2010.a. suvel asus Eesti Logistikaklaster sihipäraselt kasvatama Eesti tuntust meie olulisimatel eksporditurgudel ja tegelema uute, võimalikult kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga, logistikateenuste väljatöötamisega. Uute ja perspektiivikate logistikateenuste arendustegevusse soovime kaasata võimalikult palju  klastrist väljastpoolt esitatud põnevaid ideesid. Siinsesse ideepanka on oodatud kõik head ideed, kuidas rakendada võimalikult kasumlikult Eesti asukohaeelist, kaasaegset infrastruktuuri ja inimkapitali uudsete logistikateenuste osutamisel. Ideepanka on oodatud nii väikesed kui suured ideed. Samuti niisuguste probleemide kirjeldused, mille uudsed logistikateenused võiksid lahendada. Tänud juba ette aktiivse kaasalöömise eest!

Üleilmsete tühivedude aeg peaks ükskord otsa saama hakkama. Milleks ooodata Eestis toodetud kummitihendit mittu nädalat Alpides asuva lõppkoostaja Hiina allhankijaltl kui, info kättesaadavuse korral, võiks ise naabervalda sellele rõngakese järele sõita. Loomulikult oleks selline odav lahendus kohutavaks löögiks mõnele megapangale aga traktori külviaegne tööseisak võib talumehele pankrotti tähendada.

Siim Kallase kabineti eestvedamisel on väljatöötamisel ITS (Intelligent Transport Systems) direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on justnimelt "tarkade" transpordi (info)süsteemide väljatöötamine ja juurutamine. See hõlmab ka lahendusi kirjeldatud olukordadele. Seega Siim Kallase seisukoht on toetav:)

Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ning riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna taastama Eesti kaubalaevastiku, miks mitte 100% riigi oma. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel! Loe edasi: 19. mai Oma Saar

Idee lahendus on välja öeldud neli aastat tagasi, mida aga poliitikud pole kuulda võtnud. Loe edasi: Mereblog 19.05.2009    

Eestis on palju väikeseid ettevõtteid kellel pole piisavalt vahendeid ja võimalusi tegelemiseks tootearenduse ja innovatsiooniga.  On vaid mõnigad koostöövõimalused ettevõtte ja ülikooli vahel. Veel keerulisem on koostöö mitme ettevõtte vahel.

Luua võimalus ettevõtetele, ülikoolidele ja inimestele tegeleda koos ühiselt innovatsiooni, tootearendusega. Arendades selliselt Eesti ettevõtete tehnoloogia ja toodete üldist taset. Koostöö tulemusel sünniks ka ühine know-how baas ja patentide kogu, mis oleks liikmetele ühiseks kasutamiseks. Võimaldaks tegeleda keerukamate ja suuremahulisemate projektidega. Keskusega saaks liituda iga inimene kelle oleks piisavalt huvi ja teadmisi tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga, ilma et peaks ennast siduma mingi konkreetse firmaga. Võimaldaks loov-inseneridele suuremat valikuvõimalust ja liikumisvabadust. Keskuse kaudu võiks olla võimalik leiduritel tulla päevavalgele uute leiutistega ja need ka keskuse kaudu ära patendeerida ja edasi arendada.  

kohati tõesti võiksid meie tootjad mõelda rohkem tootearenduse peale ja see annab palju juuurde, lihtsalt ollakse omades vanades harjumustes kinni et vanaisa lõikas ju küll kääridega esimesed viis tihendit kääridega välja aga kui on vaja 10000 tihendit kas pöördun laser lõikaja poole või otsin 20 vanaisa.

Elades tublilt toimivas Kohila vallas mõtlen siiski sellele, et kas seda üksust peab just kohapeal valitsema ja raha siin jaotama. Paljud inimesed elavad ühes, töötavad teises haldusüksuses ja nende lapsed käivad veel hoopis kolmandas-neljandas piirkonnas koolis. See tundub kõigile väga normaalne. Kohapeal lihtsalt ei jätku ei rakendust ega ka võimalusi. Nii olen ühest küljest küll oma kodukoha patrioot, aga samas  - kas see kodukoht peab ikka olema ka haldusüksus?  

Kohapeale jääb demokraatlikult valitav kogu. Kohalik kogu teeks kindlaks kohalikud vajadused, moodustaks kohalikest elanike esindajatest mittetulunduslikul põhimõttel tegutsevad projektgrupid. Valitsev-teenindav organ oleks suurema territooriumi ning inimkogumi tarvis. Selle teenindusalasse jääks mitu kohalikku kogu ja ülesandeks oleks jälgida, koordineerida ning toetada projekte, juhtida laiemaid protsesse, korraldada ühiseid mõttetalguid, kontrollida rahakasutust ja anda muud professionaalset abi.

Omavalitsuse esmatasand peaks olema külavanem, kes külaelanike valituna ajab külale vajalikke asju ja esindab oma küla vallatasandil, kus külavanematest moodustuks valla volikogu.

Soov oleks leida koostööpartner, kes suudaks klaasi vedelal kujul vormi valada. Üldjuhul on kandiliste tükkidega, aga vajadusel ka erikujulisi. Klaasi paksused jäävad vahemikku 10-50mm ja tükkide pikkus soovitatavalt kuni 3m.Kontakti jään ootama meilile ragnar@silesiil.ee

Kuna klaas  sulatamine on suhteliselt spetsiifiline ja retseptid erinevad, siis esmalt võiks pöörduda oma ideega Järvakandi tehase poole, kus aknaklaasi küll ei tehta, kuid pudelitootmine käib täie hooga. Seal on olemas vann sulaklaasiga ja ilmselt on ka tehnolooge, kes aitavad protsessi osiste lahendamisel nõu ja jõuga.

Kas keegi oskab aidata noort leiutajat, kellel puuduvad ressursid leiutiste patendeerimiseks. Kelle poole peaks pöörduma ? See on üks probleemidest, mis takistab innovaatiliste ideede ellu rakendamist. Ise olen hetkel sellises olukorras ja midagi pole peale hakata. Kui kellelgi on ideid või kogemusi siis julgelt kirjutada.

Tere, Kui leiutist saab kaitsta kasuliku mudelina (nt. nagu EMT mobiilparkimine), siis selle vormistamine eraisikuna polegi nii kallis (riigilõiv vist 400 eek) ning vajaliku dokumentatsiooni saab vabalt ise kokku panna (ise järgi proovitud!). Siis saab vähemalt Eestis kaitse peale. Vt. lähemalt www.epa.ee

Teen omaltpoolt ettepaneku rahvale Avatud Innokeskuste loomiseks vähemasti igasse Eesti linna. See oleks siis koht, kus kodanik oma uuele ideele hüva nõu saaks ja seda nii Intellektuaalomandit puudutavates  küsimustes kui ka oma firma ehk äri loomise osas. Ühtlasi vöiks olla see koht , kus toimuvad teemakohased koolitused ja seminarid.  Lisaks  oleks see paik, kus vastloodud uued firmad oma kontoreid odavama raha eest inkubeerida saaksid kuniks jalad alla vötavad !   Hea näide oleks tuua siinkohal Inglismaalt, kus sellised Avatud Innokeskused on juba üsna popid. Nende peamiseks algatajaks on Maksu- ja Tolliamet, kes siis hiljem n.ö. koore maha riisub ja oma rahad kenasti tagasi saab. Sellisest üritusest oleks aga kindlasti kasu kõigile ! http://www.youtube.com/watch?v=Sc_OUjS4fnQ   Kui tegijatel on huvi , võin olla ka giidiks siin Inglismaal kohalikke Innokeskusi ja nendega seonduvat tutvustades.   * * * Loodan, et meil jätkub piisavalt üksmeelt, et olulised otsused ka sellel aastal vastu võetud saaksid ! Kontakt : leo@leiutaja.com  

Probleemis on toodud geniaalne lahendus, mis on praktikas kontrollitud ja oma elujõudu juba ka tõestada jõudnud. Lahenduse ilu on lihtsuses, millega võetakse maha rindejoon ettevõtja ja maksuameti vahelt. Olen käinud korduvalt maksuameti korraldatud koolitustel ja tõdenud, et vaatamata nende spetsialistide kõrgele kvalifikatsioonile, kuuldu mulle kohale ei jõua. Me räägiksime nagu erinevates keeltes. Toodud lahendus loksutaks vähemalt kommunikatsiooni paika. Lisanduv sünergija tasuks tehtud kulutused kiiresti. Meie linnad on nii pisikesed, et esialgu piisaks selliste keskuste loomisest maakonnakeskustesse.

Ena poolt pakun elektroonilist haldusinfrat ettevõtete koordineeritud haldamiseks. Need kuldaväärt ideed peaks kudagi ettevõtjateni ka jõudama ja vastupidi mull on lahendus olemas. TÜ, EMÜ ja TKTK võtaksid logistika.