Elu on kiire ning me ei jõua end kõigega kurssi viia. Töölt koju tulles tundub, et viimane asi, mida kätte võtaks, on mõni teaduslik raamat või üldse - näikse olevat vähe aega õppimiseks. See-eest, nii teinegikord leiame end televiisori eest. Vahel ei olegi seal midagi erilist, kuid see on justkui viis töömurede peastpühkimiseks, aga ka informatsiooni ammutamiseks ''vabal'' ja ''kergel'' viisil. Ma arvan, et vajaksime harivamaid reklaame.

Idee: 10-sekundilised klipid huvitavatest/kasulikest/olulistest faktidest teaduses/ajaloos/jms.  eesmärk: 1. fakt jääb meelde, õppimise efekt2. tekitada huvi, panna inimene mõtlema 3. lühike-konkreetne, luua vaatajas positiivne emotsioon

Väga hea mõte, mis kindlasti tulevikus rakendust leiab. Inimeste vastuvõtuvõime uuele infole on ju piiratud. Ja kui info ei liigu piisavalt läbilöögivõimeliselt ja kiirelt, viibib ka innovatsioon. Aastaid. Seni pole vist eriti arutletud küsimuste üle, et miks mingi lahendus ei saanud varem esile kerkida. Et miks nii kaua läks? Aga see on riikliku tähtsusega idee ja eelisjärjekorras suudavad siin hoogu anda pigem maad, kus töötavad innovatsiooniministeeriumid või muud vastavad ametkonnad...

        Veebipõhine kommuun üleriigi õpetajatele ja õpilastele   Kommuun, kus saavad õpetajad (ja õpilased) omavahel tööalaselt suhelda   Imagine aruküla põhikooli 9 klass õpib samu asju kui Prantsuse lütseum - õppematerjalide jagamine   areng - luues aktiivsesuhtlusega portaali, areneb eesti haridus - õpetajad snitvad üksteise pealt   õpilastel võimalus jagada omavahel / kasutada õpetajate poolt keskkonda välja pandud õppematerjale   (üks võimalik osa) : reaalaja veebikaamerad klassiruumidesse - haiged õpilased saavad kodus samuti tundidest osa võtta - lapsevanemad võsukesi järgida - haridusamet õpetajate kvaliteeti knotrollida   ma näen ideel tohutut perspektiivi - kahjuks pole mul endal inimesi VEEL ümber, kes seda teostada aitaks

Ma ei taha olla pidur, aga ma näen, et selline lahendus on olemas

See lõhnab juba va kommunismuse järele. Kas poti mõnes nurgas rammusamat suppi ka jagama hakatakse või sööme kõik koos kartulikoori.

Probleem lühidalt: väikekoolide sulgemine, tülid ainemahtude pärast õppekavas (näit. emakeel vs reaalained)

Lühidalt on meil ühe õppeaasta lisamiseks kaks head põhjust. Esiteks, vaevalt pakub ajalugu meile selleks sobivamat momenti kui praegune õpilaste arvu kahanemise age. Teine, ja olulisem põhjus on, et "kultuurikihi" paisumise tõttu peame seda varem või hiljem niikuinii tegema. Kuna pikem analüüs/põhjendused ilmus 18.09.2009 Õpetajate Lehes, siis tundus kohane seda ideed ka in.ee keskkonnas testida. (otselinki mul siis kopida ei õnnestunud, kuid artikkel ise on saadaval www.create.ee) Et mida arvatakse? Rahvaalgatuse korras see ilmselt teostatav siiski ei ole - asi poliitikute kätes paraku.

Hm? Maksumaksja raha? Seda küll mitte. Nii palju aru saan, käib koolide rahastamine suuresti pearaha kaudu. Neid õppivaid päid on lähiajal vähemaks jäämas, mistõttu koolide rahastamine väheneb, mistõttu koole suletakse, mistõttu neid päid jääb tulevikus veelgi vähemaks, jne. Idee üks mõte on sellele allakäiguspiraalile vastu astuda. Olemasolevalt kulutasemelt, mitte raha juurde küsides. Ja nõus, et kõurikuid seadusega õppima ei sunni. Kuid neid kes "tahavad ja õpivad niikuinii" on rohkem. Ja idee teine mõte on just nende võimaluste avardamine. Lihtsalt, andes neile juurde seda ainsat tasuta asja, mida meil hetkel jagub - aega. Olemasolev hariduse pikaajaline ressurss (koolide infrastruktuur ja õpetajate kaader) võimaldab meil seda praegu teha. Mõne aja pärast, hääbumise jätkudes, paraku enam mitte.

Eestist üritatakse teha innovatsiooni ning IT-riiki, mis teistele silmad ette annaks. Ettepanek, kuidas sellele suht väikeste kuludega saaks kaasa aidata: Võiks olla IT-alaste (ja miks mitte ka muude alade) õppematerjalidega (veebi kirjutamine, andmebaasid, programmeerimine, pildi- ja video- ning helitöötlus, MS- või OpenOffice, arvutivõrgud, robootika, Linux...) portaal, kuhu saaks minna ka tavainimene ning uurida teda huvitavat valdkonda ja näiteks vaadata eestikeelset õppematerjali või veel parem - salvestusi või otseülekandeid ülikoolide loengutest. Lisaks videoloenguid, stiilis CBT Nuggets, kus asjatundja seletab üksipulgi eesti keeles lahti, kuidas teatud tehnoloogiad (näiteks arvutivõrgud, andmebaasid jne...) toimivad. Seal võiks olla näiteks algtasemel ning miks mitte ka ülikoolide õppematerjalid ja näiteks harjutused iseõppijaile ning võimalus foorumis küsimusi esitada vastava ala harrastajatele või professionaalidele. Kõigil pole aega ja finantse ega võimalusi, et ülikooli minna, aga on palju teemasid, mida õpitakse ülikoolis ning mis inimesi huvitavad ning mida inimesed meeleldi uuriks. Laiendaks kindlasti inimeste üldist ja tehnika ning IT-alast silmaringi ning üleüldine IT-alane teadlikkus/tase tõuseks hoobilt ja inimesed, kes ei valda võõrkeeli saaks emakeeles asju uurida.

Kasuta loovalt Google otsingut. Google andekamaks kasutamiseks loe läbi paar raamatut: Google Hacking. http://www.softpro.ee/google/ Ma saan suvalise tehnoloogiat puudutava info max 10min kätte. S.t. suvaline tehnoloogiat või programmeerimiskeelt puuduta probleem näiteks.    Abiks on ka books.google.com Ingliskeelsete arvutiraamatute varamu.    

Mul ei ole probleeme guugeldamisega ning leian võõrkeelse info samuti vähemalt 10 minutiga google't kasutades. Pidasin siiski midagi muud silmas selle ideega.

  Teen ettepaneku hakata tähistama loovuskuud umbes nii, nagu tähistatakse jõule. Igal aastal. Sobiva perioodi leidmiseks tuleks ehk mingi hulk leiutajate – maailmaparandajate sünniaegu läbi töötada.