Taaraautomaat väljastab tseki, millega tuleb minna kassase ja siis saab allles raha kätte. Teinekord ei ole vaja midagi osta, aga tuleb seista järjekorras ning oodata. Vahel on taaraautomaadi ja kassa üksteisest väga kaugel ning kui poest midagi vaja pole on ajaraiskamine poodi raha järele minna.

Lahendus oleks see kui saaks taaraautomaati sisestada pagakaardi. Sealt saab arvuti kontonumbri teada ning pärast kantakse pandisumma sulle pangakontole. Jääb ära mõttetu liikumine ning ka kassapidajatel on vähem rabelemist. Efektiivsus kasvab.

Kaardikeskus teenib isegi suuri kasumeid oma teenustelt. Pole neile ühte veel vaja.

Pandipakendi taaraautomaadid võtavad vastu ainult klaas- ning plastpudeleid, kuid mitte näiteks klaasist toidupurke (supid, kastmed, moosid jne), mida pole üldiselt kuhugi ümbertöötlemiseks viia, kuid mida saaks ometi edukat nö uuele ringile kasutamiseks saata.

Taara vastuvõtu automaat ehitada ümber selliseks, mis võtab ka suurema läbimõõduga taarat vastu. Pandipakendi logo ning muud vajalikud andmed lisada klaaspurgi siltidele, et automaadid neid vastu võtaksid.

kui nüüd vaadata kui paljud viitsivad viia purgid kogumispunkti siis järelikult paisatakse neid turule 2-3 korda rohkem, ehk siis 150 000 tonni läheb kildudena prügimäele