Euro tulekuga tekkinud "väikesed hinnad" hakkavad inimeste rahakotis tundma andma. Järsku avastatakse, et kõik need "väikesed" ostud ja laenud on välja viinud niipalju raha, et enam elamiseks ei jää.Keskmise palga saajaid on euro ikka väga valusasti löönudja . Ma ei arvagi, et nad petturid oleks. Aga kui ühel päeval on 25 EEK sulle suur raha, mille väljakäimist kaalud tõsiselt ja järgmisel päeval on kõik kohad täis sooduspakkumisi 1,99 - 5,99 - 19,99, siis hoolimata väljasaadetud eurokalkulaatoritest annab inimene psühholoogiliselt järgi ega mõtle ratsionaalselt. Kuni ühel päeval on vaja tasuda pisike kommunaaliarve 79 EUR, aga rahakotis on järgi vaid 1.99...

Kuulupärast on vargapoisid asunud postkastidest eurokalkulaatoreid virutama. Ju on keegi leidnud neile sihtotstarbest erineva rakenduse ja senini peamiselt diskrediteeritud abivahend on osutunud oodatust populaarsemaks. Kalkulaatorist ilmajääv vanem põlvkond on pandud eksistentsiaalse probleemi ette.

Nimetatud elulise probleemi esmaseks lahenduseks on lükati, mis möödunud kümnendite vältel on olmeprügiks muudetud kuid  alalhoidlikel kodanikel sahtlipõhjas tänini alles, taaskasutusse võtmine. Mõningase harjutamise järel saab lükatiga kalkulaatorist kiiremini korrutada ja jagada. Töötempo tõstmiseks võib hetkel kehtiva kursi lükati vastaval skaalal tähistada.

Lükati pole vaid küla Anija vallas vaid ka mehhaaniline arvuti. Vaata lähemalt: http://www.hot.ee/zolki/Arvuti/Arvuti.html

PROJECT            EuroDetective                               autor  Krimanov Aleksander                                    20.10. 2002 Tallinn   Projekt “EuroDetective”   1.   Esitatud projekti realiseerimise praktiliseks tulemuseks on   - uue, kasutajamaades patentidega kaitstud, globaalse üle-Euroopalise bisnise nišši loomine aastakasumiga üle 2 miljardi EEK, ühekordse investeeringuga 50 miljonit EEK. miljardit EEK kasumit on arvestatud spetsiaalselt lähtepositsiooni kahekordselt vähendades. - investeeringute sihipärane kasutamine, nende õige kasutamise lihtne kontrollimine ja kiire tagasisaamine koos märkimisväärse kasumiga, mis ületab 100% piiri.  Leiutise valemi ärilise realiseerimise õigus on Aleksandr KRIMANOVil   Tel. + 372 5 8114962                 email-    alexkrimanov@streetlight24.com                                                    2.Projekti realiseerimise printsipiaalne vajadus ja õigeaegsus   Kaotatud asjade otsimise variantidena tuntakse tänapäeval otsimist politsei abil, leiubüroode kaudu, massimeedias kuulutamise teel ning kaotatud asjade kohalike otsinguportaalide kodulehekülgedel kuulutamise kaudu Internetis. Tuntud meetodid annavad kasutajale oma tehniliste lahendustega teatud võimalusi ning lahendavad mitmeid kaotatud asjade otsimise probleeme, kuid ei ole täisväärtuslikud praktilise tulemuse ettearvamatuse tõttu, on nende omaduste lähemal vaatlemisel ebatõhusad ning omavad teadud puudusi, mis võivad kaasa tuua negatiivseid kõrvalmõjusid. Otsing politsei abil, kus omanikud teatavad kaotatud asjast politseisse ning avaldatud tundemärkide ja omaduste põhjal tuvastab politsei asjad, mis on leitud ja seadusliku kohustuse alusel politseisse toodud. See otsinguvõimalus on ebatõhus ning küsitav selle poolest, et ei kaasa tehnilisi vahendeid, on mõeldud toimima ideaalühiskonnas, kuna leitud eseme politseile loovutamist ei stimuleerita kuidagi ja see sõltub leidja teadlikkusest, pole ajaliselt ennustatav ning, arvestades turistidetulva riikidevahelise liikumise tugevat tõusu, on keeleliselt ja geograafiliselt piiratud. Otsing leiubüroo kaudu, kus tasuta registreeritakse, võetakse vastu ja säilitatakse leitud esemeid. See võimaldab kaotatud asja vaatluse teel ära tunda ja tagasi saada, kui kaotaja külastab bürood isiklikult ning asi on büroo laos olemas. See otsinguvõimalus on küsitav selle poolest, et ei kaasa tehnilisi vahendeid, leitud eseme leiubüroosse andmist ei stimuleerita kuidagi ja see sõltub leidja teadlikkusest, pole ajaliselt ennustatav ning, arvestades turistidetulva riikidevahelise liikumise tugevat tõusu, on keeleliselt ja geograafiliselt piiratud. Ajalehtedes ning raadios/TVs kuulutamine võimaldab avaldada neis reklaamikanalites avalikku teavet kaotsiläinud asja tunnuste ja omaduste kohta ning omaniku kontaktandmeid. See otsinguvõimalus on küsitav selle poolest, et kaasatud vahendid on suunatud kaotatud asja kohta teate avaldamisele, mida piiravad info levitamise majanduslikud, ajalised, keelelised ja geograafilised tõkked (kallis, ühekordse iseloomuga, tsentraliseerimata, ebatõhus, kuna on võimatu ette näha, kas leidja loeb just seada konkreetset ajalehte või kuulab/vaatab just seda konkreetset infokanalit; kuulutuse avaldamise maksumus kõigis eri keeltes lehtedes või kõigis eri keeltes meediakanalites vastab vaid erandjuhtudel kaotatud asja väärtusele). Murettekitav on ka, et sellisel kuulutamisel on negatiivseid kõrvalmõjusid nagu anonüümsuse puudumine ja kaotatud asja omaduste ja tunnuste kohta käiva info sattumine ebasoovitavate isikute kätte, kes leidjana esinedes võivad saadud infot kasutada väljapressimiseks ja kelmuseks. Otsimine kuulutuse avaldamise teel asja kaotuse kohta Interneti kohalikus kaotatud asjade otsinguportaalis võimaldab soovijal teha otsingu võtmesõna järgi, nähes tulemusena ühte tüüpi kaotatud asjade tunnuste loetelu ja nende omanike kontaktandmeid. See otsinguvõimalus on küsitav selle poolest, et kaotatud asjad on tsentraliseerimata esitatud erinevates keeltes regionaalsete otsingusüsteemide poolt vastavas kohalikus keeles tekstina mitmeleheküljelisel kaotatud esemete teadetetahvlil. See otsinguvõimalus on samuti ebatõhus vähese tõenäosuse poolest, et leidja sooviks kulutada oma aega ja energiat iseseisva otsingu raske töö peale, et teha kindlaks tema poolt leitud asja tunnuste kokkusobivus teemade järgi indekseeritud kuulutustes avaldatuga, arvestades seejuures väga olulist asjaolu, nimelt läbivaadatavate infolehekülgede ja kõige erinevamates keeltes otsinguportaalide rohkust Internetis, et siis ühendust võtta iga sama tüüpi asja kaotajaga, selgitamaks, kelle kaotatud asja ta leidis. Täiendavaks puuduseks seda liiki avaliku kuulutuse juures kaotatud asja kohta on negatiivsed kõrvalmõjud nagu aadressi anonüümsuse puudumine ja edastatud kontaktandmete ja kaotatud asja omaduste ja tunnuste ohtlik kättesaadavus ebasoovitavatele isikutele, kes saavad leidjana esinedes leiutasu välja pressida ning muid kelmusi korda saata. Erilist tähelepanu tasub pöörata sellele, et tuntud meetodite korral ei saa leidja sageli otsimist iseseisvalt algatada, näiteks ei saa ta avaldada kuulutust "leitud fotoaparaat Canon", kuna sellisele kuulutusele võib vastata iga soovija. Vanade otsimismeetodite puhul, mis on teada kui politsei poolt teostatavad kadunud asjade otsingud, otsingud leiubüroode vahendusel, otsingud massiinformatsioonivahendites reklaami avaldamise teel, otsingud Interneti otsinguportaali veebilehekülgedel kuulutuste avaldamisega on praegu probleemiks see, et positiivse tulemuse saavutamiseks on alati tingimata vaja täita terve rida tingimusi, et - materiaalse eseme kaotaja teaks piirkonda, kus ta eseme kaotas, valdaks selles regioonis kasutatavat keelt avalduse esitamiseks; - tal oleks nendeks toiminguteks aega ja rahalisi vahendeid paigutamaks kuulutusi kadunud eseme kohta üldiseks tutvumiseks mitmes keeles pika aja vältel oletatava kadumispiirkonna massiteabevahendite kuulutuspindadele; - ta omaks arvutit ja  Internetiühendust, oskaks seda kasutada, ei pelgaks oma kaotuse avalikustamist, ei kardaks oma kontaktandmete kuritegelikku kasutamist seoses kaotatud eseme tunnuste avaldamisega;   - kaotatud materiaalse eseme leidja, omamata materiaalset stiimulit, kuid tänu oma teadlikkusele või seaduskuulekusele, kulutades oma aega, energiat ja vahendeid, tegutseks ise kaotataud  eseme omanikule tagastamiseks ; - vaataks läbi ja/või kuulaks massiteabevahendite reklaammaterjale üldse ja seal hulgas konkreetselt sellel lühikesel avaldamise hetkel, viibiks reklaami avaldamise piirkonnas, et reklaam oleks temale arusaadavas keeles, tingimata saaks kontaktinformatsiooni omaniku kohta, teavet tema otsingu olemusest, valdaks vajalikku keelt suhtlemiseks ja omaks materiaalseid võimalusi kontaktsideks (näiteks vajalik kontakt teise riigiga); - omaks arvutit ja Internetiühendust, kogemusi selle kasutamisel, vaataks üle otsinguportaalides hulga kuulutusi, analüüsiks iseseisvalt nende tunnuste ja omaduste kokkulangevust tema poolt leitud materiaalse esemega, saaks temale mõistetavas keeles  infot kontaktivõimaluste kohta omanikuga ja tema otsingu olemusest, valdaks suhtlemiseks vajalikku keelt; - omaks piisavat elatustaset, mis võimaldab jääda ausaks sel määral, et mitte omastada leitud eset.

 Probleemi lahendus 3.   Probleemi lahendus Lahendus on esitatud uue kadunud esemete otsimise meetodi variantides. Meetodit saab ühtviisi efektiivselt kasutada nii globaalses kui ka lokaalses toimivas sidesüsteemis. Tehniline tulemus seisneb kaotatud asja tagasisaamisest huvitatud isikute kontaktandmete kindlakstegemises ning nendega ühenduse loomises, saavutamaks kaotatud asja tegelik tagastamise selle omanikule. Tehniline tulemus seisneb kadunud eseme tagasisaamisest huvitatud isikute kontaktkoordinaatide leidmises ja nendega side korraldamises, saavutamaks kadunud eseme tegelikku tagastamist omanikule. Kaotatud ja leitud asjade tsentraliseeritud registreerimise meetod seisneb selles, et ühtses kaotatud ja leitud asjade virtuaalse registreerimise keskuses, mis on ühendatud olemasolevasse globaalsesse sidevõrku ja kus on olemas tehnilised võimalused, võetakse reaalselt vastu eri keeltes avaldusi (nii kohalikke kui erinevatest maailma riikidest), tõlgitakse need vajadusel ühtsesse keelde, sealhulgas ka arvutiprogrammi poolt töötlusel kasutatavasse keelde, omistatakse avalduse igale omadusele ning väärtusele eraldi kood, mille ainuomane jada moodustab individuaalse tuvastuskoodi, mis kogumina moodustavad füüsiliselt ja/või tarkvara abil töödeldava andmebaasi, kus muuhulgas määratakse tuvastuskoodi sarnasusaste teise koodiga, tuginedes seejuures hägusloogika põhimõttele, ning kõrge sarnasusastme korral teavitatakse sellest huvitatud isikut, kes saadud kontaktandmete abil loob ühenduse, alustades dialoogi asja tagastamiseks omanikule. Uue meetodi kasutuselevõtt kõrvaldab TÄIELIKULT ülaltoodud olulised probleemid varemtuntud viisidel kaotataud asjade otsimisel, välja arvatud leidja aususe faktor, kuid arvestades, et projekti rakendamise piirkond eeldatavasti paikneb põhiliselt enamarenenud ja kultuuriliselt formeerunud Euroopa riikides, võib lugeda selle faktori mõju projektile väheoluliseks. 4.   Projekt “EuroDetective”. Realiseerimise vajadus. Huvi ja Kulud Prognoosides Projekti vajadust sai vaieldamatult tõestatud üks asi, et - Inimesed kogu maailmas on kaotanud, kaotavad praegu ja kaotavad tulevikus ning on püüdnud ja püüavad üles leida oma kaotatut, sõltumata sellest, et kõigile oma püüetele vaatamata on neil oma kadunud omandi tagasisaamiseks väike tõenäosus.   Projekt võimaldab teha mugavaid ja tulemuslikke samme selles suunas, pakkudes uut täiendavat võimalust kaotatud materiaalsete esemete tagasisaamiseks, millised omavad nii objektiivset kui ka subjektiivset  personaliseeritud väärtust, näiteks kingitud mälestusesemed või spetsiifiline informatsioon varastatud arvutis, võtmed, dokumendid, märkmikud, visiitkaartide albumid, kirjad, fotod jne. Seejuures väärib eriti märkimist, et Projekt eeldab praktiliselt uut otsimise kontseptsiooni ja sisaldab endas uue võimaluse andmist kaotatud asjade tagasisaamiseks. Projekti “ Euro Detective” kontseptsioon. - Vahendajapoolne kaotamise ja leidmise faktide kohta informatsiooni iseseisev läbitöötamine, mis tema poolt vastu võetud ükskõik millises maailmas kasutatavas keeles, kaotatu ja leitu tunnuste saranasuse kindlaksmääramiseks leiu asukoha kontaktkoordinaatide tuvastamine ja nende koordinaatide edastamine kaotajale ühenduse võtmiseks eseme leidjaga ja tulemus - kaotaja-leidja vaheline dialoog eseme tegeliku tagastamise tingimuste üle. Üldsuse pilgu eest varjatud iseseisev informatsiooni töötlemine kui uus võimalus, omab olulist eelist senituntud otsimisviiside suhtes, mille puhul pole võimalik vältida kelmuse juhtumeid. Seda demonstreerib eredalt järgmine näide. On kaotatud ese. Omanik edastab kuulutuse raadios, näidates ära oma perekonnanime, kontakttelefoni, eseme välimuse ja tunnused. Kelm kuuleb teadet, helistab ja loetleb mainitud eseme tunnuseid, sellega just kui kinnitades, et ese on tema valduses ja nõuab leiutasuks erinevate summade eest telefoni kõnekaarte ning nende koodide edastamist talle telefoni teel. See kelmuse liik on tänapäeval laialt levinud ja sellega pole võimalik võidelda. On loomulik, et kaotatud ese jääb sellisel juhul tagastamata. Meie variandi puhul leidja teab vaid seda, mis tal tegelikult on ja mida ta näeb, mis välistab täielikult erinevad kelmused. Väärib märkimist, et tunnuste kokkulangemise puhul antakse kontaktnumber ainult kaotajale ja erandjuhtudel leidjale Selline lähenemine võimaldab ohutult kasutada tagastatud võtmeid seejuures lukku vahetamata, mis on oluline, sest lukkude vahetamine on väga kallis protseduur, rääkimata veel paljudest sellega seotud ebamugavustest. Peale ülaltoodud sotsiaalsfääri probleemide täieliku lahendamise võib argumenteeritult kinnitada - Projekt kätkeb endas esmaklassilist äriideed, mis võimaldab saada suurt kasumit ja kiiret garanteeritud investeeringute tagasi saamist. See on garanteeritud isegi Projekti teenuste potentsiaalsete tarbijate protsendi ilmselge alandamise puhul. Väite tõestused Analüüsides (www.izvestia.ru/world/article36729 print) leidude hulga statistikat Tokios ja teades - et seal elab ca 12 miljonit inimest - et Tokio leiubüroosse tuuakse iga päev umbes 5000 leidu, aga aastas moodustab selline tagastatud leidude hulk mitte alla 1,6 miljoni eseme - et 1,6 miljonit eset moodustab ligikaudu 60% kõigist kaotatud esemetest üldse võib suure tõenäosusega kindlaks määrata, et Tokios on oletatav aastane tegelik kaotatud esemete hulk umbes 3 miljonit, mis seal elavate 12 miljoni elaniku suhtes moodustab 20-25% kaotavaid inimesi aastas. Nüüd arvestame mugavuse mõttes välja nende inimeste protsendi, kellel esineb kaotuse fakt ühes kuus - 25 : 12 = 2; s.t. keskmiselt 2% 12 miljonilisest Tokio elanike üldarvust, mis moodustab 240 tuhat inimest, kes puutuvad igas kuus      kokku materiaalse omandi kaotamise probleemiga ja loomulikult soovivad nad liigsete sekeldusteta ja väikeste kulutustega leida ja saada tagasi kaotatud asja.   Arvestades ülaltoodud platvormi ja selle reaalseid eeldusi kõrge rentaablusega äri ajamiseks võib kindlaks määrata Projekti strateegia variandid ja välja arvestada hädavajalikud kulutused selle iga variandi teostamiseks.   Projekti tarbijate Europase kaasamise strateegia Europas elab umbes 300 miljonit inimest ja elatustase võimaldab enamusel jääda leidude suhtes ausateks. Sellel maal on kõrge majanduslik tase ja võib eeldada, et 10 EURO  suuruse hinnaga kaotatud eseme registreerimine ei ole tuntav kaotanud eurolase eelarves, seda enam, et kaotamise fakt pole sage sündmus konkreetse indiviidi jaoks. Lähtudes sellest ja teades, et Europas elab 300 miljonit potentsiaalset tellijat, võib arvutada ”EuroDetective” keskusesse pöördumiste hulga avalduste registreerimiseks kaotamise või leidmise fakti asjus ja määrata igakuiste kaotamiste registreerimise tulukuse võttes aluseks ilmselgelt alandatud protsendimäära - 1% sellel maal elavate inimeste üldarvust, mis moodustab 3 000 000 inimest. 3 000 000 x 10 EURO = 30 miljonit EURO kuus x 12 kuud = 360 miljonit EURO aastas, mis moodustab 5 mlrd.  400mln. EEK kursiga 1 Euro - 15 EEK.   Et ennast kindlustada, eeldame sündmuste halvimat arengut, mis ilmneb selles, et igas kuus hakkab kadunud esemete registreerimiseks helistama 0,5%, mis moodustab 1 500 000 inimest.   1 500 000 x 10 EURO = 15 miljonit EURO kuus x 12 = 180 miljonit aastas EURO ehk 2 mlrd 700 miljonit Eesti krooni.   On olemas võimalus kasutada projekti realiseerimise teist strateegiat, mille puhul registreerimiste summa on 5 EURO - see tähendab, kaotatu registreerimine põhimõttel “5 EURO pole kahju, aga äkki leitakse üles…”   1 500 000 x 5 EURO = 7,5 miljonit EURO kuus x 12 = 90 miljonit aastas EURO ehk 1 mlrd 350 miljonit Eesti krooni.   NB!!! Et ennast kindlustada, eeldame sündmuste halvimat arengut, mis ilmneb selles, et igas kuus hakkab kadunud esemete registreerimiseks helistama NB!!! 1/1000- 0,01%, mis moodustab 300 000 inimest.   300 000in x 5 EURO = 1.5 miljonit kuus EURO x 12 = 18 miljonit EURO aastas ehk 270 miljonit Eesti krooni   Kuid nii madala tasu eest registreerimisel võib kindlas usus eeldada, et igakuiste registreerijate arv on suurem kui 1 %, mis moodustab 3 000 000 inimest.   Need arvestused demonstreerivad vaieldamatult projekti kõrget tulusust ja kiiret ära tasumist finantsoperatsioonide läbipaistva juhtimise korral, arvestades et projekti europase variandi käivituskulud Europis moodustavad umbes 4 miljonit EURO.

Kellele on vaja suurtel ja väikestel valedel põhinevaid nn e-direktiive? Tekst neis on niivõrd liigendatud ja risti-rästi läbi viidatud, et ka vanatühi ise murraks oma hambab, kui üritaks end läbi närida. Katsu siis veel õiguskuulekas kodanik ka veel olla. Tõlkekvaliteet on neis ju ka alla igasugust arvestust.