Lugesin su artikli läbi, päris huvitav, aga:

*Sa tahad öelda, et me peaks 1 aasta veel koolis raiskama. Sest, selle aastaga võib palju rohkem saavutada, kui lihtsalt wikipedia tarkust pähe panna.

*Kas teadsid et 10 kõige soovitumat töökohta ei eksisteerinud enne aastat 2004?!
Kas tõesti õpetades õpilastele wikipediat valmistama nad sellisteks töödeks ette? Kas õpetame neile tehnoloogiad, mida pole veel olemas ja õpetame neid lahendama probleeme mida pole veel?

*Kui see aasta möödub õpilasfirmas või suure praktikaga, siis küll, idee on hea. Aga sa vist tahad, et inimesed õpiksid aegunud teadmisi füüsikast, üldlihtsustatud keemiat ning ka tuubiksid ja tuubiksid.

*Kas see, et lisaksime spetsialiseerituma hariduse ei tõstaks majandust rohkem?
*Või kui lisame õppejõud, kes innustavad õpilasi koolijärgselt õppima?

*See üks aasta peaks tõsiselt mööduma õppides keeli, tõsiselt koos praktikaga, sest ainult koolipingis seda õppides, kaob see nagu vihm saharas.
*Või mingu tööle, õppigu majandust, rahamajandamist, finantsplaani koostamist, raha säästmist, investeerimist, kõike seda MIDA LÄHEB VAJA, AGA MIDA KOOL EI PAKU.


Sorri, mul ei ole siin konstruktsioonilt head vastust.
*Miks õpilaste 60-70h tunniplaani vähendada, noor jõuab ja peabki jõudma rohkem. Efektiivsus tuleb sellest, et sul on kogu aeg midagi teha. See, et sul on 4 päeva 3st vabad, annab just eeldused selleks, et sa hakkad vähem õppima ja muutud laisaks ning asjad ei saagi tehtud.

*Virtuaalõpetajate koha pealt. Kui õpetajat saab asendada masinaga, ASENDAGU! (kõiki ei saa, aga osasi saab)

Lühidalt kokku võttes, kui see üks aasta ei möödu koolipingi taga, vaid õppides, siis on see tugev pluss!

Oleg, püüan punkthaaval vastata:
Esiteks, 10 soovituima elukutse teema - jah, see teadmine käib veidi ameti juurde. Vt päris hea ülevaade oli hiljuti näit. http://saleshq.monster.com/news/articles/2976-the-future-of-work
Teiseks, praktika vs tuupimise teema. Ettepanek ei kirjuta kuidagi ette õppekava sisu. See, mida/kuidas õpetada, jäägu (vähemalt minu poolt) ikka pedagoogide pärusmaaks. Minu poolt on lihtsalt analüüs (järeldus, et matejali tuleb ka edaspidi juurde ja aega jääb veel vähemaks) ning soovitus pragmaatiliseks sammuks.
Ja ega tühjalt tuupimise mõttetuse üle keegi ju ei vaidlegi. Siiski, väide, et koolis peab õppima ainult rakenduslikke asju, ei kannata samuti kriitikat. Ma pole oma (päris pika) töökogemuse jooksul veel kohanud inimest, kes oleks ameti koolipingis selgeks saanud - see tuleb ikka alles töö enese käigus kätte. Ja see ei ole ka (baas)hariduse mõte. Näiteks pole mul logaritmi (isegi finantsalal töötades) seni kordagi vaja läinud. Abstraktset mõtlemist aga iga päev. Ja, tagasi vaadates, sain viimase kaasa just matemaatikaklassist. Selles mõttes võib haridust võrrelda spordiga. Ka kangitõstmist või metsas jooksmist ei lähe meil ju reaalses elus kunagi tarvis. Kasutud/mõttetud pole need tegevused aga sellegipoolest.
Kokkuvõttes, õppimine on võimalik ikka ainult õppija peas. Täiskasvanud saavad/peavad looma noortele selleks kooli näol võimalused. Ettepaneku mõte on neid võimalusi avardada. Kas/kuidas sa neid aga kasutad, jääb nii või teisiti su enese tehs :)

Ma kipun ka arvama, et kes tahab õppida, õpib nii kui nii. See aasta pikemalt koolis ei muudaks tegelikkuses mitte midagi. Kui välja arvata maksumaksja raha, mis sellele kulub.
Ei usu, et see inimesed, kes õppida ei taha/viitsi, õppima paneb. Kes seda teeb, leiab selle võimaluse ka pärast kohustuslikku õppimisaega.

Hm? Maksumaksja raha? Seda küll mitte. Nii palju aru saan, käib koolide rahastamine suuresti pearaha kaudu. Neid õppivaid päid on lähiajal vähemaks jäämas, mistõttu koolide rahastamine väheneb, mistõttu koole suletakse, mistõttu neid päid jääb tulevikus veelgi vähemaks, jne. Idee üks mõte on sellele allakäiguspiraalile vastu astuda. Olemasolevalt kulutasemelt, mitte raha juurde küsides.
Ja nõus, et kõurikuid seadusega õppima ei sunni. Kuid neid kes "tahavad ja õpivad niikuinii" on rohkem. Ja idee teine mõte on just nende võimaluste avardamine. Lihtsalt, andes neile juurde seda ainsat tasuta asja, mida meil hetkel jagub - aega. Olemasolev hariduse pikaajaline ressurss (koolide infrastruktuur ja õpetajate kaader) võimaldab meil seda praegu teha. Mõne aja pärast, hääbumise jätkudes, paraku enam mitte.