Kas ökoloogiline eluviis on vaid valitutele?

Ökoloogilisest eluviisist räägitakse üha rohkem ja rohkem. Ja samas on ka probleeme rohkem, kui kunagi varem. Dispak püüab oma toodetega tuletada meelde klientidele, et paberkottide kasutamine on keskkonna suhtes sõbralik ning teadlik tegu. Aga mida veel saaks teha, et ökoloogiline eluviis poleks vaid puude kallistajate ning agressiivsete aktivistide pärusmaa?

Mida saaksid Sina, hea lugeja teha kohe nüüd ja praegu?

Tegelikult peaks keskkonnale mõtlemine igapäevane tegevus olema. Võib küll tunduda, et üks inimene ei saa suurt midagi teha, aga ka väike sammuke on abiks. Järgnevalt pakume teile ideid, kuidas saate oma elukeskkonda ja raha säästa, muutes oma ökoloogilise jalajälge väiksemaks ning jättes meie planeedi tulevastele põlvedele rahulikumaks elamiseks.

Toidupoes käies võta kaasa kokku volditud paberkott või riidest kandekott. Kui kipud koti kaasavõtmist ära unustama (sest poest saab ju vajadusel ikka kilekoti osta), siis poeta neid igaks juhuks näiteks autosse, erinevatesse käekottidesse (sest iga päev ju sama kotiga ringi käia ei pruugi) ja seljakotti. Nii on sul isegi kiiruga poodi minnes alati poekott käepärast. Muide, kas oled märganud, et mõnes supermarketis on kilekotid järsku kallimad, samas riidest poekottide hind on langenud. Kõik ikka selleks, et saaksid teadlikult oma keskkonnasõbralikke valikuid teha. Pood annab selleks lihtsalt väikese tõuke. Lisaks peab riidest kandekott või paberist poekott kaua vastu ning kilekottide mitteostmisega hoiad palju raha kokku.

Puu- ja juurviljaletis kasuta väikseid kilekotte nii vähe kui võimalik. Suuremate puuviljade puhul, näiteks banaani, meloni või arbuusi puhul polegi neid kilekotti vaja pakkida. Hinnakleepsu saab ka puuvilja enda peale kleepida. Samuti on üheks võimaluseks kasutada ühte kilekotti ning kõigi kaalutud puu- ja juurviljade hinnakleepsud ühe koti peale kleepida. Usu, sellest ei tule kassapidajaga mingit pahandust. Sina aga oled kasutanud ühte kilekotti maksimaalselt.

Kui alles alustad „kilekotivaba elu“ suunas tegutsemist, siis ilmselt on sul alguses kodus üksjagu kilekotte. Ajapikku neid ju ikka koguneb. Leia nendele oma rakendus, et vältida nende loodusesse sattumist. Määrdunud kilekotid pese puhtaks, nii saad neid uuesti kasutada. Ka tugevamad kilekotid toitude pakendamiseks tasub hoolikalt puhtaks pesta ning taaskasutada. Kasutult seisvad erinevas suuruses kilekotte saad kasutada prügikottideks, nt kassiliiva prügisse viskamiseks. Nutikamad meisterdavad kilekottidest heegeldatud vaipu ja matte. Paljud noored emad koguvad leiva- ja saiakotte, kuhu kasutatud mähkmed enne prügikasti viskamist pakkida, et prügikast liialt haisema ei hakkaks.

Hea viis pakendite kasutamist vähendada on osta oma toiduained hulgilaost või turult. Hulgilaost ostes on kogused suuremad ja seega on pakendile kulutatud materjali lõppkokkuvõttes vähem. Pealegi säästad aega ja raha, kui näiteks terve nädala ostud korraga ära teed. Turule saad aga oma taara, nt toidukarbi, kandekoti ja –võrgu kaasa võtta, kuhu siis näiteks salatid, kapsad või kaalikad kenasti pakkida saab. Mune ostes võta kaasa eelmisest korrast tühjaks jäänud munarest, nii saad papist resti korduvalt kasutada ning ka turumüüjal läheb neid vähem vaja. Kui võimalik, leia endale üldse üks kohalik talupidaja, kellelt otse värsket ning tervislikku toidukraami osta. Jäävad ära igasugused kilesse ja plasti pakendamised, lisaks tead, et kraam, mis sinu ja su pere toidulauale jõuab, on kohalikest toorainetest, mida pole sadu kilomeetreid transporditud.

Kasutatud riided pole enam vaid vaeste ja väetite jaoks. Üha rohkem inimesi leiab, et milleks kulutada uute ja tihti kehva kvaliteediga moekaupadele, mis on moodsad vaid hetke, kui on võimalik osta odavamalt second hand poodidest. Lisaks leiab „kaltsukatest“ tubli käsitööline nii mõndagi, millele uus elu anda. Trikotaaźtooted on suurepäraseks materjaliks kaltsuvaipadele, vanadest teksapükstest saab teha nii väiksemad teksapüksid pere kõige pisemale, seeliku, käekoti või hoopiski meigikoti. Katkiseid rõivaesemeid püüa enne äraviskamist parandada- kui ise ei oska, siis kindlasti on sul tutvusringkonnas mõni tubli naisterahvas, kes kiirelt parandustöö ära teeb. Hoia pilk tema tegemistel peal ja järgmine kord oskad ehk juba ise seda teha.

Kodumasinad on üks valdkond, kus saab nii raha ja keskkonda säästa kui teadlikult oma ostuvalikud teha. Pesukuivati on küll mugav, aga kui vähegi võimalik, riputa pesu kuivama õue nöörile või kuivatusrestile. Pesumasinat kasuta vaid siis, kui pestavat pesu on maksimaalselt lubatud koguses. Kui on vaja pesta vähem, kasuta vastavat programmi, mis vett säästab. Ka pesuvahendit kasutades ära pinguta üle, pigem kasuta seda soovitatust vähem, kui rohkem. Külmkapp vali selline, mis energiat säästab ning toitu kappi pannes vaata, et külmkappi liiga palju toidukraami ei aseta. Konservid, purgisupid, moosid, mahlad- kõik need tooted, mis poeski külmariiulis ei asu, ei pea ka kodus külmkappi minema.

Kas teadsid, et nii igapäevane ja populaarne toode nagu pudelivesi on ligi 10.000 korda kallim, kui kraanivesi? Kui su kodus kraanivesi kõlbab juua, siis eelista seda pudeliveele. Kui siiski joogivesi pole nii maitsev, kui sooviksid, siis mõtle filterkannu kasutamisele või filtrisüsteemi soetamisele. Hoiad lõppkokkuvõttes kokku raha pudelivee ostmise pealt, lisaks veel lõputu hulk plastikpudeleid, mida sa enam kasutama ei pea.

Kas on vaja iga e-mail või huvitav artikkel välja printida? Saada huvipakkuvad lingid omale e-maili peale, et saaksid hiljem uuesti üle lugeda. Juba prinditud pabereid saad uuesti märkepaberitena kasutada- lõika nad sobivateks suurusteks ning kasuta paberi valget poolt. Nii annad juba prinditud paberile uue „võimaluse“.

Ideid, mida igapäevaselt kasutada, on veelgi. Pesta puhtaks kokteilikõrsi ja neid uuesti kasutada. Aknapesul loobuda keemiat täis pesuvahenditest ning kasutada vanavanemate tarkust: pesuvette lisada törts äädikat ning aknad kuivatada ajalehepaberiga. Lisada oma postkastile kleeps, et sa ei soovi reklaamvoldikuid ning tasuta ajalehti. Kuueste pakkidena müüdavate joogipurkide kilerõngad lõika enne prügisse viskamist katki- loodusesse sattudes teeb see loomadele palju kurja. Võimalusel kasuta pleegitamata ning värvimata pabertooteid, nagu kohvifiltrid ja WC-paber (pleegitatud paber eritab kantserogeenseid dioksiine ja pealegi, kas on just nii väga vaja kasutada Hello Kitty pildiga WC-paberit?). Paberist kinkekotte saad korduvalt kasutada, keegi ei vaata viltu, kui juba korra kasutatud kinkekotti uuesti kasutad. Lühemaid vahemaid läbi kõndides, rattaga või kasuta ühistransporti, autot kasuta vaid siis, kui muud võimalust ei ole. Shampoone ja dushigeele osta suurtes pakendites- suurema pakendi valmistamiseks on vähem loodusressursse ja raha kulutatud, kui mitme väikese pakendi peale kokku.

Kui arvad, et mis üks inimene ikka teha saab, siis tegelikult on ka ühe inimese panus oluline. Suured muutused algavad ikka väikestest sammudest.

InnoNews intervjuu Claude Arnaudiga mobiilsuse ja ´´Disain kõigile´´ teemal

InnoNews intervjueeris Claude Arnaudi, Veolia Transport Rhône-Alpes regiooni direktorit, kes on maikuus Tallinnas toimuva rahvusvahelise konverentsi ‘Cities For All – Tallinn For All’* üks esinejatest. Lisainfot konverentsi kohta leiab siit.

Siinkohal toome Teieni teemad, mida Claudiga rääkisime:

1.     Oled üks esinejatest rahvusvahelisel konverentsil ‘Cities For All – Tallinn For All’, kus osalejad arutlevad mobiilsusega seotud teemasid. Mida pead mobiilsuse juures kõige tähtsamaks aspektiks, millega peaks avalik sektor esmajoones tegelema?

CA: Minu arvates on võtmeküsimus mobiilsuse parendamiseks globaalne vaade erinevatele linnaliikluse sõidukitele, see tähendab siis busse, ronge, shuttle busse, metrood, tramme, samuti uut tüüpi liiklusvahendeid nagu on käimine, rattaga sõitmine ning autode jagamine. Globaalne vaade tähendab omada vahendeid reguleerimaks individuaalset transporti (nagu seda on autod) ning kollektiivset ühistransporti, aitamaks seeläbi parandada edasi-tagasi liiklemist ning  modaalsust. Avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste jaoks on tähtsaim ühendada linnaehitus, autode liiklusvoog, ummikud ning ühistransport.

InnoNews interview with Rama Gheerawo on mobility and design for all

InnoNews had an interview with Rama Gheerawo, one of the speaker of international conference ‘Cities For All – Tallinn For All’ coming up this May. For more information on a conference, click here

The topics we talked with Rama were the following:

1.     You are one of the speakers in international conference ‘Cities For All – Tallinn For All’, where the participants will be discussing mobility related issues. What do you consider the most important aspect related to mobility, which should be tackeled by public sector.

RG: Mobility is not just about physical accessibility, but is also about enabling quality of life, access to services and allow people to engage with the community. Step-free access can be important, but it is also important for the system to be usable - bus drivers should understand how to help people of different abilities, station staff should be briefed to give passengers more consideration. If the people who run the mobility system can be more helpful and welcoming, then people of all ages and abilities will find it more enjoyable to use.

InnoNews intervjuu Hanna-Leena Rissaneniga

InnoNews intervjueeris Hanna-Leena Rissaneni, ligipääsetavuse esindajat, arhitekti, Soome Nägemispuuetega Assotsiatsiooni liiget, kes on maikuus Tallinnas toimuva rahvusvahelise konverentsi ‘Cities For All – Tallinn For All’* üks esinejatest. Lisainfot konverentsi kohta leiab siit.

1.      Oled üks esinejatest rahvusvahelisel konverentsil ‘Cities For All – Tallinn For All’, kus osalejad arutlevad mobiilsusega seotud teemasid. Mida pead mobiilsuse juures kõige tähtsamaks aspektiks, millega peaks avalik sektor esmajoones tegelema?

HLR:  Sotsiaalselt jätkusuutlik linn peaks pakkuma võrdseid võimalusi liiklemiseks ja ühistranspordi kasutamiseks kõigile kodanikele, nende seas lastega reisijatele, vanuritele ning inimestele, kel on füüsiline puue või tunnetuselundite kahjustused. Ühistransport saab enamikule kodanikest kättesaadavaks, kui luuakse rööbastranspordivahendite terminalid, mis on ligipääsetavad ning kasutajasõbralikud.

"Süda armastab käimist"

Algab liikumiskampaania Käi Jala! Tervisekõnni 4 hooaeg.

15. mail algab Käi Jala! Tervisekõnni kevadkampaania, mille eesmärk on tõsta inimeste liikumisteadlikkust ning füüsilist aktiivsust oma igapäeva tegevustes.

Kõndimine on maailmas üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike, mis on igaühele jõukohane ja seetõttu harrastavad seda miljonid inimesed kogu maailmas.