Intervjuu Islandi kaasaegse disaini näituse kuraatori Elisabet V. Ingvarsdóttiriga

Disainifestivali Disainiöö eelüritusena on alates 17.augustist võimalik tutvuda Islandi kaasaegse disainiga Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM). Eelüritusena septembris toimuvale kuuendale disainifestivalile Disainiöö ning Euroopa Innovatsioonifestivalile IF... toob Eesti Disainerite Liit koostöös Islandi Disainikeskuse ja ETDM huvilistele tutvumiseks väljapaistvaimad näited islandi disainerite loomingust.

Siinkohal toome Teieni InnoNews intervjuu näituse kuraatori Elisabet V. Ingvarsdóttiriga (EI).

1.     Näitus Tänapäeva Islandi Disain on eelüritus disainifestivalile Disainiöö ja IF… Tallinn Innovatsioonifestivalile, mis keskendub ideele „disain kõigile“ ja sotsiaalsele kaasatusele. Kuidas seostub Sinu poolt korraldatav näitus festivali üldteemadega?

EI: Kuna näitus keskendub kaasaegse disaini kolmele valdkonnale, mida inimesed oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kasutavad, kõnetab see näitus festivali põhiideed „inimesed ja nende vajadused“. Näituse põhieesmärk on tutvustada konteksti, kuhu need kolm disainivaldkonda tekivad ning demonstreerida seda, kuidas disain on seotud inimkäitumisega, alates sellest, kuidas me aega tajume, kuni selleni, kuidas ennast looduskatastroofide eest kaitsta. Samuti väärtustab minu näitus head disaini ja inimühiskonna leidlikkust, mis on arengu alustaladeks.

2.     Millega Iceland Design Centre (Islandi Disainikeskus) tegeleb ning millised on selle organisatsiooni tegevuse eesmärgid?

EI: Iceland Design Centre’i põhieesmärgiks on tõsta lugupidamist hea disaini ja arhitektuuri vastu ühiskonnas. Keskus reklaamib ja jagab infot islandi disaini kohta nii Islandil kui ka mujal maailmas ning püüab aidata kaasa ka disaini turundamisele. Iceland Design Cente organiseerib üritusi, näituseid ja konverentse, mis edendavad disainialast haridust ja loovad võimaluse debati tekkimiseks professionaalide vahel, nagu näiteks DesignMarch, mis on igaaastane neljapäevane festival Reykjavikis, mille laiahaardeline programm sisaldab rohkelt üritusi, inspireerivaid loenguid ja näituseid, mis kajastavad islandi disaini ja arhitektuuri mitmekülgsust. Iceland Design Centre kutsub kõiki silmapaistvaid disainereid ja õppejõude festivalile esinema teemal „disain muutuvas ajas“.

3.     Palun kirjelda lühidalt, millised olid näituse koostamise eesmärgid ning mida põnevat külastaja sealt leida võib?

EI: Viimaste aastate jooksul on Island kui disainimaa väga kiiresti arenenud, mis on loonud soodsa pinnase disaini kvaliteedi tõusuks. Kaasaegne Islandi Disain kirjeldab seda arengut. Näituse peaeesmärgiks on pakkuda külastajatele parimat valikud islandi disainist, keskendudes nii mööblile, tootedisainile kui ka arhitektuurile. Esindatud disainerite tööd annavad ülevaate nii kaasaegsest islandi disainist kui ka selle ideoloogiast.

Näituse eesmärgiks on vaadelda kolme omavahel seotud disainivaldkonda, mis on inimkeskkonna kujundanud, ja uurida, kuidas need valdkonnad – arhitektuur, tootedisain ja mööblidisain – omavahel seostuvad ning näidata, kuidas disainerid töötavad väga erineva kaliibriga projektide kallal, alates söögiriistadest kuni laviinitõketeni. Vaatamata sellest, et suurusjärk on erinev, on disainiprotsess nende kõikide puhul väga sarnane. Kõik nad otsivad lahendusi, püüavad loomingulisi probleeme lahendada. Enamus eksponaate on valminud peale 2000. aastat, kuid mõned ka vahetult enne seda.

Näitusel on väljas üle kahekümne tunnustatud disaineri tööd ning väiksel alanäitusel eksponeeritakse viie hiljuti lõpetanud tootedisaineri töid. Näitus kui tervik annab ülevaate sellest, mis on iseloomulik viimaste aastate islandi disainile.

4.     IF…Tallinn festivali fookuses on disain kõigile ning sotsiaalne kaasamine. Mida sina arvad, rääkides ligipääsetavusest, mida saab kaasaegne disain teha, et sellele kaasa aidata? Ehk oskad ka näiteid tuua?

EI: Kui me räägime kaasaegsest disainist üldiselt, siis võib seda kirjeldada kui avatud akent tulevikku. Kõike seda, mis praegu toimub, võib tulevikustrateegiaks pidada. Disaineril lasub üüratu sotsiaalne vastutus. Disain on kui kahe teraga mõõk ja disainer peab otsustama, kuidas seda kasutada – kas ta lähtub enda, turu või globaalsetest huvidest, viidates aruteludele jätkusuutlikkuse üle ning disaineri rollile keskkondlikus ja sotsiaalses kontekstis. Disain on osa meid ümbritsevast keskkonnast ja igapäevaelust, mitte midagi, mis tuleks pjedestaalile panna. Aga disaini väärtus võib olla erinev ning disaini saab vaadelda erinevatest seisukohtadest lähtuvalt. Disaini väärtus on pidevas muutumises, lähtudes sellest, kuidas muutuvad isiklikud, kaubanduslikud ja stilistilised väärtused. Disain on meiega hommikust õhtuni, hambaharjast voodini, kajastudes osana inimkeskkonnast nii meie autos kui meie arvutis. Kaasaegne disain ja disain üldiselt hoomab erinevaid valdkondi ja ühendab kunsti tehnoloogiaga, ideed tootmisega ja kultuuri kaubandusega. Disain on kõikjal meie umber ja meile kõigile. Disain aitab meid ümbritsevat inimkeskkonda mõista ning seda positiivselt mõjutada, olenevalt sellest, kuidas seda kasutatakse.

5.     Millised trendid iseloomustavad innovatsiooni viie aasta pärast?

EI: Ennustada on keeruline, kuid kuna kõik, mis on seotud tehnoloogiaga, areneb väga kiiresti, võib kindel olla, et kindlasti muutub viie aasta jooksul nii mõndagi. Paberraamatute kadumine, mobiilsed lahendused, uuendused arvutimaailmas, multimeedia areng, jne.

Viimaste aastate jooksul on üleilmastumine ning sellest johtuv vajadus ümber mõelda ja tugevdada oma identiteeti mõjutanud disaini ja kohalike kultuuride enesemääratlemine on muutunud põhiliseks teemaks. See omakorda on viinud selleni, et minevikku ja pärimust vaadeldakse nostalgilises valguses. Sedasorti ärkamine on suurendanud inimeste soovi kvaliteedi ja kauakestva disaini järele. Vaatamata sellele on disainitööde eluiga endiselt keeruline ennustada ning disainerid peavad oskama sellega toime tulla, et disain provotseerib neid oma kaduva iseloomuga, mis sõltub kiiretest muutustest erinevates valdkondades ja ka ühiskonnas tervikuna. Romantilised mõjutused ja esteetiline lähenemine disainile on olnud valdav ning disaini ja kunsti ning disaini ja käsitöö piirid on ähmastunud. Ilmselt mõjutab see disaini ka tulevikus ning ilmselt suureneb interdistsiplinaarsete tööde osakaal ning viiakse sisse muudatusi disainihariduses.

Aga mis puutub tulevikutrendidesse ning sellesse, mis disaini tulevikus mõjutama hakkab, siis ma arvan, et arutelu jätkusuutliku disaini üle jätkub ning disaineri rolli hakatakse tähtsustama veelgi laiemal skaalal kui praegu.

Ma tahaksin lõpetada Guy Julieri tsitaadiga raamatust “Culture of Design”, mis minumeelest kirjeldab hästi seda, mis on disain ja milliseid arenguid järgnevate aastate jooksul võib näha ning kuidas need mõjutavad disaini visuaalset poolt rohkem kui kunagi varem.

“Disain põhineb kontseptsioonidel, suhetel, ideedel ja protsessidel. Lisaks sellele on disain koostöö, mis on üdini interdistsiplinaarne, kuna see ühendab asjatundjaid läbi kahe- ja kolmemõõtmelise suhtluse, visuaalse ja materiaalse kultuuri ning seob erinevaid professionaalseid valdkondi. (Julier, Guy,(2004) [2006], The Culture of Design, Sage Publications, London, Thousand Oaks, New Dehli, p.41)