Uute toodete turuletoomiseks on tarvis teha prototüüpe, näidiseid jms. Eestis puudub hetkel nende loovinimeste toetamise võimalus, kes sellega tegeleda tahab. Ülikoolid selleks ei kõlba, sest neil puuduvad vahendid. Muidugi oleks nad nõus kui keegi mingit sellelaadset tegevust rahastaks. Sel juhul aga jõuab innoveerijani kõigest mõni protsent rahast, sest bürokraatia sööb ülejäänud. Ettevõtluse toetamise riiklikud skeemid on ka kõike muud kui eesmärgi saavutamise põhised - kirvereegli järgi toetatakse kõrvalisi, otseselt mittevajalikke tegevusi( ehk tegeletakse lihtsalt sellega, et eurorahad kiiresti ikka riigieelarvesse saada ja asja ära peavad ettevõtjad tegema ikka omavahenditest. Siit selgub ka kaks tõsiasja, et eurorahade toel pole Eestis suudetud käivitada ühtki projekti, millest eesti majandusele kasu oleks olnud ning ka see, et eurorahade kasutamine on nii vaevaline) Arengufondiga läks ka nagu läks ja seda me teame kuidas läks. Ettepanek oleks Majandusministeeriumi juurde luua üks asutus, kes ei "külva raha lennukilt" vaid tegeleb eesmärgipõhiselt uute toodete väljatöötamisega. Näide: Inimesel (kes võib muidugi ka kuskil ettevõttes töötada), tuli idee. Läks sellega sellesse asutusse, mis asub näiteks mõnes veel maha parseldamata tehases, räägib vastava valdkonna spetsialistile oma loo ära ja kui selgub, et igiliikurit ei leiutata, määratakse inimesele mõistlik stipendium selle projektiga tegelemise ajaks. Edasi koostatakse nimekiri vajalikest töödest ja materjalidest, mis selleks vaja läheb, et asi valmis teha ning töö võib alata. Lõpeb see sellega, et idee, millega asutusse tuldi, seisab laua peal ja teda saab käega katsuda. Edasi võiks tulla mängu juba patendivolinikud, turu-uurijad, projektikirjutajad, ärimehed, eurorahade jagajad jms. Sel juhul kaoks ära majandusbürakraatia, sest sularaha ju kellegi kätte ei anta. Vaja oleks kümmekond ametnikku ja spetsialisti.(kümneid kordi vähem kui praegused toetamise süsteemid vajavad), tööriistu nagu 3D printerid jms ja kõik. kokku saaks hoida otseselt nii raha selliseks toetuseks kui ka hilisemate toetuste efektiivsus oleks kordi parem ja mis kõige tähtsam - innovatsioon ei jää enam jutuks... nagu me siin IN blogis näeme  

Mitte just lõplik lahendus, aga vahelüli Mõte on hea, aga see tahab natuke lihvimist. 10 ametnikust ja prototüüpimise rahast ei piisa, et taoline innovatsioonipesa käima ajada. Lihtsam on EAS toetuste tingimusi avardada nii, et üksiküritajatel shanssi on. OK, see pole võimalik. Siis peaks vaatama, mida saab teha enne kiiret prototüüpimist ja muud taolist. Ideesid on vaja küpsetada. Ükski uus toode pole enam Eureka momendi vili. Vaja on tiimi, kellega ideesid pallitada ja kellelt konstruktiivset kriitikat saada. Samuti erinevaid võimalusi tootjate ja teistega kohtuda. Kellegi palkamine selliseks tööks põhitegevusena ei tundu ahvatlev. Tootearendusbürood on ikka eraettevõtted. Riik saaks teha seda, et haldab konsultantide-nupuvendade nimekirja, ja kutsub neid vajadusel 1 päevaks kuni mõneks kuuks appi. Kui ideede muudatustest ja arendustest on ikka veel midagi sõelal, siis saab vorpida mõned näidised ja tootjate ning lõppkasutajatega kohtuda. Kas EAS eeluuring sobib selleks?

Imelik, et sellise väga vajaliku teema kohta on nii vähe ettepanekuid. Ma olen eelnevate isikute seisukohtadega nõus, sest uus palgaline asutus seda küsimust ei lahenda ja EAS ei ole võtnud vedu ELL ettepanekutest. Seega tuletan meelde ELL ettepaneku, et me vajaksime oma ideede ellurakendamiseks kokkukutsutavat ekspertide rühma, mis on moodustatud oma ala tippasjatundjatest (teadlased erus, kes ei tegele enam teadustööga, sest teadustööga seotud iskute otsustus võib olla subjektiivne, kui arutatav idee kattub tema tedustöö suunaga; teised (mitte teadlased)oma ala tippspetsialistid-insenerid,keemikud, IT spetsialistid jne, kes ei ole seotud osalisusega arendusfirmades). See ekspertgrupp moodustatakse valitsuse juurde valitsuse otusega ning kogunevad kord kvartalis, et läbi vaadata MKM innovatsiooniosakonda( ei ole vaja luua uut ametit, kui üks osakond juba sellega tegeleb) laekunud ideed ja tehnilised lahendused (ekspertgrupini peavad ideed ja taotlused jõudma ilma avamata, et avaldaja omandiõigust keegi teine kurjasti ei kasutaks). Kui see ekspertgrupp (iga ekspertgrupi liige on andnud allkirja konfidentsiaalsuse säilitamise ja teabe mitte üleandmise keelu kohta) leiab, et läbivaadatud ideedest või projektidest on osa reaalselt teostatavad, kuid vajavad täpsemat selgitamist kas tehnilise ekspertiisi või prototüübi tasemel, siis valitsus eraldab selleks loodud innovatsioonifondist või läbi EAS rahalised vahendid kas ekspertgrupile tehnilise ekspertiisi teostamiseks või taotlejale vahendid prototüübi ehitamiseks vastavalt ekspertgrupi otsusele. Ekspertgrupi otsuse staatus peaks vastama rahvusvahelistele nõuetele, et nende otsust aktsepteeriksid ka välismaised investorid. MKM peaks ainult lahendama ideede ja projektide vastuvõtmise nii paberkandjal kui digitaalselt ning tagasisideme taotleja ning ekspertgrupi vahel.

Täna suudavad mp3 mänijad esitada vaid neid lugusid mis arvuti kaudu nende mälusse on lisatud. Samas on tavaliste USB mälupulkade hinnad väga madalad ning pea igaühel on mõni tasku nurgas vedelemas. Tahaksin, et mp3 mängija suudaks muusikat / videot esitada suvalise USB pulga (ja mälukaardi) pealt. 

Lahenduseks oleks toota kompaktne ja lihtne mp3 mängija, millel puuduks oma sisemine mälu. Muusika mängimiseks tuleks ta "korgina" suvalise USB mälupulga otsa torgata.

Tahaks siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et MP3 näol on tegemist suletud ja patenteeritud failivorminguga. Miks mitte toetada hoopis patendivaba Ogg Vorbis helivormingut? MP3 litsentsi hinnad - http://www.mp3licensing.com/royalty/ Ogg Vorbis - http://en.wikipedia.org/wiki/Vorbis

minumeelest võiks olla igas riiigis kus on eesti konsulaat väike eesti kauplus või tooteid tutvustav poeke et siis tutvustada eestit ja tema tooteid. ja ma leian et see on eesti tegematta töö ja väga oluline töö.

See võib tunduda küll naljakas aga ma pakuks välja tootjatele,et nad võik tegema hakata PEAPESUMASINAID.Tuled töölt,oled väsinud ja lähed vannituppa.Pistad pea masinasse ja see peseb,masseerib,kuivatab jne.See oleks tohutu lõõgastus ja ka lehe jõuaks läbi sirvida.Juuksurisalongides oleks see asendamatu. Hoogu tööle Tänan teid.  

Ega idee autor pole juhuslikult viimasel ajal Nu Pogodi 14.osa vaadanud, kus robotid teevad Noorte Tehnikute Majas Hundile uue soengu, püksid ja särk õmmeldakse/triigitakse jne? :) See sama KIIVER, mis pea peseb, kuivatab ja masseerib - see võiks meestel habeme ära ajada või siis trimmida vastavalt soovidele. Otseloomulikult ka kõrvad pesta. Ja kui juba trimmimiseks läks, siis nina- ja kõrvakarvad ka. Boonusena selle mootorratturi kiivri juures on tõesti see, et jõuad kõikide nende protsesside lõpuks lehe läbi sirvida. Kui aga edasiarendada isikliku hügieeni ideid, siis võiksid ka olemas olla nö spets kindad, mida saab seadistada vastavalt sellele, mis operatsioone soovid oma küüntega teha: lõigata, viilida, värvida jne. Samad aparaadid ka varvastele. Ehk siis lõppkokkuvõttes polegi enam juuksurit, maniküüri ja pediküüri vaja - kiiver pähe, kindad kätte, sokid jalga ja nii istud teleka ees veerand tundi ja purgis! :) Aga jah, kui algse idee juurde tagasi tulla, siis ka mina eelistan veel käsipesu.