Luubid ostukärude külge

Selleks, et neid mikroskoopilisi teavitusi siltidelt välja lugeda näeks, oleks vaja viia ellu kampaania teine osa, näiteks varustada poodides ostukärud ja –korvid luupidega, ketikestega kinnitatult.

Idee autor: Tiina Teemägi, Jaedisain OÜ

Luubid ostukärude külge

Üks esileedi ühe ajakirjaniku abiga tegid ära midagi, mida selleks loodud organisatsioonid pole enama kui kümne aastaga suutnud – pannud suure hulga inimesi mõtlema sellele, mida toidupoes oma ostukorvi panna ja mida mitte panna.

Kindlasti on selle "kampaania" tulemusel nii mõnigi klient rohkem, kes hakkab nüüd teadlikumalt enne ostmist kauplustes toodete koostisosade markeeringuid lugema.

Sotsiaalne supermarket

Vaatamata sellele, et Austria on EL üks rikkamaid riike, elab ligi miljon elanikku sealgi vaesuse piiril. Madala sissetulekuga viinlased saavad nüüd oma põhivajadused rahuldada kolmes madalahinnalises Viini sotsiaalses supermarketis, mis avati aastal 2008.

Sotsiaalsete marketite põhimõte on sama: enne esimest ostu esitab potentsiaalne klient sissetulekute kohta tõendi, et tõestada oma „sobivust”. Tingimuseks on, et maksimaalne sissetulek inimese kohta ei tohi ületada 900 eurot kuus (pisut alla sealse miinimumpalga).

Marketist saab osta nii leiva- ja piimatooteid, kondiitritooteid, puu- ja juurvilju, aga ka hügieeniartikleid, majapidamistarbeid jms. Müügil on kas n-ö ülejäägid, kahjustatud pakendiga asjad või tooted, mis hakkavad aeguma. Keskmised hinnad on 30-50% odavamad kui n-ö tavapoes ning mõned tooted antakse ära hoopis tasuta. Kogus, mida klient saab nädalas osta, on piiratud, sest poepidajat huvitab võimalikult mitmekesine valik. Alkoholi ja tubakatooteid ei müüda. Kauplused on avatud enamjaolt kella 10-14 tööpäevadel.

Lisaks oma klientide ehk väheteenivate inimeste huvidele teenivad marketid aga laiemat sotsiaalset eesmärki. Esiteks üritab market kaupluste ülejäägid ikkagi kasutusse anda (selle asemel, et need ära visataks) ning teiseks annetatakse kõik sotsiaalsest marketist saadavad tulud edasi abivajajatele.

Idee algataja oli 29-aastane Alexander Schiel, kes avas esimese sotsiaalse Vinzi-marketi (http://www.vinzi.at/vinzenz/frames.html/) mais 2008. Kolm kuud pärast poe avamist oli sotsiaalsel marketil juba 6000 liiget.

Idee on edasi levinud ja Austrias on tänaseks avatud kolm taolist kauplust – neist kolmas, assotsiatsioonile SOMA kuuluv kauplus avati oktoobris 2008. Selle eripäraks on see, et tööle vaid neid inimesi, kes on tööd otsinud juba vähemalt kolm aastat – seega võib töökoht osutuda hüppelauaks majanduslikult kindlustatud elusse.

Kes oleks Eesti oma Alexander, kes võiks Austriast klassikalisele muusikale, viini valsile ja heliloojatele lisaks maale tuua sotsiaalse marketi? Tänane majandusolukord on selleks kindlasti sobiv ning koha luksusbrändide ja supiköökide vahele leiaks ikka.

Artikli autor on Tiina Teemägi (Jaedisain OÜ)

Sotsiaalne supermarket