Kui oluline on pakendi kujundus?

Kui tihti mõtled Sa oma toodete pakendamise disainile? Kas oled teadlik, et oma toote brändi arendus ei päädi vaid logo disainimisega?

Inimestele meeldib ilusaid asju vaadata, see on vana tõde. Ja siit algabki pakendi loomine- kuidas teha nii, et uus pakend oleks samamoodi „ilus“ asi, mida inimesed visuaalselt hindavad ning armastavad. Jah, pilkupüüdev logo on oluline osa toote turunduses, kuid ärge alahinnake lihtsalt fakti- kliendid on visuaalsed olevused.

Kõlab küll lihtsalt ja kohati naiivselt, ent kliente tõmbab kui magnetiga ilusate asjade poole. Ning miski, mis on huvitav ning hea disainiga, on juba eos loodud äratama võimalike kliendite tähelepanu, kui seda teeks ilmetu ning igav toode. See on pakendidisaini põhipunkte, sest müüki on ju vaja. Lisaks brändi loomisele tasub arvestada ka pisidetaile, nagu näiteks värvid, kirjastiilid- kõik see, mis klientidel aitab paremini toodet oma peas tuvastada.

Millal aga algab pakendi disainimine? Suurepärane disain peaks alati peegeldama nii toodet, kreatiivsust kui ka firma isikupära. Pakendi disainimine ise on aga paras teadus, alates pakendi kujust kuni materjalideni, ära ei saa unustada ka funktsionaalsust.  Lisaks „ilus ümbris“ olemisele peab pakend samamoodi toodet kaitsma (nt ladustamisel, transpordi ajal jne). Pole erilist vajadust valmistada pakend, mis on küll visuaalselt huvitav, kuid oma esmast ülesannet täita ei suuda.

Milline on siis see „ideaalne“ pakend? Loomulikult on selleks omaette uurimisharu välja töötatud ning tulemus pole kaugeltki mitte üllatav- lihtsus on see, mis müüb. Inimesed soovivad saada informatsiooni kergelt ja kiirelt. Kui esmase pilgu saavad tooted tänu oma pilkupüüdvale välimusele, siis edasine peab olema võimalikule kliendile lihtsalt ja kiirelt arusaadav. Firmad tahavad müüa oma tooteid, keegi ei soovi, et inimesed ostavad asju nende konkurentidelt. Ja kindlasti mitte ei taha nad kaotada kliente pelgalt seetõttu, et ligipääs toote informatsioonile polnud piisavalt hõlbus.

Mida aga kliendid tahavad? Kliendid eelistavad lihtsusele ausust ja autentsust. Ehk siis teisisõnu, nad tahavad olla kindlad, et pakendil kirjeldatud toode on tõepoolest ka see, mis pakendis peab olema. Seda on võimalik firmadel saavutada, kui toodete pakendid tehakse piisavalt usaldusväärseks. Üheks võimaluseks on kasutada kõrgkvaliteetset materjali pakendi valmistamiseks. Ning kui ettevõtte motoks on modernust ja roheline mõtteviis, siis peaks seda imagot peegeldama ka pakend (nt taaskasutatud ja innovaatiline materjal).

Keegi ei vaidle vastu faktile, et firma logo mängib elulist rolli toote turundamisel. Kuid pakendi visuaalse mõju võim on miski, mis mõjutab kliente otseselt. Klientidele meeldib seostada toodet millegi positiivsega ning pakendi disain on tihti esimene asi, mis neil tootega seoses meelde tuleb. Seda mõtet tasub meeles pidada, sest inimesed armastavad ka raamatuid kaane järgi hinnata. Mis siis veel muudest toodetest rääkida…

Innovaatilisus turunduses

Loetud päeva on möödas kui Apple tõi turule om nutikella. Kell, mis tõotab tuua nutikellade turule tuua uue hingamist. Tihti oleme me viimaste aastate jooksul kuulnud samalaadset erinevate valdkondade kohta. Tehnoloogia areneb ja pakub uusi innovaatilisi võimalusi.

Viimaste aastatega on nutiseadmete turg käsikäes sotsiaalmeedia arenguga näidanud üles väga kiiret arengut. Arengut, millele tihtipeale turundus ei ole järele jõudnud. Järjest väiksemad ekraanid on tekitanuväljakutsed. Kuidas reklaamida oma bärndi nii väikesel ekraanil? Tuleb mõelda innovaatiliselt, et kasutada ära järjest vähenevad ekraanipinda.

Nutiseadmed ei ole ainukene valdkond, mis vajab innovaatilist lähenemist. Veebilehtedel on tekkinud traditsioonilise bännerreklaami osas nn bänneripimedus, mille puhul inimesed vaatavad automaatselt mööda traditsioonilistest bännerreklaamidest. Igapäeva elus ümbritseb meid nii palju reklaami, et sellele ei pööratakse järjes vähem tähelepanu. Reklaamipindade arv aga meie ümber järjest suureneb. Ilmunud on uued tähed turundusmaailma nagu partisani turundus (guerrilla marketing), mille puhul väikese eelarve ja käepäraste vahenditega üritatakse vastu saada suurettevõtete turundusmeeskondadele. Meeskondadele, mille turunduseelarve on kordades suurem.

Partisani turunduse innovaatiliset lähenemised on toonud meile mitmeid märkimisväärseid loomingulisi lahendusi.

Tyskie õlu:


Kopenhaageni loomaaed:


Autovelgede reklaam:

Eestisse viimastel aastatel jõudnud innovaatilistest lähenemistest oli Coca-Cola purkide automaadid, mis võimaldasid enda nime ja soovitud tekste purgi peale lisada. Kampaania, mis suutis emotsionaalselt panna inimesi ühendust tundma Coca-Cola brändiga ja üksteisega purke kinkides. Coca-Cola on tuntud kui bränd, mis suudab leida ühenduse miljonite inimestega üle maailma. Üks nende viimaseid lähenemisi oli Coca-Cola purk, mida sai teha poolseks ja jagada oma sõbrade/kaaslasega.

 Eestis aga jääme veel uusi innovaatilisi lahendis ootama. Telereklaamides on suurimaid uuendusi 3D tehnoloogia tavapärane kasutamine reklaamides. Isegi päriselulised loomad on asendatud 3D tehnloogia abil kuvatavate rääkivate loomaden Vivus reklaamides ja Swedbanki reklaamides. Digitaalmeedia ülikiire areng on tekitanud nõudluse uut tüüpi agentuuride ja lahenduste järgi. Võimalusi peitub ja järgmised aastad toovad vastuse, kes suudab ka neid võimalusi edukalt ära kasutada.

Kuidas koostada äriplaani?

Ettevõtte äriplaan on vajalik mitte ainult rahastuse leidmiseks (EAS, PRIA, pank), vaid eelkõige iseenda jaoks – et mõelda läbi plaan, kuidas oma äri käima tõmmata. Seega on tegu väga praktilise dokumendiga, mille eesmärk on mõelda läbi äriidee erinevad osad enne, kui reaalselt tegutsema hakkad. Tulemusena võid vältida suurt ämbrisseastumist või leida unistuste äri.

Alustuseks tee salvrätiku peal lihtne tasuvusuuring

Iga äri eesmärk on omanikule kasumit teenida. Seetõttu soovitan, et tee kasvõi kohvikus olles paberrätikule mõned lihtsad arvutused – kas sinu mõttel üldse on rahalist jumet? Alusta sellest, et nuputa välja võimalik müügitulu ja kõik kulud. Kui müügitulu on suurem kui kõik kulud, siis on mõtet ideega edasi tegeleda.

Siinkohal väike hoiatus: alustavate ettevõtjate tüüpiline ämbrikolin on see, et müüki ennustatakse kaks korda suuremaks ja kulusid hinnatakse kaks korda väiksemaks. Et sellist ehmatust ennetada, oleks mõistlik näidata arvutusi kogenud ettevõtjale. Ära karda, et su idee varastatakse või et jääd naerualuseks. Tõesti, äriinimene võib öelda, et arvutused on vigadega ja ei arvesta kõiki asjaolusid, aga see ongi hea õppimine.

Niisiis on hea, kui saad paberile otseselt müügiga seotud kulud (nt. kauba ostmine tarnijalt, müügiboonusega seotud kulud jne) ja püsikulud (nt. sidekulud, kontor, põhipalgad ja maksud). Müügihinda on võimalik määrata olemasolevate konkurentide hinnakirjade põhjal. Kate ehk müügihinna ja müügikulude vahe peaks olema nii suur, et kataks veel lisaks kõik püsikulud ja tekitaks mõistliku kasumi.

Seega kõvasti arvudega mängimist ja arvutamist, ilma milleta sarnaneks äriga alustamine mõttega minna Tartu maratoni sõitma ilma ettevalmistuse ja varustuseta. Ainult usk oma heasse tootesse ei aita.

Väga levinud ja väga libe tee on see, et hakatakse teenust või toodet müüma veidi soodsamalt kui turul keskmiselt. Sealjuures ei ole enamasti välja arvutatud, kas selline tegevus on jätkusuutlik. Väike rusikareegel: kui sa ei saa palgata enda asemele teist inimest sinu eest teenust osutama, siis on teenuse müügihind liiga odav. Halvemal juhul võib nii tekkida lausa nõiaring: tellimused on tarvis täita, aga ei saa kedagi appi palgata.

Äriidee paberrätikul (source k-for-kayt.blogspot.com)

Kes on sinu klient?

Äriidee kujunedes on eriti algusepoole levinud usk, et minu toode või teenus sobib kõikidele. See on okei, aga ainult alguses – sa peaksid suutma välja mõelda võimalikult kitsalt segmenteeritud sihtgrupi, kellele müüa. Oluline on saada klient nii täpseks, et talle oleks võimalik panna nimi ja luua nägu, suunata talle pakkumisi, veebilehe sisu ja blogipostitusi.

Miks? Sellepärast, et kitsa sihtgrupi ootusi täita on palju lihtsam, kui üritada olla kõigile meelepärane. Lisaks on sul oluliselt lihtsam leida turunduskanalid ja  -sõnumid, mida kasutada.

Keegi ei taha olla osa massist. Kõik me oleme erilised. Hea tulemus on see, kui oskad hoobilt öelda, et sinu klient on näiteks naisterahvas, vanuses 30+, keskmisest jõukam ja loeb ainult ajakirju Diivan ning Eramu. Või hoopis kodukontoris töötav iPhone’i kasutav disainer. Nii oskad leida reklaami teekonna nende inimesteni ja ei pea universaalse võrguga ookeanil kalu püüdma.

Turu-uuring tasuta või ülisoodsalt

Turu-uuring kõlab suurelt ja alustavale ettevõtjale ülejõukäivana. Kas tõesti? See võis olla nii veel 10 aastat tagasi, aga täna on võimalik igaühel teha tasuta turu-uuringut. Kuidas? Sinu kliendid ja konkurendid on kõik internetist leitavad.

Alusta sellest, et kirjuta välja mõned märksõnad, mis sinu teenuse või tootega seonduvad. Näiteks kui tahad avada juuksurisalongi, siis võiksid märksõnadeks olla juuksur, juuksurisalong, meeste juuksur, naiste juuksur, juuste värvimine, juuste pikendamine jne.

Neid märksõnu kasutavad inimesed internetist sinu (ja sinu konkurentide) otsimiseks, ja sina saad seda infot ära kasutada. Sa saad nimelt uurida, milliseid märksõnu inimesed rohkem kasutavad ja ka seda, millised ettevõtted (sinu konkurendid) on nende märksõnade abil leitavad.

Võta lahti Google Adwords Keyword Tool ja sisesta sinna kõik oma märksõnad. Vastu saad teada, kui palju minegid märksõnu kasutatakse (mida rohkem, seda parem) ning kui suur reklaamikonkurents antud märksõnale on (mida suurem, seda raskem ettepoole saada, aga seda kindlam, et sellel turul on raha).

Lisaks toksi märksõnad Google’isse ja vaata, kelle kodulehed ette tulevad. Need on sinu konkurendid. Kui ühegi firma lehte ette ei tule, siis võib see tähendada, et seal turul ei ole võimalik raha teenida või et oled leidnud niši või märksõna, kus konkurendid ei oska veel oma kodulehti turunduseks kasutada (suur eelis sulle, sest sina ju tahad seda teha, eks?). PS. Välisturgudel on lahe kasutada kohalikku Google’t (nt Norras google.no).

Lisaks on võimalik uurida sinu valdkonnaga seotud foorumeid ja uurida, keda ja mida seal soovitatakse. Samuti saab teada seal peamised tootega/teenusega seotud probleemid.

Eestis on põhimõtteliselt võimalik pöörduda ka EMORi poole, et viia läbi küsitlusi ja turu-uuringut – aga see ei ole alustavale väikeettevõtjale jõukohane. Küll aga on suhteliselt soodne Statistikaameti ja Krediidiinfo andmebaaside filtreerimine ja teenuse ostmine.

Kui konkurendid käes, kaardista nii nende head kui halvad omadused (nii toodete, teenuste kui ka ettevõtte kohta üldiselt). Võiksid teha SWOT analüüsi enda kõikide konkurendite kohta. Samuti võiks paigutada sinu firma ja konkurendid kvaliteedi ja hinna skaalal võrdlusse.

Kuidas aga selgitada välja klientide täpsemad vajadused? Telefonivestlused ja kohtumised aitavad saada kõige rohkem infot ja tihti täiesti tasuta.

Intervjuud

Selleks, et üldse hakata äriideest kuhugi poole liikuma, on mõistlik teha paarkümmend intervjuud oma potentsiaalsete kliengtidega. Kas neile üldse läheb korda sinu toode? Kui sa ilusti inimeselt küsid, saad ka vastuse. Loo endale kõigepealt hüpotees, kes on sinu kliendid, mis on nende probleemid ja milline on sinu lahendus. Seejärel testi oma hüpoteesi rääkides päris inimestega, kes sinu arvates võiksid olla sinu kliendid ja uuri, mida nemad sellest arvavad.

Ma soovitan intervjuud teha enne igasuguste kulude tegemist – tegelikult isegi enne firma loomist, sest ettevõte on kõigest vahend ideede elluviimiseks.

Tõenäoliselt pead selle tulemusena muutma veidi toodet, hinda ja sihtgruppi. Koosta intervjuude tulemustest klientide TOP3 probleemid (enim muret valmistavad probleemid, mida sina suudad lahendada) ja mõtle välja, kuidas sina saad need lahendada.

Intervjuu pikkus võiks olla 20 minuti ringis, kuigi minu kogemus on, et need võivad venida ka 2-3 kordsa pikemaks – peaasi, et see ei müõju intervjueeritavale tüütavalt. Intervjuusid peaks tegema niikaua kuni vastused hakkavad juba korduma. See on suur töö, aga väärt pingutamist. Valmista küsimustik hästi ette ja saad suurepärase tulemuse.

Boonus: inimesed, keda intervjueerid, annavad tihti sulle omaltpoolt mitmeid häid ideid, aitavad välja filtreerida ebaolulise ja lisaks võivad nad olla ka sinu esimesed maksvad kliendid.

Tasuvuspunkti välja joonistamine

Tasuvuspunkt on kauguses sillerdav oaas, kus igakuised tulud on suuremad kui kulud. Loomulikult on hästi keeruline alguses ette kujutada tulevasi kulusid või veel enam tulevasi müügitulusid. Aga proovima peab, sest siis saab käigu pealt, jälgides trende, teha muudatusi.

Investeeringute tagasiteenimine on sisuliselt kogu tasuvuspunkti eelse hävingu korvamine. Kollane ala on käivitamisest tingitud kahju, mille korvab roheline ala. Niiviisi võib tekkida nö kikilips, mille keskpunktiks on tasuvuspunkt.

See on tegelikult hästi lihtne graafik, millega peaks saama iga koolijüts hakkama. Millegipärast räägitakse sellest koolides liiga vähe. Kui kaua läheb aega, kuniks olen oma äritegevusega nullis? Kui kaua läheb aega, kuniks olen tagasi teeninud investeeringud ehk millal saab ettevõte mulle tagasi maksta kõik laenud (kui olen investeeringud andud oma ettevõttesse laenuna)?

Loomulikult ei pruugi graafik moodustada alati kikilipsu. Kui aga graafikus on näha, et müügitulude kriips ja kulude kriips hakkavad rööpselt ajas edasi kulgema, on põhjust kukalt kratsida. Mida see siis tähendab, kui kriipsud jäävadki paralleelseks ja tihedalt kokku? Tihti on siis põhjuseks väike müügikate või see, et mahu suurenemine ei tõsta ettevõtte kasumit ega efektiivsust. Teisalt tähendab see, et investeeringute tagasiteenimine võtab väga palju aega.

Tegevusvaldkonnad on erinevad, aga nulli peaks jõudma ikka paari aastaga, et seejärel investeeringud omakorda paari aastaga tagasi tuua. Kui alginvesteeringud tulevad koju tagasi alles kümne aasta pärast, ei ole see küll tavaline väikeettevõtlus. Pigem juba tuumajaama või NordStream gaasitorude ehitus, kus pikk investeeringu tagasiteenimine on põhjendatud.

Majanduses kasutusel olev lühend ROI (Return Of Investment) hindab äriidee südikust. Lihtsalt öeldes on see protsent, mis saadakse kasumi jagamisel algse investeeringuga. Siinkohal on hea ingliskeelne väga lihtne selgitav leht siin, kus on palju illustreerivaid graafikuid ja pilte.

Näiteks rendikinnisvara soetamisel on ROI tihti 10-20%, Start-up’idel 0-9999…%. Jällegi sõltub kasumlikkus konkreetsest ärist ja tingimustest. Aga hea on, kui oskad seda arvutada, sest tulemus näitab, kas on mõtet ennast sellesse ettevõtmisse panustada.

tasuvuspunkt (source: T.Tannu)

Mõõda kõike

Kui ei mõõda, siis ei tea hetke olukorda ega seda, kuhu suundud. Tegelikult puudutab see elus peaaegu kõike. Näiteks, kui hakkad mõõtma kodu igakuist elektritarbimist, on sul võimalik raha säästmiseks otsustada, et soojustad aknad, vahetad halogeenid välja LED’ide vastu jms. Enne, kui sa teadlikult mõõtma ei hakka, on arvel lihtsalt summad ja maksmine on kui paratamatu kohustus.

Näiteks netipoe lehel võiks mõõta iga kuu:

• Külastajate üldarv
• Palju tuli tasuliste kanalite kaudu
• Palju oli müüke (protsent külastajate üldarvust)
• Müügi suhe reklaamikuluga
• Palju on reklaamikulu jagatud külastajate ja ostjatega

Lisaks on loomulikult veel palju mõõdikuid, aga eks see sõltub täpsemalt ärist. Google tegi päris aegade alguses hea veebikülastusi jälgiva tasuta tarkvara Analytics. Tänaseks on see kujunenud enamlevinuks ja parimaks tasuta mõõtmisi hõlbustavaks tööriistaks. Uuri lähemalt, palu oma veebiabilisel lisada vastav kood sinu lehele ja õpi proffidelt nagu Peep Laja.

Kui sa oled saanud selguse, mis su lehel toimub, siis järgmiseks pead seadma eesmärgid. Mida sa tahad oma lehel suurendada? Külastatavuse suurendamine ei pruugi iseenesest olla veel lahendus. Tahad tõsta ostude summasid, korduvostjate arvu, suurendada külastaja-ostja suhet ja miks-mitte soovituste andmisi uutele potensiaalsetele ostjatele?

Mõõtmine aitab jälgida töötulemusi ja võrrelda kuude ning aastate trende. Hea on, kui märgid enda tabelitesse tegevused (näiteks käivitasin Google AdWordsi kampaania, postitasin blogi, olin Twitteris ja Facebookis aktiivne jne), siis saad jälgida järgmiste päevade jooksul, kas mingi tegevus tõi kasu müügile. Mõõtmine teeb meistriks.

Ärimudel

Ärimudel on lihtne platvorm, millel käib kogu sinu äritegevus. See koosneb erinevatest klotsidest, mis on omavahel igati seotud ja teineteisest sõltuvad. Võib öelda, et see on äriidee lihtsustatud ja visualiseeritud versioon. Ettevõtte edukus või ebaedu tulebki tihti sellest, kas ja kuidas suudetakse neid klotse omavahel koos tööle panna.

Mõtle läbi kõik olulised lülid enda äris. Proovi mõelda, kes mingisse klotsi kuulub. Kes on sinu olulised parnerid, kelleta su äri peatuks? Mis on sinu väärtuspakkuminekliendile, mis on see unikaalne heaolu, mille eest on ta nõus raha välja käima? Millised on sinu toote müügikanalid? Kuidas hoiad kliendiga head suhet? Mis on kriitilise tähtsusega tegevused ja ressursid? Proovi leida neile vastused.  Ärimudeli erinevate segmentide kohta on hea raamat ja palju pildi materjali.

Timm Rannu

Sliptree: Tasuta arve blankett

Konverents "Visioonist lahendusteni 2011. Open Data: kas teeme kõik vabaks?"

• Millises linnaosas elades on Su eluiga pikem?
• Millise ilmaga on Tallinn-Tartu maantee tegelikult kõige ohtlikum?
• Milliste koolide lõpetajad maksavad kõige rohkem makse?

28. oktoobril 2011 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis IT valdkonna iga-aastane suurüritus „Visioonist lahendusteni 2011“. Seekord räägime sellest, kuidas avatud andmetega riigi kodanik on rikkam. Tema konkurentsivõime on kõrgem.Ta teab vastuseid küsimustele, mis varem tundusid ulmena. 

Kas kõik andmed peaksid olema rahva omad? Kus jookseb piir?  Konverentsil kuuled rohkem sellest, kuidas avatud andmed aitavad parandada sinu konkurentsivõimet nii ettevõtja kui tavalise kodanikuna juba täna. Esinejad meilt ja mujalt küsivad eneselt ja teistelt, miks on vaja andmete vaba liikumist ja kus on selles äri.

Kohal on visionäärid nii Eestist kui mujalt maailmast. Teiste seas astuvad üles Gunnar Wranne Ericssonist, Jim Cunningham Glasgow linnavalitsusest, Edmond Osstyn Alcatel-Lucentist ning juhtiva rahvusvahelise IT-konsultandi Gartneri/Marketvisio tegevjuht Jean-David Muller. Sõna saavad ka Eesti praktikud Itellast, Regiost ja Datelist. Ausat analüüsi Eesti hetkeolukorrast esitleb Peep Küngas ning päeva lõpetab Jaan Tallinn küsimusega mündi teiselt poolelt: mis juhtub siis, kui arvuti saab inimesest targemaks? Kas (lähi)tulevikus esilekerkivate uuete tehnoloogiate mõjudega suudetakse toime tulla? 

Päeva üheks naelaks on paneeldiskussioon. Pärast sissejuhatust Mark Gaylerilt Microsoftist liigub sõnajärg Taavi Kotka, Rainer Nõlvaku ja Daniel Vaariku kätte, et selgitada välja, kas ja kuidas ikkagi Eestis avatud andmete abil nii ettevõtete kui riigi konkurentsivõimet kasvatada saab.

Osalema on oodatud nii IT ja telekommunikatsiooni valdkonna esindajad kui ka kõik teised huvilised!

Täpsem info konverentsi kohta ja registreerimisvorm on saadaval konverentsi kodulehel www.visioonistlahendusteni2011.ee.

InnoNews intervjuu dokud.ee juhataja Mihkel Randrüütiga

 Dokud.ee on idufirma, mis aitab firmadel ja eraisikutel kiiremini koostada ja sõlmida lepinguid. Palun selgita lähemalt, kuidas tekkis ideed selline ettevõtmine luua ning kaua võttis aega ideest konkreetse teenuse loomiseks?

MR: Olles üles kasvanud ettevõtjate peredes oleme Sveniga näinud kui palju võtab aega ja tekib küsimusi lihtsamate tegevustegi puhul. Ise neid küsimuste lahendamine võttis palju aega ning kunagi ei saanud olla kindel, kas kõik on 100% korrektne. Samas juristide ja advokaatide kasutamine tundus tihti üle pingutatuna olukorras, kus lihtsama dokumendi koostamise eest algasid hinnad 35 EUR lk ja nõu eest küsiti 120 EUR + km tunnist.

Soovisime seda probleemi lahendada ning leida võimalus, kuidas teha mugavaks ning lihtsaks seadustega kooskõlas olevate lepingute ja dokumentide  loomise. Teeme seda samuti hinna poolest kõigile kättesaadaval viisil. Kinnitust alternatiivsete meetodite nõudlusest ja töötamisest andis USA turg, kus e - õigusteenuseid on viimastel aastatel kasutanud miljonid inimesed ja kus see on kõige õigusvaldkonnas kiiremini kasvav ning arenev teenuseharu.

Dokud.ee teostamise kallal on töötatud alates selle aasta algusest.