May
2011
01:42
InnoNews intervjuu Claude Arnaudiga mobiilsuse ja ´´Disain kõigile´´ teemal
InnoNews intervjueeris Claude Arnaudi, Veolia Transport Rhône-Alpes regiooni direktorit, kes on maikuus Tallinnas toimuva rahvusvahelise konverentsi ‘Cities For All – Tallinn For All’* üks esinejatest. Lisainfot konverentsi kohta leiab siit.
Siinkohal toome Teieni teemad, mida Claudiga rääkisime:
1. Oled üks esinejatest rahvusvahelisel konverentsil ‘Cities For All – Tallinn For All’, kus osalejad arutlevad mobiilsusega seotud teemasid. Mida pead mobiilsuse juures kõige tähtsamaks aspektiks, millega peaks avalik sektor esmajoones tegelema?
CA: Minu arvates on võtmeküsimus mobiilsuse parendamiseks globaalne vaade erinevatele linnaliikluse sõidukitele, see tähendab siis busse, ronge, shuttle busse, metrood, tramme, samuti uut tüüpi liiklusvahendeid nagu on käimine, rattaga sõitmine ning autode jagamine. Globaalne vaade tähendab omada vahendeid reguleerimaks individuaalset transporti (nagu seda on autod) ning kollektiivset ühistransporti, aitamaks seeläbi parandada edasi-tagasi liiklemist ning modaalsust. Avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste jaoks on tähtsaim ühendada linnaehitus, autode liiklusvoog, ummikud ning ühistransport.
2. Oma ettekandes konverentsil keskendud disaini rollile ühistranspordi kasutajate seas. Saad, palun, lühidalt välja tuua, kuidas disain saab parandada ühistransporti üleüldiselt.
CA: Disaini abil saab linnaorganisatsioonidele lisada võtmedimensioonina ’Armastan oma linna’ konseptsiooni. Disain pole tähtis vaid sõidukitele (bussid, trammid, metroo), vaid eelkõige parandamaks linnaelu ning kodanike käitumist. Disain on osa transpordisüsteemist ning liiklusvahendite ehitusest. Näiteks võib selleks olla tänavatranspordisüsteemi terviklahendus, rida busse ning tramme, disainitud bussipeatused ja kohalikud ootepaviljonid, piletimüügimasinad, kaardid ning logodega viidad kogu võrgustikust. Disaini abil on võimalik muuta kogu süsteemi atraktiivsemaks ning turvaliseks; võimalik on kasvatada austust avaliku varustuse vastu ning kodanike vastutustunnet, kes saavad linnaruumi kasutamisest selget kasu.
3. Kas oskad välja tuua linnu/kohalikke omavalitsusi Euroopas, kus mobiilsus on hästi läbi mõeldud ning teostatud ning erinevatel kodanikerühmadel on võrsed võimalused hõlpsalt ringi liikumiseks?
CA: Kaks linna, Nicca ja Reims Prantsusmaal on head näited, kuidas on integreeritud uusi liine trammivõrgustikku. Mõlemast räägin lähemalt ka oma ettekandes, mille illustreerimiseks kasutan mitmeid fotosid. Välja võiks veel tuua Saint Etienne linna, kellele kuulub vanim trammisüsteem Prantsusmaal, mis on nüüdseks uuendatud tänu kaasaegsele sisedisainile.
4. Rääkides mobiilsusest ja võrdestest võimalustest kõigile kodanikele, mis on Su isiklik arvamus, miks paljud avaliku sektori organisatsioonid eelistavad endiselt teemast kõrvale vaadata või sellega mitte tegeleda?
CA: Paljude avaliku sektori organisatsioonide jaoks on disain endiselt luksuseks. Tegelikkuses ei ole kulutused disainile nii suured ning lisaboonuseks on hea investeeringu tootlus. Viimast läbi kasvanud mobiilsuse ning ühistranspordiga liiklejate arvu, paranenud austuse avaliku varustuse ning ühissõidukite juhtide vastu ning kasust linna üleüldisele imagole.
5. Mida arvad, mis saavad olema trendid mobiilsuse 5 aasta perspektiivis?
CA: Minu arvates saavad peamised trendid järgmisel viiel aastal olema seotud kodanike vastutusega seonduvalt energia kokkuhoiuga, jätkusuutlik käitumine, valikud elus ning erinevad viisid liiklemiseks eesmärgiga elada parema kvaliteediga elu. Need on suure tõenäosusega ka peamised eesmärgid poliitikutele. Juhul, kui kodanikud on valmis arvesse võtma jätkusuutliku arenguga kaasnevaid reegleid, saab avaliku sektori organisatsioonide peamiseks tegevuseks lahenduste leidmine finantseerimaks ühistransporti pikaajalises perspektiivis. See on minu arvamusel juba keerukam. Oleme võimelised kavandama, disainima, ja juhtima goblaaset ning efektiivset võrgustikku, kuid sellist süsteemi on väga keeruline finantseerida ja müüa valiku sektori organisatsioonidele.
*Eesti keeles ‘Linnad kõigile- Tallinn kõigile!’
Viimati lisatud
Inimesed | Organisatsioonid |
---|---|
Evelin Kaan | Reivett OÜ |
Onedayhistory | Onedayhistory.com |
Reimo Laask | NUPUTAJA OÜ |
Artur Gradov | Abimate |
Maretta Vainumäe | TransLanguages OÜ |
Sirvi tegevusala järgi
OLME (21)Lihtsad asjad kodus, tööl, tänaval
MAJANDUS (167)
Äri, tootmine, teenindus, kaubandus, põllumajandus, toote- ja teenusearendus
HARIDUS (45)
Alg-, põhi-, kesk-, kõrg-, kutse-, eriharidus, teadus
KULTUUR (25)
Kujutav kunst, arhitektuur, disain, film, muusika, kirjandus, teater, üritused, meelelahutus
ÜHISKOND (62)
Riik, avalik sektor, haridus, sotsiaalne innovatsioon, mittetulundustegevus, kodanikualgatus
KOMMUNIKATSIOON, MEEDIA, LOOVTÖÖSTUS (97)
Portaalid, trükimeedia, TV, raadio, suhtlusvõrgustikud, reklaam, kirjastused
TEHNOLOOGIA (93)
IKT, energeetika, ehitus, keemia, mehhatroonika, ökoloogilised tehnoloogiad, tootearendus
TERVIS JA LOODUSKESKKOND (17)
Inimese vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu, looduskeskkond, maavarad, keskkonnakaitse
JUTTE MAAST JA ILMAST (44)
Kõik, mis mujale ei sobi, sh mõtisklused innovatsiooni enda üle
Kuidas registreeruda?
Innovatsiooniaasta 2009 kutsub kõiki innovaatilisi inimesi registreerima oma organisatsiooni innovaator.ee keskkonda. Ole esimeste hulgas!
Peale kasutajaks registreerumist logi keskkonda sisse ja registreeri ka oma organisatsioon. Registreeritud organisatsioonil on innovaator.ee veebi abil võimalik oma innovatiivsetest mõtetest ja tegudest informeerida teisi organisatsioone ning inimesi.
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud!