Tere! Kuna gümnaasium on vabatahtlik ja iga õpilane õpib sellises vanuses juba endale, mitte oma vanematele võiks ka sealne hindamissüsteem olla natukene erinev. Hinnete asemel võiksid olla protsendid mis on vastava töö maksimumist saadud. Selline hindamine muudaks hindeskaala mitu korda suuremaks, kui võimaldab seda 5e palli süsteem ning õpilased saaksid oma tasemest palju paremat aimu. Hinnded 4 ja 5 on väga erineva väärtusega hinded, kui samas 89% ja 90% vahe on minimaalne. See idee on küll veel algne ning täiesti lõpuni välja arendamata, kuid ma usun, et selline muutus muudaks koolielu oluliselt vähem pingeliseks ning tuleks kasuks nii õpilastele, õpetajatele, kui ka koolidele.

USA  a+/b-/b/b+/c+/c/c-/d+/d/d-/ nagunii varem voi hiljem tuleb see ka meil rakendusse

Tundub et USA haridussysteem on eestile tundmatu.Vimane aeg seda tutvustada, varem voi hiljem saavad koik teada, KUI kehv on eesti haridus!

Õpin hetkel kaheteistkümnendas klassis ja minul isiklikult ei ole mingeid erilisi probleeme õppimisega, kuid iga päev näen ebaõiglust teiste õpilaste suhtes. "Eelarvamus on arvamus ilma hinnanguta" - just niiviisi võiks iseloomustada olukorda, mis valitseb hetkel koolides. Õpetajad ei ole üliinimesed, nad on tavalised kodanikud, kellel on omad tunded ja nõrkused. Loomulikult mõni õpilane meeldib neile rohkem, mõni teine aga vähem ja kindlasti mängib rolli ka isiklik sallivus hinde panemisel. Ma olen veendunud, et kõik õpilased peaksid olema võrdsetes tingimustes, see tähendab, et koolides peaks olema samasugune süsteem nagu ka riigieksamite puhul. Kontrolltöid parandav õppejõud ei peaks olema kursis, kelle tööd ta parasjagu parandab. Selline asi pole kaugeltki lihtsalt teostatav, aga kindlasti oleks selline süsteem väga õiglane kõigi suhtes.

Digitaalsed kontrolltööd. Näiteks nagu ARK liiklusteooria eksam.

eksamid või suuremad kontroll tööd võiksid küll olla nimetud õpilase nr. ja hinnatud sõltumatu eksperdi poolt kes ei ole seotud ei koolist ei õpetajast.