Neil päevil on Kohtla-Järve ootusärevuses – VKG Oil käivitab peagi uhiuue 1,1 miljardit krooni maksva põlevkiviõlitehase.

2008. aasta sügisel, kui majanduskriis juba Eesti ettevõtteid laastas, väitis Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga selles samas aastaraamatus, et Kohta-Järvele pole kriis veel jõudnud. Ta rääkis mitmetest uutest ideedest, näiteks tsemendi ja diiselkütuse tootmisest.

Nüüd, aasta hiljem, on olukord muutunud. Nii mõnigi plaan on ajutiselt külmutatud, et tütarfirma VKG Oil saaks majandusbuumi tipus alustatud õlitehase ehituse tähtajaks lõpetada. Paari kuu pärast töötab see testimiseks aherainel, seejärel põlevkivil.

„Kodus võid omal remondi pooleli jätta. Lükkad edasi, pole hullu. Kuid sellist ehitust nagu õlitehas lihtsalt ei saa peatada,“ ütleb VKG Oili juhatuse esimees Nikolai Petrovitš.
Hiidprojekti on kaasatud ligi sada firmat ja pooltuhat inimest mitmest erinevast riigist – lisaks Eestile Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Šveitsist jm. Petrovitš: „Kujuta nüüd pilti, et see masinavärk jääb korraga seisma kasvõi nädalaks… töörütmi taastamine oleks praktiliselt võimatu!“ Kindlasti peab tehase käivitamine jääma tema sõnul ka sügisesse, mitte talvise pakase kätte.

Viimasel aastal on VKG Oilil olnud mitu muret. „Eelmise aasta sügisest kuni tänavu kevadeni oli väga raske - viie kuuga teenisime umbes 28 miljonit krooni puhaskahjumit,“ tunnistab Petrovitš. Põhiline mure on nafta madal hind. Eelmise aasta alguse tasemelt 140 dollarit barreli eest kukkus tänavu vahepeal 40 dollari peale ja siis pisut kerkis. Sellest sõltub otseselt, kui palju firma saab küsida oma põlevkiviõli eest, mis segatakse naftamasuudiga ja leiab kasutust laevakütusena.

Lisaks on olnud suuri probleeme toormega. Eesti Energia otsustas oma Narva Elektrijaama ajutiselt sulgeda ning sellega seoses vähenes põlevkivi tarnimine VKGle. „Meil polnud millestki õli teha ning tehas seisis praktiliselt pool kuud,“ ütleb Petrovitš.

Olukord, kus sisuliselt konkurent Eesti Energia tarnib VKGle toorainet, peab Petrovitši sõnul lõppema, ning ettevõttel tuleb 2012. aastal käivitada oma kaevandus. Vastasel juhul oleks tõsiselt häiritud uue uhke õlitehase varustatus. Venemaalt põlevkivi ostmise teeb keerukaks selle logistika ning kahe riigi vahelised suhted.

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks - midagi rõõmustavad pole VKGle pakkunud ka koksi, bituumeni ja pigi turud. Ukrainas ja Venemaal näiteks kukkus koksi tarbimine ja sellega ka hind viimasel aastal kümme korda. Nii hullusti, et vahepeal polnud koksi mõtet toota. Tõsi, viimastel kuudel on naaberriikide metallurgiatööstus hakanud kosuma.

Mitmendat aastat panustab ettevõte ka tulevikusuunda – kallihinnaliste põlevkivifenoolide tootmisse (põlevkivi on ju „Eesti Nokia“). Üks fenoolidest – Honeyol näeb välja nagu mesi. Teine – 2- ja 5-metüülresortsiin nagu suhkur. Neid on müüdud mõne tonni kaupa Jaapani ja Saksa autotootjatele, näiteks Lexuse mürasummutusmattidesse, samuti India ja teiste riikide juuksevärvitootjatele. Viimaseid põnevaid uudiseid on see, et suure tõenäosusega hakkab Kohtla-Järvelt 2-metüülresortsiini ostma üks väga tuntud keemiatööstushiiglane.

Fenoolide ärisse võiks jõuliselt veel kümneid miljoneid kroone investeerida, sest nende kemikaalide kasutusvaldkond aina laieneb. Aga praegu pole kõigeks raha. Usk uue õlitehase tulevikku on VKG meestel suur. Sest projekti on kaasatud parim võimalik meeskond.

Petrovitš ütleb, et kui nafta hind jääb tasemele 50 dollarit barrel, tasub õlitehas ära. „Saame leiva, või ja selle peale hästi õhukese vorstiviilu,“ muigab ta. Kui hind on madalam, läheb raskeks.

Kui peaks juhtuma, et maailmamajandus kosub ja nafta hind sööstab üles, võib tulevikus Kohtla-Järvel toota pool miljonit tonni õli praeguse umbes 240 000 tonni asemel.

VKG Oil tõusis Ettevõtluse Auhinna võitjaks läbi Eksportööri tiitli.