Enamus meist teab Eesti IKT Demokeskust Technopolis Ülemistes.KÜSIMUS: Kus võiks paikneda, ja millest koosneda Eesti Logistika Demokeskus?

Sageli ei huvita mind, mis ilm homme tuleb. Tahan minna välja jalutama ning soovin teada järgmise 2-3 tunni ilma. Väide "vahelduv pilvisus", "kohati sajab" on kasutud. Tahan teada, kas 2 tunni jooksul hakkab sadama? Mis temperatuut tuleb?

Eesti võiks ära katta automaatsete ilmajaamade võrguga, umbes 10 km tagant üks internetti ühendatud punkt. "Ilmatarga" serverisse saab sisestad oma aadressi ning lihtne programm vaatab, kus poole seal tuul puhub, kui kiiresti ning mis ilm on sealtpoolt tulemas. Vastus võiks välja näha midagi sellist: Lähima 2 tunni jooksul on oodata väikest vihmasabinat. Sinu juurde jõuab ta umbes 35 minuti pärast ja kestab kuni 10 kinutit. Pärast seda on vähemalt 3 tundi kuiv. Õhk läheb natuke soojemaks. Tuul puhub kirdest ja kirdepoolsete ilmapunktide vaatlusandmeid näed SIIT:

Tervist olen nüüd juba siia jöudnud loodan et saan abi ....mul on idee mis vajaks rakendamist aga ei sa sellest kellegile rääkida veel kuna ei tea ...mis edasi saab ....asi selles et oleks vaja sellisedi inimesi kes oskaks aitada mul om ideed rakendada .....idee mudu väga hea nii palju olen uurinud et seda pole kuskil tehtud ega ka isegi veel mitte proovitud ....ja kui saaksin abi siis oleksin ka jkindel et kui seda ideed siin eestis alustada siis tulevikus oleks seda hea ka müüa ammeerikas..vöi kuskil mujal iganes .....idee seisneb meedia ja päris eluga ......idee pöhi mötte on enam vähem sama laadne nägu (näiteks.rahaauk,miljonimäng,kohvrite valimine,hirmufactor jne) kui keegi oskab kuskilt midagi aitada siis oleksim väga tänulik ....olen ka kirjutanud Virginise ja mujale kuid sinna nii raske kirjutada kuna sina tuleb neile arvatavasti kirju 10  000 ....vot nii jään ootanma...

tere. mõeldes endale ja paljudele teistele kes välis riikides tööd teevad ja kes ei oma hästi kohaliku keelt ja kuidas oleks kergem inimestega suhelda ja nendest aru saada!

mõtlesin välja et hea ja lihtne oleks samasugust asja omada nagu googlis on see tõlke programm et kirjutad ome emakeeles jutu või sõna ja tõlgib sulle sellesse keelde mis sa oled valinud ja kuna mõeldes tehnika ajastusele siis ma arvan et ei oleks väga keeruline seda mobiiltelefonile panna, aga et see toimiks natuke teistmoodi siis mitte ei kirjuta sinna sõna või jutu vaid ÜTLED telefonile ja ta tõlgib sellesse võõrkeelde mis sa oled valinud. 

Küllap enamus inimesi on märganud vastuolusid ja probleeme tänases haldusvõimekuses: 1. Majandus segatakses ära poliitikaga(kiputakse asendama poliitikaga) 2. Väiksed omavalitsused ei tule oma majandamisega edukalt toime. 3. Tavakodanik ei tunne end vastutavana(riik ja o/v-d otsustavad liiga palju tema eest). 4. Tavakodaniku initsiatiiv jääb tihtipeale kasutamata rahaliste võimaluste vähesuse tõttu. 5. Kuna haritus(tarkus) on meie(st.riigi) ühine vara, siis ei ole õige selle eest vastutada o/v-te kaupa. Me soovime ju , et meie järeltulevad ja praegusedki põlvkonnad oleksid haritud maksimaalsel võimalikul tasemel ja see ei tohiks rahaliste võimaluste taha jääda. 6. Sotsiaalhoolduseski oleks ennetamine igatahes targem tegu kui "ravimine". Sellepärast on mõttekas hoolitseda rahva tervise ja hariduse eest õigeaegselt ja tõhusal viisil. 7. Eestis võiks moodustada majandusüksused(piirkonnad), mis oma piirides end ära majandaksid(need võivad sisaldada mitmeid o/v-susi). 8. Suurte logistikaprobleemide tõttu tuleks üle vaadata ja vajaduste läbi kalkuleerida, kas on mõttekas ääremaade inimestel käia enamust teenustest tõmbekeskustest saamas. Ootan kaasamõtlemist ja kommentaare! 

''Stepagetime''   ''Stepagetime'' oleks teatud tarkvara, doc uuendus meili listile?Saadad e-kirju, ootad vastuseid, oled internetis jne. Kuid need situatsioonid, kus oleks tarvis kellelegi kirju saataaga näiteks internet puudub, on kiire, arvuti rikkis vm.Siis selline lahedus, et aktiveerud endal ''stepagetimeri''kus saadad kirjad laiali aga programmist  valid endalekuupäevad  ja-kellaaja millal programm need edastab- ehk sakirjutad kirjad valmis näiteks nädal aega varem ja aktiveerud''stepagetime-ri'', mis saadab sinu valitud päeval kirjadkohale?Innovatiivset pühapäeva!

See lahendaks tarbijate teavitamis süsteeme, see hoiaks Suurajakella kokku, enda arvutis oleku aega ja võimalik, et katäiendaks planeerimist!

Artur.Vorontsov
...Vabandust kirja ebakorrekse ülesehituse ja vigade eest! Ette tänades...

Kas maailmas reaalselt on olemas tootjaid või arendajaid autodele mis liiguvad inimese energial. Jah ma tean, et on igasugu võistlusi Inglismaal nn. "velo autod" jne. aga reaalsesse liiklusse astumiseks. Kas keegi on reaalselt sellise projekti välja arendanud?

hhh

pff

Mõningaid vaktsiine nagu puukentsefaliidi vaktsiini peab kindlate aegade järel uuesti manustama, kuid kui periood venib aasta või mitme peale, siis pole see enam inimesel meeleski. Vaevalt, et keegi kolma aasta kalendrit peab või mobiiltelefonigi kolmeks aastaks ette meeldetuletuse paneb. Seega võiks asja kuidagi lahendada, et ei peaks järgmine kord kui meelde tuleb uuesti vaktiseerimisprotseduuridega pihta hakkama.

Eesti, IT riik, võiks kodanikuportaali, digilugu või kuhugi mujale sobivasse kohta tekitada automaatse vaktsineerimise meeldetuletuse teavituse süsteemi, mis saadab SMS-i või e-maili. Asi eeldab ilmselt muidugi, et vaktsineerija või vaktsineeritav selle info kuidagi ka süsteemi sisestab.

  Seitse valet Tallinna Vee kohta 16.07.2011 377,9 miljoni kroonise ärikasumiga Tallinna Vesi on hapukurgihooajal alustanud aktiivset PR-kampaaniat ning püüab tarbijat eksitades kinni hoida ebaseaduslikust rahavoost, mis tuleb kõigi pealinlaste rahakotist. Jätkuks paar aastat tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artikli “Seitse valet Tallinna Vee kohta” on Omanike Keskliit valinud omakorda välja veemonopoli 7 valet ja müüti. I vale — monopolide ohjeldamise seadusega kehtestatud piirangud liigkõrgete kasumite teenimisele rikuvad veehiiu erastamislepingut   Vale! Tegelikult sätestas juba enne 2001 aastal toimunud erastamist Konkurentsiseadus monopolidele piirangud liigkõrge kasumi teenimisel. 1. novembril 2010 jõustunud monopolide ohjeldamise seadus on rakendusliku iseloomuga, andes järelvalve institutsioonile ehk Konkurentsiametile tõhusamad meetmed kontrollimaks turgu valitsevaid ettevõtteid. II vale — Tallinna Vee ärikasum on kooskõlas Euroopa Liidu standartidega Vale! Konkurentsiameti analüüs tuvastas, et Tallinna Vee kasum on märgatavalt suurem kui ülejäänud Euroopa. Näiteks on ärikasum 2,5 korda kõrgem, kui veehiiu enda suuraktsionäril United Utilitiesel koduturul (Suurbritannias). III vale — Konkurentsiameti poolt kasutatava metoodika alusel läbi viidud analüüs, mis näitab AS Tallinna Vee seaduse rikkumist, on “kallutatud”, “ei vasta tõele“või “võtab aluseks valed põhimõtted” Vale! Konkurentsiamet on sõltumatu järelvalveorgan, kes lähtub kehtestatud õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Näitlikustades — Tallinna Vee ründav taktika Konkurentsiameti suunas on sama, mis süüdistada kohust selles, et otsuse tegemiseks on kasutatud küll kehtivaid, kuid “valesid” õigusakte. IV vale — põhjendatud tulukust võib iga monopol arvutada endale sobival viisil valitud lähteandmetest Vale! Tallinna Vesi on esitanud mitmeid arvutusi, millega väidab, et tema põhjendatud tulukus jääb normi piiresse, kasutades selleks endale sobilikku metoodikat, valemit. Erinevatel aegadel on sellekohased põhjendused olnud erinevate absurdsuse astmetega. Näiteks: Tallinna Vee loogika kohaselt peaks täna börsil ostetava aktsia hinna pealt teenima iga aasta 8% tulu hoolimata sellest mis oli aktsia alghind. Sellise loogika kohaselt polegi võimalik raha kaotada, sest tarbija peab kasumi igaljuhul kinni maksma Tegelikult on põhjendatud tulukuse määra arvutamise metoodika õigusaktidega spetsiifiliselt sätestatud. Põhjendatud tulukuse määr leitakse ärikasum/varad x 100%. NB! Veemonopolide põhjendatud tulukused on Euroopas üldiselt 6-7%, Tallinna Vee puhul on see 18%. V vale — Tallinna Vesi on valmis tõestama, et ta kasumimarginaalid jäävad seadusega lubatud normide piiresse Vale! Eesti Omanike Keskliidu liige Silja Lepp esitas Harju Maakohtusse hagi tuvastamaks, kas vee- ja heitvee tariifid on kooskõlas seadusega. Tallinna Vesi keeldus hindu sisuliselt põhjendamast ning omapoolset analüüsi esitamast, tuginedes seisukohale, et ainult Tallinn linn vastutab kehtestatud hindade eest. VI vale — Monopolide ohjeldamise seadus ei kaitse tegelikult tarbijat Vale! Monopolide ohjeldamise seadusega on järelvalveorganil — Konkurentsiametil — reaalsed võimalused ka hindu kontrollida sh saavad nad kinnitada ajutise hinna, mida Tallinna Vesi enim kardab, sest see langetaks koheselt ettevõtte ülikasumeid. Samuti on see loonud tarbijale võimalused oma õiguste eest seista. Eelmainitud Omanike Keskliidu hagi oli esitatud enne monopolide ohjeldamise seaduse rakendumist (1.11.2010) ning kahjuks, asus ka kohus seisukohale, et enne nimetatud seaduse vastuvõtmist pole tarbijal õigust veemonopoli hageda. Täna otsib Omanike Keskliit vahendeid, et Tallinna Vesi uuendatud hagiga taas kohtusse anda ning nüüd juba perioodi eest, mis jääb monopolide ohjeldamise seaduse aega. VII vale — Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi sõlmitud erastamisleping on seadusest kõrgem Vale! Linnaga sõlmitud leping nagu iga teine leping peab olema kooskõlas seadustega, sest seadus on ülim. Tallinna Vee põhjendatud tulukuse määrad olid seadusega vastuolus nii lepingu sõlmimise hetkel (2001) kui on seda ka tänasel päeval. Arvestades veefirma kopsakaid kulutusi kõrgelt tasustatud juristidele on erastamislepingu kilbile tõstmisega ilmselgelt tegemist lihtsameelse PR-trikiga.  

K.E.R.S süsteemiga hooratast( http://en.wikipedia.org/wiki/Kinetic_Energy_Recovery_Systems)  saaks väga edukalt kasutada tuulegeneraatorites,kohtades kus tuule kiirus on vähem stabiilne.Sobiks väga vabalt pôllumajanduses kastmissüsteemide käitamiseks.Vajaminevaid vertical axis generaatoreid pakuvad hiina tootjad eesti tarbijale taskukohase hinnaga(vt.madeinchina.com) Ja ülejäänud detailide valmistamine kohapeal ei tohiks mingeid probleeme valmistada.

Kunagi toodetud kiirusradarite "avastajate" süsteem tuleks ümber häälestada ja kasutada raudteeülesõidukohtadel olevate ohutuledega paralleelselt, et lülitada  välja automootor 300-500 meetri kaugusel ülesõidukohast,või siis lülitub sisse (läbilõikav)sireen mis vaikib alles mootori seisates. Süsteemis saaks kasutada autoraadiot ,-raadiojaama et võimalikult vähe dubleerida seadmeid. Autosse monteeritav vastuvõtja (endine radaripüüdja) oleks kohustuslik ja plommi all! Olen kindel et õnnetused raudteeülesõitudel väheneksid järsult.

Kõik mobiile tootvad firmad püüavad teha täiuslikke mänguasju noortele - mobiiltelefone, millele on külge poogitud sadu rakendusi, millega saab teiste ees kelkida, kuid mida  vajatakse tegelikus elus vähe Arvuti võimalustega ei saa ju konkureerida, aga arvuti on igaühel.

90 % inimestest vajavad tegelikult väheste funktsioonidega kell-telefoni, mida saaks kanda nagu käekella. See segab kõige vähem töötegemist. On alati kaasas. Ei kao kuhugi koti põhja. Ma tahan niisugust KELLAFONI: Ta on käekella moodi kinnitatud käele Ta näitab kuupäeva ja kellaaega Ta näitab ilmakaari Ta loeb samme Sihverplaadi numbritele vajutades saab temaga helistada ja saata sõnumeid Kõlarid võivad olla peidetud eraldi seadmesse, mis meenutab kaekakeed, kõrvarõngaid vms. Autos ei ole vaja eraldi hands-free seadmeid Turg sellisele telefonile oleks hiiglaslik

Andres Joller
Aga palun! Sellised kelltelefonid on ammu olemas. Kasutage otsingut http://lmgtfy.com/?q=watch+phone...

Euro tulekuga tekkinud "väikesed hinnad" hakkavad inimeste rahakotis tundma andma. Järsku avastatakse, et kõik need "väikesed" ostud ja laenud on välja viinud niipalju raha, et enam elamiseks ei jää.Keskmise palga saajaid on euro ikka väga valusasti löönudja . Ma ei arvagi, et nad petturid oleks. Aga kui ühel päeval on 25 EEK sulle suur raha, mille väljakäimist kaalud tõsiselt ja järgmisel päeval on kõik kohad täis sooduspakkumisi 1,99 - 5,99 - 19,99, siis hoolimata väljasaadetud eurokalkulaatoritest annab inimene psühholoogiliselt järgi ega mõtle ratsionaalselt. Kuni ühel päeval on vaja tasuda pisike kommunaaliarve 79 EUR, aga rahakotis on järgi vaid 1.99...

  Otsin oma ideele investorit ja arendajat. 

  Elektrienergija tootmine ühest kasutamatta tööallikast. Oma võimekuselt pean seda ideed perspektiivikaks lahenduseks linnadele, kui ka tavalisele majapidamisele Tootlikuselt arvan, et ületab tuulegeneraatorite oma kordades ja on odavam tehnilises konstruktsioonis ja tema tootlikkus ei sõltu loodusjõududest. Ta võib töötada 24h ja 365 päeva järjest. Ma arvan et praegu minu ideel puudub maailmas igasugune konkurents, mis asja õigel lähenemisel võiks saada suureks tööstusharuks. Tähtis on fakt et tegemist on jäätmevaba tootmisega. Kõik geniaalne on peab olema lihtne ja see vedeleb otse meie nina ees. Näen võimalust et juba 2-3 aastaga saaks linna tänavad valgustatud just minu ideega, samas näen ka iga väikemajapidamise vajadused on võimalik katta sama ideega, kuid siis on neile vaja ainult lisaks energiasalvestit.  Kõik energija on jääv, seda konstateeris Newton, see on minu üks motodest. Kui see on laiali hajutatud, siis tuleb seda osata konsentreerida oma eesmärgi kasutamiseks.   Kõik on väga lihtne. Kõik arvavad et seda pole võimalik teha! Kuid leidub üks julge, kes pole sellega nõus...  Albert Einstein   lugupidamisega   Martin Kaasik  

Allan Tõnissoo
Pole ju mingit idee kirjeldust, kuidas elektrit toota ... või el keia ma linki ?...

...

d

Mure siis selline, et paar kuud tagasi lapsehoidjat otsides tekkis vajadus lapsehoidjate andmebaasi järel. Hetkel oleme jõudnud probleemi lahendades nii kaugele http://lastehoid.net  - aga reaalsus on see, et tegu prototüübiga (väga eduka prototüübiga, aga ikkagi prototüüp) ning hetkel otsin rahastusvõimalusi. Hobi korras ei ole seda asja võimalik lõpuni arendada kahjuks :S Hetkel üritame taodelda raha Hasartmängunõukogust, aga äkki siin kellegil ideid, mis fond võiks taolist asja veel rahastada.  Asja teeb tobedaks see, et fondidel taotlusest kuni rahastuseni suht pikk aeg ja hetkel kuu ajaga oleme ei miskist jõudnud 350 lapsehoidjaga ja üle paarisaja päevase külastajaga saidiks. Tekibki konflikt, et ühelt poolt teeks ju mõne väikese funktsiooni juurde vahepeal kui aeg tekib, aga samas fondide seisukohast tähendab, et projekti sisu ja tähtajad muutuvad :S  Ja igasugused ideed lisafunktsioonide koha pealt ka alati teretulnud :)

Tere, Minu mureks on projekti kirjutamisel oht, et ei leia rahastajaid. Idee on iseensesest hea. Projektiks on rahvusõhtu. Projekti kirjutamisel aga on tekkinud suur mure, et äkki ei leia ma praeguses Eestis selle jaoks rahastajaid. On keegi hea inimene abiks mul nõu andmisel, kuidas oma projekti jaoks kindlasti raha leida. 

Tartu linnas paiknev Emajõe Keeltekool korraldab erinevate maade rahvusõhtuid, kuhu saavad huvilised tulla ja mõnusalt aega veeta, tutvuda inimestega, arendada oma keelelist intelligentsi. Keele omandamine ning mitmekeelsus arendab inimest oluliselt ning suurendab võimalusi maailmas läbi löömiseks. Idee on kutsuda inimesi Tartu linnas rahvusõhtutele

Elu on kiire ning me ei jõua end kõigega kurssi viia. Töölt koju tulles tundub, et viimane asi, mida kätte võtaks, on mõni teaduslik raamat või üldse - näikse olevat vähe aega õppimiseks. See-eest, nii teinegikord leiame end televiisori eest. Vahel ei olegi seal midagi erilist, kuid see on justkui viis töömurede peastpühkimiseks, aga ka informatsiooni ammutamiseks ''vabal'' ja ''kergel'' viisil. Ma arvan, et vajaksime harivamaid reklaame.

Idee: 10-sekundilised klipid huvitavatest/kasulikest/olulistest faktidest teaduses/ajaloos/jms.  eesmärk: 1. fakt jääb meelde, õppimise efekt2. tekitada huvi, panna inimene mõtlema 3. lühike-konkreetne, luua vaatajas positiivne emotsioon

aavo murutalu
Väga hea mõte, mis kindlasti tulevikus rakendust leiab. Inimeste vastuvõtuvõime uuele infole on ju piiratud. Ja kui info ei liigu piisavalt läbilöögivõimeliselt ja kiirelt, viibib ka innovatsi...

Probleem on selles, et Eesti kodanikuna olen sunnitud tegema arve teise riigi kommertspanka.

Võiks olla riiklik pank, kuhu saab teha arvelduskonto. Antud keskkond võiks olla ainult internetipõhine, pole vaja pangakontoreid ja sularahaautomaate et neid üleval pidada. Inimene saab oma ID-kaardiga luua arvelduskonto ja sealt makseid teha. Kõik see oleks tasuta. Riigil oleks vajalik luua koostöö teiste pankadega, et saaks ID-kaardiga maksta makseterminalist ja võtta nende sularahaautomaadist vajadusel sularaha välja. Sularaha väljavõtmisel võib maksta mingit teenustasu. Paljud makseterminalid ja sularahaautomaadid omavad kiipkaardilugejat, nii et see ei tohiks olla väga suur probleem ID-kaardiga maksmisel. Näeksin seda et Eesti Pank võiks sellise asja ette võtta.

A.R.
Ja mida teeks riik selle rahaga, mis tema kontodel vedeleb? Finantsasutuse loogika on pisut teistsugune, raha ei seisa niisama kuhjas. Seega peaks sinu sõnul olema miskitsorit natsionaalne pank, riig...