2010.a. suvel asus Eesti Logistikaklaster sihipäraselt kasvatama Eesti tuntust meie olulisimatel eksporditurgudel ja tegelema uute, võimalikult kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga, logistikateenuste väljatöötamisega. Uute ja perspektiivikate logistikateenuste arendustegevusse soovime kaasata võimalikult palju  klastrist väljastpoolt esitatud põnevaid ideesid. Siinsesse ideepanka on oodatud kõik head ideed, kuidas rakendada võimalikult kasumlikult Eesti asukohaeelist, kaasaegset infrastruktuuri ja inimkapitali uudsete logistikateenuste osutamisel. Ideepanka on oodatud nii väikesed kui suured ideed. Samuti niisuguste probleemide kirjeldused, mille uudsed logistikateenused võiksid lahendada. Tänud juba ette aktiivse kaasalöömise eest!

Üleilmsete tühivedude aeg peaks ükskord otsa saama hakkama. Milleks ooodata Eestis toodetud kummitihendit mittu nädalat Alpides asuva lõppkoostaja Hiina allhankijaltl kui, info kättesaadavuse korral, võiks ise naabervalda sellele rõngakese järele sõita. Loomulikult oleks selline odav lahendus kohutavaks löögiks mõnele megapangale aga traktori külviaegne tööseisak võib talumehele pankrotti tähendada.

Siim Kallase kabineti eestvedamisel on väljatöötamisel ITS (Intelligent Transport Systems) direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on justnimelt "tarkade" transpordi (info)süsteemide väljatöötamine ja juurutamine. See hõlmab ka lahendusi kirjeldatud olukordadele. Seega Siim Kallase seisukoht on toetav:)

Tänapäeval hakkavad ettevõtted järjest rohkem oma toote/teenuse müügiga internetti kolima. Kõike on võimalik teha arvuti tagant lahkumata. Valdkond, mis ei ole jõudnud sinnamaani on kütusemüük. Täielikult internetti kolimine ei ole sellel puhul loomulikult võimalik, sest on vaja füüsilist kontakti, et tankida oma sõiduk :).

  Teenuse protsess võiks olla järgmine: kasutaja soetab endale veebikeskkonna kaudu vajaliku koguse kütust. Kütusekogus broneeritakse müüja süsteemis ehk see on virtuaalselt müüdud. Kogused võivad olla ka suuremad ning kütuse kasutamine pikema aja peale jaotatud. Hetkel sellise vajaduse korral kogutakse kütust kanistritesse:). Ostetud kütust enam müüjale tagastada ei saa. Tankimiseks sõidab kasutaja vastavasse jaama. Sisestab ID-kaardi ja PIN-koodi ning tangib. Tangitud koguse võrra väheneb ka kasutajakontol olev kütusekogus.Teine võimalus on, et peale registreerimist veebikeskkonnas ei pea ostma kütust veebi kaudu vaid võib minna suvalisse süsteemiga liitunud tanklaketi tanklasse ning kasutades ID-kaarti tankida. Süsteem registreerib selle ning genereeritakse arve, mis saadetakse veebikeskkonda või e-mailile. Peale arve maksmist saadetakse e-tšekk. Nii veebist ostes kui ka ID-kaardiga tankimisel on kütus soodsam.Veebikeskkonna kaudu saaks jälgida oma tankimisi, arveid, tšekke ning miks mitte võimalus teha virtuaalse kütusega tehinguid teiste kasutajatega.Antud süsteemiga saaks tulevikus liita ka elektriautode laadimise teenuse müügi.  

http://www.youtube.com/user/bstill3#p/a/u/0/D22TlYA8F2E - võlgu võlumise võimetusest

Olen viimastel päevadel tulutult proovinud leida internetist informatsiooni Eesti korvpalli ja võrkpalli sündmustest, tähtsamatest klubidest, võitudest, parimatest mängijatest jne läbi ajaloo, aga tulutult. Sama lugu ka teiste spordialadega.

Luua internetilehekülg, mille teemaks oleks spordialad, millega eestlased tegelevad. Sinna alla tuua põhjalikult iga spordiala kohta kõik olemasolevad andmed eri sektsioonidena. Loomulikult ei saa seda teha üks või kaks inimest, küll aga kõikide tipptegijate, spordialaliitude ja muude organisatsioonide abil oleks see võimalik. Üldstatistikad, võidud, mängijad läbi ajaloo jne.

ma mõtleksin et kui midagi on puudu siis spordi piletilevi kui selline on tühi auk

        Veebipõhine kommuun üleriigi õpetajatele ja õpilastele   Kommuun, kus saavad õpetajad (ja õpilased) omavahel tööalaselt suhelda   Imagine aruküla põhikooli 9 klass õpib samu asju kui Prantsuse lütseum - õppematerjalide jagamine   areng - luues aktiivsesuhtlusega portaali, areneb eesti haridus - õpetajad snitvad üksteise pealt   õpilastel võimalus jagada omavahel / kasutada õpetajate poolt keskkonda välja pandud õppematerjale   (üks võimalik osa) : reaalaja veebikaamerad klassiruumidesse - haiged õpilased saavad kodus samuti tundidest osa võtta - lapsevanemad võsukesi järgida - haridusamet õpetajate kvaliteeti knotrollida   ma näen ideel tohutut perspektiivi - kahjuks pole mul endal inimesi VEEL ümber, kes seda teostada aitaks

Ma ei taha olla pidur, aga ma näen, et selline lahendus on olemas

See lõhnab juba va kommunismuse järele. Kas poti mõnes nurgas rammusamat suppi ka jagama hakatakse või sööme kõik koos kartulikoori.

Ühiskonda on pikka aega vaevanud probleem vene rahvusest kodanikega. Idee probleemi lahendamiseks oleks järgmine: Eesti riik võiks pakkuda vene noortele, kes on õppinud eesti keelses koolis (läbinud 9 kl), võimalust saada Eesti kodakondsus ilma testide sooritamist. Teoreetiliselt on ta oma oskusi selleks ajaks juba tõestanud, kuna on sooritanud eesti keele eksami ja läbinud kohustusliku osa ajaloo õppimisest.Teisiti öelduna, tal on samasugused teadmised, mis on kohustuslikud eestlasest noorele. See annaks peredele lisa põhjuse panna oma laps eestikeelsesse kooli ja aitaks samas sellel noorel inimesel kohaneda keskkonnaga, milles ta elab. Ka Eesti noored saaks eelarvamustest üle ja aitaks vaadata elu ja inimesi vähe laiema pilguga. Mida arvab siinne kasutajaskond?

Ma vabandan oma ebatäpset lauset probleemi kirjeldamisel.  Täiendan, et ei oleks valesti mõistmist: Probleemiks on olnud vene rahvusest inimeste intergeerumine ühiskonda ja idee on selleks, et lihtsustada integratsiooni.  

Hea äriidee Sul. Ei tea, mis nende kodakontsude (kojas olevad kontsud) eest ka küsida. Pesulauad läksid seal kui soojad saiad, mäletamistmööda nii 20$ tükk, kui väga roostes ei olnud. Aga ehk peaks ootama kuni uus raha tuleb. Rohelised on jõuludeks kaalukaup aga akrüülkontsud ei idane ega mädane. Ootame veel veidi.

  Praegusel ajal kurdetakse ekspordi vähenemist, sest muu maailm ostab vähe eesti kaupu. Samuti tuleb leida lisavõimalusi oma teenuste ja tehniliste lahenduste müümiseks.    

  Üks võimalus on hakata eksportima suitsutatud lambaliha-fileed,seda ostaks kogu miljardipealine moslemimaailm ja ka teised riigid.Lambaliha tootmine aitaks suurendada meie lambakasvatust,villa ja villase riide tootmist,lambanahksete tarbeesemete – kasukate,autoistmekatete,diivanikatete ja jalatsite tootmist.Meie toidulettidele ilmuks jälle suitsutatud lambaribi,mis oli meie lastele „õndsal „vene ajal maiuspalaks. Käesoleva idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus  

Veel küsimus.Kas on kindel, et araablased söövad suitsutatud lambafileed? Kui söövad, siis mis puuga peab olema suitsutatud? Enne riskimist peab selliseid asju täpselt teadma.

Minu arvates, oleks mõistlik teatud välismaiste telekanalite (Discovery, Explorer, Travel, Science jne.) vene keelse peale-tõlke asemel, lasta hoopis eesti keeles peale tõlikda.

See aitaks paljudel inimestel, kanalit vaadates, sealt tulevast, aru saada ja nii mõnigi inimene saaks endale tööd!

mina arvan et see peale lugemine tuleks ainult laste filmidele sihukesed 10a edasi oskab inimene lugeda ja inimene õpib võõraid keeli ka natukene mina tean sõna finito.

Neid, kes maailma eri nurkades ringi on reisinud, teavad, et ikka ja jälle küsitakse: "kust sa pärit oled?". Mõnel juhul küsijad on isegi kuulnud sellisest riigist (üldiselt Euroopas, mitte kaugemal) ning väga harva teab ka mõni, kus see riik asub. Oma kogemusest rääkides huvitavad üsna sageli kohalikud aga ka teised reisumehed/naised sellisest imeriigist nagu Eesti hoopis rohkem, kui järjekordsest USA'st, Germany'st või Australia'st. Ja siis küsitakse: "aga mille poolest on Eesti kuulus või mis on teile ainulaadne?" Ja siis olen hakanud mõtlema, et ega ausalt ei teagi. Ainult "Skype on pärit Eestist" jutuga ju väga kaugele ei purjeta.

Nt EAS või Välisministeerium võiks kokku panna nt mingi nimekirja asjadest, mis Eestiga seostuvad (ja minu arvatest võiks neid asju ka oluliselt võimendada ja natukene positiivselt liialdada). Siis oleks meil kõigil ühene arusaam ja nö "toote tutvustus" mille põhjal meie riiki promoda. Alustades saunaga, valgete ööde ning kadakatega ja lõpetades E-riigi, SMS parkimise ja geenivaramuga. Aga need asjad/omadused võiks kusagil kirjas olla. Ja kui väheks jääb positiivseid omadusi/asju millega Eestit välismaalastele "müüa" võiks neid siis kasvõi välja mõelda. Meenub mingi Läti promoklipp, kus tutvustati Lätit kui laulumaad.

Meil on vaja midagi mille nimel edasi minna.

Teeme ära 2020 e. eestlase mõte. Eestlane on Eesti kodanik. Eestlane eelistab eestlast. Eesti on maa kus sõlmitakse rahvusvahelisi leppeid. Eestlane eelistab aitamisel eestlast kes teda on aidanud. Eesti on neutraalne. Eestlane esindab maailmas Eestit. Eestlane levitab eestlase mõtet.

Kuidas tutvustada mahepõllumajandust? Mis see üldse on? Kuidas toimib? Kas mina saan ka kaasa aidata?

Idee: Pakkuda võimalust ise kaasa lüüa mahepõllumajanduses, saades tasuks uued teadmised, täis kõht ja katus peakohal.   Vabatahtliku töö eest pakub mahetalu majutust, toitlustust ning õppimisvõimalust. WWOOFiga võivad olla liitunud nii suuremad kui ka väiksemad talud, mis omavad valdusi alates väikestest maatükkidest kuni suurte aedade ning metsa-aladeni. Liikmetalud peavad tegelema mahepõllumajandusega. Vahetusprotsess vabatahtliku ja talu vahel põhineb usaldusel. WWOOF eesmärgid -          anda kogemus mahepõllumajandusest ja ökoloogilisest eluviisist, -          anda võimalus kogeda elu maal, -          toetada mahepõllumajanduslikku eluviisi, mis nõuab palju käsitööd ega põhine kunstlike väetiste, taime- ja kahjurmürkide kasutamisel, -          pakkuda mahepõllumajandusest huvitatud ja sellega tegelevatele inimestele võimalust kohtuda, arutada, õppida ja kogemusi vahetada, -          pakkuda koos töötamise ja elamise läbi võimalust õppida tundma elu teises riigis.   Lisainformatsioon: http://www.wwoof.ee/

Täiel määral selle ideega päri. Oleks tarvis ainult mahepõllumajandustalude ning ökoturismi viljelevate talude rajamist soodustada.

Juba mõnda aega on räägitud, et .ee domeeninimed tuleks vabaks lasta. Osalised muutused on ka toimunud kuid paljude poolt oodatud lõpptulemust pole endiselt. Kas on piduriks stagnantlik mõtteviis või lihtsalt lühinägelikkus , raske öelda. Igatahes jääb riigil taaskord maksuraha saamata , mida niigi napib.  * Tundub, et see on justkui tabuteema , millest rääkida ei taheta.   Kui maa müügiga algust tehti oli sama jutt , et hangeldajad ja mis kõik veel ! Tänaseks on paljud oma maad tagasi saanud ja ka edasi müünud. Kuid sahkerdamisega ei ole seotud olnud mitte ainult ärimehed vaid ka riigikogu liikmed. Milleks peab siis äri mustalt tegema ? Kas ei oleks siis ehk juba mõistlikum turul kaubelda ? Domeeninimed ei ole ju iseenesest midagi muud kui lihtsalt virtuaalne maa internetis ehk veebimaa.  * Paljudes riikides on domeenioksjonid üsna hästi toimimas. Öeldakse isegi, et tegemist on omaette tööstusharuga. Kas see nüüd ka Eestis nõnda suur äri oleks on vara veel prognoosida. Kuid selge on, et üsna mitmed miljonid võiksid ka sel moel riigikassasse jõuda. Piisab esialgu ju sellest kui vastav keskkond internetti üles riputada. Lisaks oleks vaja üks väike tiim spetsialiste, kes asjal silma peal hoiaksid. Oksjoni maja, kui vaja, saaks ju püsti panna ka teenitud kasumist, mis võiks olla näiteks 10% iga müüdud domeeni pealt.  PS. Seda juttu poleks siinkohal tarvis rääkida kui domeene edasi ei müüdaks või kui top- ja preemium  domeenid oleksid nende sünnist saati väärikalt hinnatud! Tänane internet aga kahjuks ei tunne neid enne ära kui talle asi selgeks teha. Seega on oksjonid justkui vigade parandus logisevale süsteemile. Arvan, et meil on kolm võimalust : 1.Pea liiva alla pista ja öelda, et probleemi pole.  2.Asja edasi lükata  3.Hakata tegelema lahendiga juba täna. Ja kusjuures arvan, et  mida varem alustame, seda rohkem on sellest meile ka tulu!    * Lisaks teen ettepaneku  .ee domeeninimed täiesti vabaks lasta ja anda ühtlasi piiramatu võimalus neid ka osta igaühele, kes soovib !    * Usun , et kui kõik me väikesed ja suuremad ideed kokku panna, saaks juba meie järgmise riigi eelarve kirjutada positiivselt ...    Enam üksmeelt soovides, Leiutaja.com

Kuupeal juba kinnisvara bisness käib. Taevatähti saab ka juba aukirja vastu ära osta. Palun broneerida mulle internetidoomen elektron.ee. Hakkan müüma Universumis ringisibavaid elektrone. Elektronid mis ümber tuuma tiirutavad, neil on aga eriline väärtus, ja neid saab kõigest topelthinnaga!

  Laiemalt   Majanduslangus, tööpuudus, kaubandusdefitsiit Kitsamalt a) tarbija - kui ma soovin, siis  täna on väga raske aru saada , milline müüdav kaup kust pärineb, ja kas kaup on tehtud Eestimaisest või välismaisest toorainest b) tootja- kodumaistel tootjatel on raske poelettidel ühtselt ja selgelt Eesti tootjana silma paista, kuigi see on nende oluline konkurentsieelis 

   Idee eeldab teatud mõttes rahvuslikku kokkulepet – ME TAHAME , ET  EESTIL HÄSTI LÄHEKS ja seepärast ostame Eesti toorainest ja Eestis toodetud kaupu. Idee aluseks on Eestis toodetud  ja Eesti toorainest kaupade tarbimise soodustamine. Eestimaise kauba tarbimine tagab meile tööd nii tooraine- kui ka töötlevas tööstuses.  Et poeletil “õigeid” kaupu leida, võiksime kaupade märgistamisel  kasutada “tarbimisvalgusfoori” meetodit: Tarbimisvalgusfoori meetod  võiks toimida järgmiselt: Märgistame kõik müüdavad toidu- ja tööstuskaubad suure arusaadava märgiga valgusfoori põhimõttel: Roheline märk – Eesti toorainest Eestis toodetud kaup Kollane märk –  Eestis  toorainest mujal toodetud või välismaisest toorainest Eestis toodetud kaup Punane märk –  välismaisest toorainest välismaal toodetud kaup  Kuidas tagada märgistamine? : -  Märgistamine peab olema kohustuslik- nagu täna eestikeelne kauba tutvustus pakendil -  Märgisüsteemi olemasolu eest kaubal vastutab müüja, kes siis ise vaatab, kas kauba märgistab müüja ise, hulgimüüja või tootja - Kontrollib Tarbijakaitseamet Esialgu tundub suhteliselt lihtne tee Eestimaise kauba ülesleidmiseks poelettidelt ja kodumaise toodangu müügi suurendamiseks. Seda enam, et Eesti toorainest ja Eestis tootvad ettevõtted ning paljud tarbijad oleksid kindlasti kohe valmis huvigrupina ideed totama. 

Poliitilised rünnakud saab rahva omaalgatusega kõrvale juhtida. Eriti praegu, kus kriis on juba uksest sisse marssinud ja eitea kelle rahakoti kallale asunud. Needsamad poliitikud ei näe alati asju riigimehelikult.Poe omanikud hakkavad kaasa tulema siis, kui nad näevad selles oma käibe kasvu, või avalik-ühiskondliku nõude trendi. See siinne idee vajaks läbivaatamist ja levitamist juba kiiremas korras , mis annaks ka tooraine ostjatele selgeid eelistussignaale. Ja ostjal on vaja teada, keda ta toetab oma ostuga. Kui idee kavandis ja standardis on kokku lepitud, võiks alustada idee reklaamimist eraahelat pidi. Näide : võtan siit In.ee sahtlist sellele ideele valmis reklaam-kavandi, lähen sellega oma tuttavasse kleepreklaami firmasse ja lasen teha selle oma auto taga klaasile.Teen seda kampaaiat kaasa kuni idee hakkab ilmet võtma.

1. Eesti keel on väidetavalt väga raskelt õpitav 2. "Never ending" integratsiooniprobleem 3. Kuidas teha riigile head reklaami?

Väga palju auru ja raha kulutatakse tänasel päeval eesti tunnuslausetele ja tutvustuskampaaniatele. Minu arvates mitte väga kulukas(riigi seisukohast) oleks luua kodulehekülg, kus iga huviline, kel vähegi huvi eesti riigi, kultuuri vastu, saaks võimaluse tasuta interaktiivsel kodulehel surfata ning õppida eesti keelt - alates lihtsatest suhtlusfraasidest, lõpetates eesti keele sertifikaadi saamisega (kes näiteks kodakondust taotleb). Rahastamisele aitaks ju kaasa ka teatav reklaamipind. Teostus oleks riigihanke korras ning teostajaid kindlasti jaguks (keeeõppefirmad koostöös tarkvarafirmadega). Kindlasti saaks sellisele projektile ka euroraha toetuse kätte. Tulemus oleks mitte ainult keeleõpe vaid ka suurepärane reklaam meie pisikesele riigile. Üle maailma oleks inimestel täiesti tasuta võimalik selgeks õppida üks eksootiline väikerahva keel. Õpe võiks olla lõbusas võtmes, et oleks lihtsalt meeldejääv. Mõelgem näiteks kui palju elevust ja lõbu pakub tüüpilisele inglist keelt oskavale turistile eestlaste tervitus :"Terviseks!". Ja kui oled juba mõne fraasi võtnud enda lõbustamiseks õppida, tekib ka edasine huvi ja mõte, mis oleks, kui käiks seal väikeriigis ära? eestis elaval muulaste kogukonnal oleks aga väga hea ja tasuta võimalus end riigikeeles harida - keegi ei sunni, samas on olemas tasuta võimalus, pealegi hvuitav ja lõbusas vormis.

Kinldasti oleks sellisest asjast kasu. Muidugi võib juhtuda see, et sellise asja teostab mõni firma või üksiküritaja. Sellisel juhul poleks see kindlasti täies mahus tasuta. Kui nüüd võrrelda mingeid reklaame sellel alal ja mida iganes veel, siis ma usun, et kasutegur oleks kordades suurem.