, siis see töötab ka nö normaalsete inimeste puhul, vastupidi mitte. Tuletage meelde automaatselt avanevaid uksi või pakendeid, mida saab avada ühe käega jne. See on hea disain kõigile!

3.     Konverentsil astusid ülesse mitmed mainekad rahvusvahelised esinejad, kel mobiilsuse ja ’Disain kõigile’ konseptsiooni rakendamisel rohkelt kogemusi. Mis nende esinejate soovitustest enim kõrvu jäi?

IG:Aina rohkem on lisaks erasektorile hakanud ka avalik sektor kasutama disainiteenust. Kõige tähtsam sõnum, mis kõlas peaaegu iga esineja ettekandes oli soovitus kaasata inimesed toote/teenuse loomisprotsessi, mitte usaldada turuuuringuid. Tuleb jälgida ja prototüüpida inimeste tegevusharjumusi ja selle järgi luua töötav lahend. Kui ikka inimesed on harjunud käima teatud kohtades diagonaalis üle muru, siis tulekski sinna tee rajada, mitte sundida käitumisharjumist muutma. Kui on vaja teada, kuidas ratastooliinimene vanalinnas liigelda saab ja kuidas ta tualetti pääseb, millel on 3 astet-siis tuleb temaga päev otsa ringi sõita ja seda tegevust kaardistada. Edu võti on koostöö. Töögruppides peaksid olema nii disainerid, füsioterapeudid, avaliku sektori esindajad jt spetsialistid. Koostöö esimeseks viljaks võib pidada konverentsi esimest päeva, mis kujunes väga interaktiivseks ning kus arvamusi avaldasid ja koostöö soovi väljendasid väga erineva maa ja valdkonna esindajad. Ligipääsetavad linnad on magnetiks ka aina suuremale hulgale turistidele. See aitab tõsta turismisektori majandusedu.

4.     Kas peale konverentsi toimumist Tallinnas ka midagi konkreetselt muutub või ümber kujundatakse?

IG:Mobility konverents oli rahvusvahelise projekti Cities For All-Tallinn For All üks vaheeetapp. Tudengid, kes koostöös erivajadustega inimeste ja välismentoritega alustasid 2010.a.sügisel Tallinna kaardistamist ja ettepanekute loomist Tallinna keskkonna parandamiseks jätkavad tööd peale ekspertidelt saadud kommentaaride ja ettepanekute sisseviimist ning valmistavad oma projektid ette septembris toimuvaks näituseks ning võimaluse korral ka ellurakendamiseks. Loodetavasti toimuvad selleks ajaks muudatused transpordi infosüsteemis ning ühistranspordi sõiduplaanid ja muu info muutub loetavaks ja ligipääsetavaks. Linna ettepanekul toimub kohtumine linnavalitsuse osakondade ja abilinnapeadega, et arutada edaspidise koostöö võimalusi. Disainipealinn Helsinki soovib meie ürituse mudelit järgmine aasta ka Soome läbi viia.

5.     Kuidas ja miks peaks mobiilsuse teemaga Eestis edasi tegeletama? Missugused on sammud, mis peaks esmalt ellu viima?

IG:Iga /progressiivne/riik, kes hindab säästlikku keskkonda ja ei diskrimineeri erivajadustega inimesi püüab linnakeskkonda kujundades ennetada paratamatuid demograafilisi muudatusi ja vältida saastet suurendavaid liikumisvahendeid. Vajalik oleks koostöö planeerijate, disainerite, arhitektide, keskkonna spetsialistide ja avaliku sektori vahel. Alustama peaks ümarlauast, kus kõik huvigrupid esitavad oma seisukohad ning nende põhjal saab hakata looma stenaariumi kuidas olukorda komplekselt lahendada. Praegu tundub, et iga grupp tegutseb omaette.