Ettepanek Tartu Maratoni valguses, pakkumaks osavõtjatele lisaks medalile ja diplomile lisaks veel üht konkreetse maratoni keskset, iga-aastaselt kollektsioneeritavat "mälestuseset".  

Kogu maratonist võiks osavõtjatele mälestuseks (lisaks medalile, diplomile) teha ka DVD (või ehk ka juba Blue-Ray?) kujul kokkuvõtva video, mida osavõtjad saaks samuti läbi aastate kolleksioneerida. Video valmistamine tooks ehk mõningast lisakulu, kuid Tartu Maratoni populaarsust arvestades ei peaks see üle jõu käima. Ja levitamiseks ei ole vaja lisakulusid tekitada DVD (Blue-Ray)-de valmistamisega, vaid lasta kogu video Creative Commons (http://creativecommons.org/affiliates/ee/) litsentsi alusel internetis vabalt liikvele, kasutades selleks suhteliselt odava omakuluga torrent tehnoloogiat, kus levitusressurss jaguneb video allalaadijate vahel solidaarselt.

Mait Müüripeal
Suhteliselt lühikese säilimisajaga masstoodang ei paku üldjuhul kollektsioneerimishuvi. Siin on tegu inimese enesjäädvustamise tarbega, mida saaks ärihuvides ära kasutada....

Elan Jõgeva linnas ja mind häirib kui palju on võsastunud maad kasutuna ja lagunenud elamuid. Mul on külas käinud tihti väliskülalised ja päris häbi on neid siia tuua. Miks ei saaks linn või riik vaeses linnas mingite programmide abil jagada kinnistuid kas või tasuta aga ehituskohustusega püstitada elamu 2 aasta jooksul. Looks töökohti ja linn muutuks nägusamaks. Kes muidu siia ikka viitsib tulla ja ehitada, peab mingi komm olema.

Tühermaastamine tundub olevat eesmärk omaette ehk agenda. Muud seletust sellistele sigadustele on raske leida. Poliitilise e-mämmutamisega pole seda agendat võimalik muuta.

Probleemiks on konkreetne vajadus paigutada juba istuv laps kuhugi selleks ajaks, kui ema või isa külastab ühiskondlikku wc-d või muud hügieeniruumi. SPA-des on küll mõnes kohas lastetoolid, kuid nt bensujaamades puudub täiesti lapse käest ära panemise võimalus.

Probleemi saaks kergelt lahendada klapptooliga, mis kinnitatakse seina külge ning mis on nn turvarihmadega varustatud. Materjaliks saaks kasutada eestimaist puitu ja tootel oleks kindlasti turgu ka väljaspool riiki.

Mait Müüripeal
http://www.youtube.com/user/aDigitalFuture1#p/u/11/sGxLzbLjJjw -veidi riputamisest...

PILLE RAUD
Laste riputustripp on muidugi geniaalne, sain hea suutäie naerda. ...

Mait Müüripeal
Klapptoolike oleks kindlasti heaks lahenduseks. Seniks, kuni neid veel kõikides vastavates asutustes pole, võiks abi olla kombenesooni küljes olevast riputustripist, millega saaks lapsukese nagiss...

Viimastel aastatel on saanud pôllupidajatele tôsiseks probleemiks metsloomad,kes toiduotsingutel rüüstavad sôna otseses môttes pôldusid.See on paratamatu,kuna metsa on väga vähe järele jäänud

Kui ma ei eksi,siis on ju olemas heligeneraatorid metsloomade eemalehoidmiseks.Selline generaator,koos liikumisanduri ja laetava akuga,posti küljes ja suunatuna piki pôllu perimeetrit,kusagil 50 cm kôrgusel maapinnast,peaks küllaltki efektiivne olema. Praeguseks on ju tehnoloogi niivôrd palju edasi liikunud,et vajalikud seadmed töötavad keskmiselt 12 V pingega ja tavaline laetav battery pack peaks piisav olema.Ja maaomaniku tegevuseks on ainult iga paari päeva järel akud välja vahetada.

Enriko
Saksa firma KEMO toodab su idee teostamiseks vajalikke komponente - http://www.kemo-electronic.de/en/Car/Modules/M161-Ultrasonic-Power-Cannon.php Pane tähele pisikest fotot tooteleheküljel, kus ...

Idee on saadud soomest,kuna ise olen siin pikemat aega asunud ning natukene ringi uurinud siinsetest teenindusfirmadest. Nimelt eelmine aasta tuli soomes välja "Mobiilne remondimees". Minujaoks oleks päris huvitav sellist rakendada ka Eestis,helistades lühinumbril milles teavitatakse koheselt siis töötajat,ning lähima tunni aja jooksul on töötaja kliendi ukse taga. Aga ei tea kui tõhus oleks see Eestis?

Ideel on jumet. Noriks veidi vaid nime üle. Mobiilne on liiga mitmetähenduslik. Sobiks vast Rändmeister, siis oleks nimi ka soopoliitiliselt neutraalne

Sergei
Asi toimiks eestis samamoodi ,kui mujalgi.Lihtsalt siin peab (Sama nôue on ka teistes euroopa riikides)meistrimehel olema enne töö alustamist ette näidata kehtiv VASTUTUSKINDLUSTUS...Lihtsalt väi...

kergendada liikumist lumel lapsevankriga.ratastele suuskade kinnitamise abiga.mõte vajaks edasi arendamist ja tootmist

Talved on tulnud, et vähemasti mõneks ajaks jääda. Minu lapsepõlves olid jalastega kelgud moes. Kelgu jalastele saab kinnitada abirattad (muudetava asendiga), et võimaldada liikumist seal, kus lumi või jää puudub.

Nüüd euro tulekul pidid poodide töötajad hulga vaeva nägema, et kõik hinnad saaksid kaupadel vahetatud. Ka igapäevaselt langevad ja tõusevad toodete hinnad.

Kaubariiulite need kohad, kuhu on pandud hinnasildid võiksid olla elektroonilised ja näiteks kas arvutiga ühenduses wifi kaudu või siis käsitsi muudetavad (ehk siis puutetundlikud). Kui hind muutub mingit tootel siis muudetakse seda arvutist või manuaalselt ning esile tuleb uus elektrooniline hinnasilt.

Arvi Sadam
Kõik skandinaavia poed on juba sellised elektroonilisi hinnasilte täis. Keegi juba ette jõudnud ja seda juba mitu aastat :p...

Diana Kaersoo
Muidugi on see oluline, aga lihtsalt digitaalne oleks oluliselt lihtsam ja mugavam poetöötajatele ning ei oleks ka mingeid probleeme sellega, et hind väljas on vale/muutmata/aegunug vms....

  Aasta tagasi eraisikute laenubörsiga turule tulnud isepankur.ee kaasas tänasest oma tegevusse ka ettevõtted. "See tähendab seda, et laenu saab anda nüüd nii eraisik kui ka ettevõte ning seda kas siis teisele eraisikule või ettevõttele," selgitas Delfile portaali juht Pärtel Tomberg. Isepankur.ee juhi sõnul proovib portaal rahaturge natukenegi demokratiseerida, soovides anda igale isikule võimaluse osaleda üldisel pakkumise ning nõudluse tingimustes kujuneval turul, mis ei allu üksikute korporatsioonide tahtele. "Selline ümberorienteerumine finantsasutustel baseeruvalt rahandussektorilt turupõhisele rahandussektorile võimaldab ära hoida olukordi, kus krediidiasutused saavad n-ö kraanid kinni keerata ning kodumaise majanduse seetõttu kraavi ajada," lisas ta.   Eraisikutevaheline turg on Tombergi sõnul käivitunud üle ootuste hästi. Aastaga on eraisikud omavahel laenanud ligi 3,3 miljonit krooni ning laenumahu kasvutempo on viimasel ajal kiirenenud. Laenuportfelli suurus on viimase kaheksa nädalaga kasvanud ligi 50% ning eelmise kuu laenukäive oli 435 400 krooni. "Nagu kõikide teiste laenudega, esineb ka osade isepankuri kaudu väljastatud laenude puhul tagasimakseprobleeme," tunnstas Tomberg. Viivisvõlgnevuses on jooksvalt umbes 20,3 protsenti laenuportfellist, millest enamik moodustavad alla 30-päevases viivituses olevad laenud, mis enamikus pöörduvad "heaks". Kümnendik portfellist on keskmiselt pikaaegsed võlgnevused, mille hilisem tagasisaamine võtab kauem aega. "Eesti krediidiasutustel oli Eesti Panga andmetel detsembri lõpu seisuga 20,7 protsenti tarbimislaenudest viivisvõlgnevuses, mis on natukene halvem meie vastavast näitajast," sõnas Tomberg. Alates veebruarist võttis isepankur.ee enda peale kohustuse tegeleda kõikide probleemlaenudega, sh. kohtumenetluse algatamisega. "Tegelikkuses oleme seda teinud juba algusest saati, kuid otsustasime antud tegevuse reguleerida ka oma lepingutega, et kõikidel investoritel oleks kindlus, et ka probleemlaenude puhul tehakse kõik seaduses võimalik, et raha tagasi saadakse," rääkis Tomberg. "Võlamenetluse läbipaistavaks muutmise eesmärgil asutasime hiljuti ka vahekohtu, mis edaspidi hakkab tegelema kõikide isepankur.ee-s tekkivate vaidlustega ning probleemlaenudega."    

Kiiduväärt lahendus. Ma kardan, et üleilmastamiskorporatsiooni rahanduse püramiidskeemil on mõni standardkahing juba varuks valmis. Rahastamine on ju rahaks tegemine. Nii, nagu nahastamine on nahaks tegemine ehk nülgimine. Miks raha otsitakse ja leitakse, tuleks nagu teenida või?

On hädavajalik ,et meie koolides hakataks noortele pikaajalise tervise ja rahalise heaolu kindlustamiseks investeerimist õpetama.Vastasel korral tuleb meil tegemist teha hiiglasliku tiksuva sotsiaalmajandusliku pommiga.

Sotsiaalmajandusliku pommi mehhanismid tiksuvad juba pikemat aega. Haridus- ja teadussüsteem üritab plaaniliselt kooriviisilist abitust luua ning promoda. Koerahirmud juhivad karja, juhtoinad saavad vahest piitsa või präänikut. Aeg oleks vast sellelt oravarattalt maha astuda või mõni kaigas kodaratesse või hammastevahele sokutada.

Minu toote sihtrühkmaks on vanurid. Suurem osa neist internetti ei kasuta. Kuidas saaksin kinnitust, et neile suunatud uuel tootel on ka ostjad olemas? Ene

Tere Ene, Kuna siin internetivõimalusi kasutada ei saa, siis lihtsalt mine oma sihtgrupi esindajate juurde ja räägi nendega. Millised on nende eeslistused, palju neil raha on, kui tihti nad sinu toodet tarbiksid, kui oluline se neile on jne. Küsi neid küsimusi, mis sul toodet arendada aitavad ja tee sellest omad järeldused.   Tervitades Priit

Mait Müüripeal
Hea kaup reklaami ei vaja, see reklaamib end ise. Leia mõned vanurite arvamusliidrid üles ja anna neile oma toodet kas või tasuta. Netieelsel ajastul see strateegia toimis....

  Eelmisel nõustamispäeval küsisin Peep Lajalt nõu Facebooki kasutamise kohta. Missuguseid internetikanaleid soovitate kaustada testimaks oma toodet tarbijate seas?   Andres  

  Tere Andres Esmalt on vaja tarbijaid, kelle seas testida. Need võivad olla teil meilinglisti kujul, Facebooki lehel või näiteks e-poe kontode omanikud. Nende seas on võimalik korraldada küsitlusi ja saada kinnitusi oma ideedele. Facebookis saab algatada vestlusi ja kaasata kogukonda oma toodete ja teenuste arendamisesse. Samuti saab kogukonda rakendada ka uute ideede genereerimisse nagu seda on teinud näiteks Dell (http://www.ideastorm.com/) ja Starbucks (http://mystarbucksidea.force.com/).   Edu! Priit  

  Missuguseid internetivõimalusi soovitate uute äriideede testimiseks? Kuivõrd tõhusad nad Teie hinnangul on? Palun siinkohal arvestada nii otsest ajakulu kuika rahalist investeeringut?   Aili  

  Tere Aili Kui teil on olemasolev kliendibaas, siis nende küsitlemine interneti kaudu on kindlasti hea võimalus saada kinnitust oma ideede toimivusele. Kui kliendibaas puudub, siis on võimalik otsida sarnaste teenuste teemalisi vestlusi internetis ja ammutada sealt teadmist klientide vajaduste kohta. Enamus neist tegevustest on ajamahukad aga tasuta.   Edu! Priit  

  Oleme enne uute toodete turule toomist kasutanud erinevate uuringute andmeid ning neid analüüsides oma toodete tarbijaskonda plaaninud; kuivõrd efektiivseks meetodiks seda peate? Mida veel soovitate teha?   Priit  

  Tere Priit Kui on olemas uuringud, mis turul toimub, siis on kindlasti mõistlik neid kasutada. Kui tahate täpsemalt oma tarbijate vajadusi teada, siis peaks seda nende käest küsima. Enne turule toomist sobiks fookusgrupiuuring või personaalsed intervjuud. Uurige sihtgrupi liikmetelt, mida nad vajavad ja kas pakutav toode vastab nende ootustele. Sobiv arv võiks jääda 5-8 inimese suurusjärku. Seda nõu olen siin ka paarile teisel pakkunud, sest usun, et inimestega rääkimine annab parima tagasiside.   Edu! Priit  

  Koos kolme sõbraga mõtlesime välja idee toote kohta, mida majandusraskustes inimestele peaks hästi ’peale minema’. Siiski, kuidas seda ideed reaalselt klientide peale enne turule toomist testida võiksime? Ants  

  Tere Ants Enne turule toomist testimiseks sobiks fookusgrupiuuring või personaalsed intervjuud. Uurige sihtgrupi liikmetelt, mida nad vajavad ja kas pakutav toode vastab nende ootustele. Sobiv arv võiks jääda 5-8 inimese suurusjärku. Üks oht on selliste uuringut puhul see, et inimesed räägivad pigem ideaalsest minapildist lähtuvalt, aga nende tegelik käitumine on erinev. Näiteks uuringud viitasid, et Coca-Cola maitset võiks muuta küll, aga pärast tõusis tohutu tarbijate pahameeletorm.   Edu! Priit  

  Tervist. Nimelt on plaan hakata vahendama/edasi müüma 2-3 suurimat vabaaja-, matka ja spordivarustuse tootjat Skandinaavias. Eestis hetkel neil firmadel turuosa puudub, ning neid kaupu võib leida väga harva ainult internetioksjonitelt. Suurimateks konkurentideks oleks siis Sportland, Rademar, Matkasport ja Ilves Extra. Küsimus olekski siis selline, et kuidas peaksin läbi viima sellekohase turuuuringu, ning tasuvuse arvutuse, et veenduda, kas oleks sellel turul veel potensiaali läbi lüüa?   Ette tänades, Tauri Avila  

  Tere Tauri Ma ei ole spordikaupade turuga kursis, aga mulle tundub, et sellel turul võiksite olla maaletooja. Teie nimetatud konkurendid oleksid siis teie edasimüüjateks. Mulle tundub, et praegusel juhul oleks võimalus turuosa saada teiste arvelt ja lihtsam oleks asju nendega koos ajada. Turu analüüsi osas võiks uurida Skandinaavia turge, kus need tootjad müügil ja vaadata, milline on nende turu osa seal. Kindlasti ka seda läbi kelle see müük saavutatakse.   Parimate soovidega Priit  

Sergei
Skandinaavia firmade tooted on reeglina kallimad meil myydavatest tavapärastest hiina toodetest.Seepärast on tarbijaskond ysnagi piiratud.Keskmine eesti inimene eelistab hinda kvaliteedile ning pär...

  Tervist hr Kallas, Alustaksin kirja kiire ülevaatega meie plaanitavas äriplaanis. Idee seisneb selles, et projekteeriksime 3D detaile ning mõtleksime välja kuidas neid oleks mõistlik tootmismasinatega valmistada. Seejärel laseme tootmisettevõttel detaili valmis teha ning reaalse toote saame toimetada kliendile. Klient tuleb meie juurde ideega või joonistega/sketsidega ning lahkub valmis detailiga. Küsimused siis oleksid järgnevad: 1. Kust leiaks kõige efektiivsemalt ettevõtteid, keda antud teenus huvitada võiks? 2. Kuidas saada kinnitust, et meie pakutav teenus oleks konkurentsivõimeline või üldse vajalik?   Vastusi oodates,Marek Jõeleht  

  Tere Marek Ma usun, et sellise teenuse vastu on vajadus olemas. Ettevõtete leidmiseks peaksite endale kujundama arusaamise, millised ettevõtted teie teenust enim vajaksid ja siis internetivahendusel leidma sobivad ettevõtted või katusorganisatsioonid. Teie veeb peaks andma selge ülevaate, kuidas protsess toimib ja soovitavalt sisaldama ka näiteid, mis sarnanevad sihitavate ettevõtete vajadustega. Vajaduste selgitamiseks tuleks panna kokku esmane teenuse pakett ja minna leitud ettevõtetega rääkima. Öelge, et tahate teada, kuidas nende elu paremaks teha. Nende käikude tulemuseks võiksid olla ka esimesed müügid.   Edu! Priit  

  Tere, Olen allkirjastanud eellepingu USA-st tattoo eemaldamise vahendite edasi müümiseks. Kauba tellimisega olen suurtes raskustes. Ei oska arvata palju võiks seda Eestis vaja minna. Olen iga soovituse eest tänulik. Lugupidamisega Leonard  

  Tere Leonard Mulle tundub, et sinu klientideks on ilmselt vastavad salongid. Nende vajaduste määramiseks on lihtsaim viis isiklik kontakt. Neid ettevõtteid kellega peaksid suhtlema on tattoo salongide seas. Minu teadmised selles valdkonnas on piiratud, aga võiks uurida ka kosmeetikasalongide huvi nende vahendite vastu.   Edu!Priit

Meie firma korraldas oma püsiklientide seas tagasiside küsitluse teada saamaks, mida kliendid toodetest arvavad. Samuti viis kogu müügimeeskond oma otsekontaktide seas läbi 1 kuu vältel nn uuringu, et missugused on nende ootused firma pakutavatele toodetele. Küsitlusest tuli välja, et kasutajad ja kliendid ootavad meilt uusi ning innovaatilisi tooteid. Otsustasimegi siis need turule tuua ning kulutasime sellele tublisti aega. Kui tooted lõpuks turule jõudsid, siis kahjuks ei ostnud neid keegi. Tarbijad eelistasid ikka vanemaid ning kauem turul olnud tooteid. Küsimus- keda siis ikkagi uskuda, kas tarbijaid, kes ütlesid tagasiside küistluses, et ootavad uusi tooteid või....?? Aive

  Tere Aive Selle reha otsa olen isegi astunud. Peamine probleem on siin selles, et inimesed ütlevad tihti asju, mis ei vasta nende tegelikule käitumisele. Selle probleemi vältimiseks on peab kliendi vajadustest paremini aru saama kui ta ise. Coca-Colal oli sellega kunagi probleeme kui nad tõid turule nn uue Coca-Cola. Ka siis olid tarbijad avaldanud arvamust, et uus on parem, kuid hiljem tekkis suur nurin. Üks võimalus on tuua välja uus toode ja samal ajal lõpetada vana toote tarnimine. Suure nurina korral saab alati vana toote tagasi tuua. Olenevalt tootest võib ka jälgida kasutajaid toote tarbimisel ja üritada tagasisidet koguda nende teadmata.   Tervitades Priit  

Minul selline küsimus, et meie ettevõte on aastaid tegelenud väga spetsiifilise toote müümisega. Kuid majanduslanguse ajal kadus ka meie toote tarbijaskond, sest toode on kallis ning kulukas. Küsimus- kes võiks aidata ning kust nõu küsida, kuidas toode uutele turunõumdistele sobivaks kohandada? Rene  

  Tere Rene Ma ei tea mis tootega tegemist, kuid esimene soovitus oleks rääkida varasemate klientidega. Küsige neilt miks nad enam ei osta teie tooteid ja millistel tingimustel nad oleksid valmis siiski seda tegema. Kõige parema info peaks just nendelt kätte saama. Rääkige inimestega see tavaliselt annab häid tulemusi.   Tervitades Priit  

  Tere, Olen sattunud võimaluse otsa hakata palkmaju ja soojuspumpasid koos paigaldusega Eestisse tooma. Palkmaju valmistab kogemustega soome ettevõte ning hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Soojuspumpadega on tehtud erinevaid labori katseid ning nad on oma konkurentide seas tulnud esimeste sekka. Mõlema toote puhul on üheks motiveerivaks teguriks see, et hind on konkurentide omast soodsam. Vaadates tänast Eestit, kus ostuvõime on suhteliselt madal ning konkurents tihe, siis võivad konkurendidki soodsamaid lahendusi pakkuma hakata, et ellu jääda, kui tuleb keegi uus madalama hinnaga kliente võitma. Selge on see, et madalama hinna järgi on alati nõudlus olemas. Kui aga jätaksime hinna kõrvale, siis kuidas saaksime turult kinnitust, et meie toodetele on nõudlus olemas?   Tänan tähelepanu eest. Lugupidamisega, Janar Kiik  

  Tere Janar Ma arvan, et nõudluses nende toodete osas ei tasu kahelda. Siiski leiab Neti.ee kataloogist üle 100 palkmaja tootja ja ka soojusseadmete alal on ettevõttete arv väga suur (lisaks veel need, kes ei ole neti kataloogis). Mull jääb sellest mulje, et hinnavõitluses võib supp väga lahjaks jääda. Kui kindlasti soov sellel turul tegutseda, siis tasuks leida mingi unikaalne müügiargument, mis ei ole parim hind. Selleks võib olla teenuse kvaliteet, paigalduse kiirus või muu probleem, mida lahendate paremini kui teised.   TervitadesPriit