Mitte-pank, mitte-partei jne

Vastukaaluna äriühingutele on mittetulundusühingud viimase paarikümne aasta jooksul omandanud ühiskonnas (sh majanduses) üsna olulise ja kasvava rolli. Seda mudelit võiks laiendada muude "mitte..." vormidega.

Mitte-pank võiks olla näiteks mõni omavahelist otsemaksmist, laenuvõtjate/andjate ühendamist võimaldav e-keskkond, kus seda saaks teha ilma vahendava pangata. Absoluutselt uus idee see maailmas ei ole. Vt näiteks www.cajanavarra.es/en või www.zopa.com. Asi võib ka äriliselt jätkusuutlik olla. Näiteks skype sai ju omal ajal alguse just mitte-tulunduslikust mitte-telefoni firmast.

Mitte-partei oleks definitsiooni järgi rahvaliikumine, mille eesmärk ei ole haarata (poliitilist) võimu, vaid koostöö/harmoonia mingis vallas. (Teeme Ära liikumine on klassikaline näide).

Ja nii edasi...

Mitte-pank, mitte-partei jne

Probleem lühidalt: masu, eelkõige selle üleilmne vorm. Või õigemini selle põhjuseks olnud finantsturgude iseloom (seal valitsev lühinägelikkus ja ahnus, millele tasakaalustavaid jõude seni näha pole. Kui ikka 1000kr kaardimakse pealt kukub panga tasku kuni 35kr on asjad paigast ära).

Põhikooli kümnes klass

Lühidalt on meil ühe õppeaasta lisamiseks kaks head põhjust. Esiteks, vaevalt pakub ajalugu meile selleks sobivamat momenti kui praegune õpilaste arvu kahanemise age. Teine, ja olulisem põhjus on, et "kultuurikihi" paisumise tõttu peame seda varem või hiljem niikuinii tegema.

Kuna pikem analüüs/põhjendused ilmus 18.09.2009 Õpetajate Lehes, siis tundus kohane seda ideed ka in.ee keskkonnas testida. (otselinki mul siis kopida ei õnnestunud, kuid artikkel ise on saadaval www.create.ee) Et mida arvatakse? Rahvaalgatuse korras see ilmselt teostatav siiski ei ole - asi poliitikute kätes paraku.

Põhikooli kümnes klass

Probleem lühidalt: väikekoolide sulgemine, tülid ainemahtude pärast õppekavas (näit. emakeel vs reaalained)