Logi sisse:
kasutajanimi parool
28
Feb
2012

22:41

Organismi diagnostika - inimkeha koostise mõõtmine ja jälgimine

NAGU "TEHNOÜLEVAATUS" INIMKEHALE

Me käime autoga tehnokontrollis kuna see on väga tarvilik masin ja seda on palju vaja kasutada. Oma keha on meil ka vaja palju kasutada. Ja see on vaja hoida töökorras.

Mis see organismi diagnostika on? 
Organismi ja keha kompositsiooni näitajate mõõtmine ja võrdlemine normi suhtes ja seisukorra uurimine võimalike rikete ennustamiseks ja ennetamiseks.

Kuidas see mõjub?

  • Tõstab terviseteadlikust. Saada teada, mis enda sees toimub, on silmiavav kogemus.
  • Rõhutab elustiili mõju tervise seisundi muutumisele.
  • Muutumiste jälgimine motiveerib pingutama seisundi parandamiseks kuna silmale nähtamatuid muutumisi on võimalik jälgida masinaga regulaarselt. Muutumiste jälgimiseks, nt trenni või kaalu langetamise perioodil, käige mõõtmisel iga 1 kuni 3 kuu tagant. Kõike, mida jälgida, areneb!
  • Aitab ennetada ja ette näha tekkida võivaid terviseprobleeme. Väga informatiivne üle 40 aastastele.
  • Propageerib elementaarset tervislikku käitumist ja harjumusi.

Miks jälgida keha koostise muutumist?
Kui sa jälgid muutumisi, näed oma pingutuste tulemusi ja see motiveerib edasi pingutama eesmärgi (kaal alla, lihast juurde jm) saavutamiseks!

Keha koostise muutumine

Peamised koostisosad ja mille muutumine on informatiivne keha tervisliku koostise kontekstis

LIHASED
Lihased koosnevad u 73% veest. Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Selle järgi on lihaskude u 15% tihedam kui rasvkude. Olles teinud nt 2 kuud ülepäeviti intensiivselt trenni, on rasva kogumass vähenenud; suurenenud proteiini (“puhta liha”) ja vee mass. Kogumass on vähe muutunud (või üldse mitte), aga on muutunud selle massi koostis! Ümbermõõdud on vähenenud, riided mahuvad paremini selga.

Eristatakse skeleti-, südame- ja silelihaseid:

  • Südamelihased – talitlus ei allu inimese tahtele. Leidub ainult südames. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata.
  • Silelihased – vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata.
  • Skeletilihased – tahtele alluvad. Skeletilihaste ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumine. Keskmine mees koosneb u 42% skeletilihastest ja naine u 36%. Puhkeolekus kulutab skeletilihas 13 kcal/kg kohta päevas. Rasvkude seevastu 4,5 kcal/kg kohta päevas ja luukude 2,3 kcal/kg kohta päevas. Lihastreening (anaeroobne) aitab kiiremini rasva põletada kui aeroobne, sest kulutab kaloreid ka taastumise ajal, nn “järelpõlemise” ajal kui lihased kasvamiseks energiat kulutavad. Kaalust juurde võtmine puhta liha arvelt on juba omaette kunst ja teadus. 

Lihased

RASV
Eluks vajalik minimaalne rasva osakaal võib meestel olla 2-5 %, naistel 8-13%. Kuid keskmine R% meestel on u 10-20% ja naistel u 20-30%. Tervislik ja esteetiline rasvaprotsent võiks olla normivahemiku alumises pooles. Normid erinevad vanuseti ja sooti (vt rasvaprotsendi normitabelid). Rasva kogust kehas saab normeerida kaloraaži korrigeerimisega (“sisse söödavad” kalorid vs kulutatud kalorid). Sama KMIga inimestel võib olla täiesti erinev lihaste ja rasva suhe.

  • Nahaalune (subkutaanne) - PEAMINE reguleeritav komponent saavutamaks esteetilist (reljeefset/saledat) keha. Liigne rikub keha üldilmet kuna see ei hoia reljeefi. Selle vähendamiseks tuleb alandada üldrasva suhet lihasmassi. See paikneb suhteliselt ühtlaselt üle kogu keha, lokaalset rasvapõletust meetodit ei ole. Selle paiknemist paiknemist/ladestumist mõjutab natuke ka geneetiline tegur.
  • Siseorganeid ümbritsev rasv (vistseraalne) – silmale mittenähtav. Vanusega selle kogus suureneb, eriti meestel. “Ümmargune õllekõht” võib viidata liiga kõrgele vistseraalse rasva kogusele. Pikema aja jooksul on see ohtlikum kui liigne nahaalune rasv. Soovitav hakata jälgima meestel vanusest al. 40.

VESI
Päeva jooksul keha kogumass kõigub vee arvelt. Sellepärast hommikul ja õhtul kaaludes näitab kaal erinevat kogumassi numbrit. Ei ole tervislik kaalu alandada veetaseme arvelt. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus suureneb lihasmassi suurenemisega.

2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet.
6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel – tekib nõrkus ja agressiivsus,
üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik.

Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.

Teoreetiline veevajadus on 28-35 ml/kg kohta ööpäevas. See on individuaalne. Sõltub kehalisest aktiivsusest, konkreetse organismi eripärast jt teguritest.

MINERAALID
Mineraalidest on kohane jälgida kaltsiumisisalduse muutumist kuna see on  kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest sellest sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis.

Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist.
99% ehk umbes 1000–1500 g kaltsiumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus.

Kaltsiumisisaldust aitab normis hoida ja suurendada:
regulaarne füüsiline koormus;
mitmekülgne toitumine (peab olema piisav kaltsiumi, D-vitamiini ja valke).
Kui teil ei ole just meditsiinilist olukorda, on need kaks meetodit peamised, mis hoiavad keha Ca-sisalduse korras.

Seda vähendavad või hoiavad madalal:
vähene kehaline aktiivsus;
liigne C-vitamiini tarbimine, oakohviga liialdamine;
gaseeritud joogid;
alkohol ja suitsetamine;
liigne valgu, suhkru, rasva ja soolasisaldus toidus;
menopausi eas naistel östrogeeni taseme vähenemine.

Atleetidel on tavaliselt luude Ca-sisaldus kõrgem, s.t. luud on tugevamad. Kaltsiumipreparaate (ja toidulisandeid üldse) võtke lisaks AINULT arsti soovitusel. Töökorras keha peab mineraalide omastamise ja hoidmisega ise hakkama saama.

Keha koostis

KOKKUVÕTTEKS

Tähtis on hoida keha ehituse näidud tervislikus vahemikus, kui sihtida maksimaalselt esteetilist kompositsiooni. Nüüd kui teate, kuidas keha koostis muutub/võib muutuda kehalise aktiivsusega, näete et kogumassi numbris (kg) ja KMI’s on vähe infot.

Läbileierdatud “koolipingi-jutt”, et tehke sporti ja toituge mitmekesiselt kehtib endiselt! Ülalt lugesite, kuidas see numbriliselt avaldub ja näete, et see on ENDISELT EFEKTIIVNE VALEM HOIDMAKS KEHA VORMIS JA TÖÖKORRAS.

Veel: organismidiagnostika.ee

11
Apr
2011

13:57

Kõik Rabajooksule!

Teemad: sport tervis

Käi Jala! Tervisekõnd ootab kõiki tublisid sammulugejaid selle hooaja esimesele ergutusüritusele, mis toimub 75. Nõmme Rabajooksu raames, 17. aprillil, 2011 aastal.

Rabajooks toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses.
Start on avatud kella 11:00 kuni kella 12:00, rajale lastakse iga viie minuti tagant.
Finiš suletakse kell 13:00.
Kell 11.10 antakse ametlik lähe südamenädalale Tallinnas.

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Soovi korral võib läbida mitu ringi ja lisaks jooksjatele on starti oodatud nii kepikõnni harrastajad kui ka lihtsalt kõndijad.
Käi Jala! ootab oma osalejaid, et koos rada läbida.

Lisaks suurepärasele tujule ja värskes õhus viibimisele ootavad kõiki Käi Jala! Kevadvõistlusele eelnevalt registreerunud osalejaid uue hooaja stardipakid ning ekstraüllatuskingitused meie healt koostööpartnerilt Ortolt.

Üritusel saate tutvuda MBT tervislike jalanõudega ning tutvuda ja laenutada rabajooksu läbimiseks Omroni sammulugejaid. Lisaks jagame igale soovijale treeningpäevikud.

Et teaksime piisavalt stardipakke ning kingitusi kaasa võtta, palume kindlasti oma Rabajooksul - kõnnil osalemisest teada anda e- mailile info@kaijala.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa!
RABAJOOKSUST OSAVÕTT ON KÕIGILE TASUTA !

01
Feb
2011

16:23

Improving Healthcare with Six Sigma

 

The first round of Six Sigma Green Belt Training in the Middle East has been recently completed by Feanor OÜ, immediately after the healthcare show Arab Health in Dubai, UAE, one of the world's largest healthcare tradeshows and congresses located in the Middle East.

Next events are being prepared in Jordan, UAE (oil refining and steel manufacturing), Lebanon and Israel.

There is a lot of potential in healthcare and pharmaceutical industry in this area, and a growing interest in application of control charts, DOE and FMEA.

Being 'grown-up' in a manufacturing environment, and being used to use those tools to track machine tool parameters and product characteristics, our team is now involved on-the-field in tracking and analyzing characteristics such as ICU codes, heart damage, neurosurgery data, deep vein thrombosis, cardiology, bleeding, emergencies, etc..

The statistics tools are the same, but with real challenging new applications, which also require specific training.

Personally, I have always been rarely in touch with this environment, and learning now how to deal with the human aspect of suffering, working side by side with physicians, brings a completely different attitude, level of engagement and feeling of responsibility. It has been an initial shock, but I am now starting enjoying it.

04
May
2010

14:25

Proov

Teemad:

TerviseTrend.eeAadressil www.tervisetrend.ee alustas tegevust uus tervise- ja meditsiiniinfo keskkond.

Esimeses etapis saavad TerviseTrend.ee külastajad lugeda teiste patsientide poolt antud hinnanguid ja arvamusi perearstide kohta. Samas on võimalik hinnata ja kommenteerida oma perearsti teenuseid. Lisaks saab lihtsalt ja kiirelt leida perearstide kontaktandmeid ning vaadata asukohta kaardil.

04
Apr
2010

14:45

Huvitavad saated ETV2s

Pühapäeviti kell 10.00 hakatakse näitama Prantsusmaa ja Kanada ühistootmises valminud sarja "Muutuste arhitektid" (Architects of Change, 2009). Kümneosaline sari tutvustab uue aja pioneere, inimesi, kes otsivad uusi innovaatilisi lahendusi, kuidas kindlustada meile, meie tulevastele põlvkondadele ja meie planeedile ühine tulevik. Pühapäeviti kell 10.50. hakatakse näitama kliimateemalist dokumentaalsarja "Mõõt on täis" Kas kodumaise toidu eelistamine ikka tasub end ära? Kas tuuleenergia viib sihile? Need on küsimused, millele otsivad vastust paljud. Soome 12-osalise keskkonnateemalise dokumentaalsarja igas osas keskendutakse ühele elu(olu)lisele valdkonnale. http://www.greengate.ee/?page=4&id;=20377

Viimati lisatud

Inimesed Organisatsioonid
Evelin Kaan Reivett OÜ
Onedayhistory Onedayhistory.com
Reimo Laask NUPUTAJA OÜ
Artur Gradov Abimate
Maretta Vainumäe TransLanguages OÜ

Sirvi tegevusala järgi

OLME (21)
Lihtsad asjad kodus, tööl, tänaval
MAJANDUS (167)
Äri, tootmine, teenindus, kaubandus, põllumajandus, toote- ja teenusearendus
HARIDUS (45)
Alg-, põhi-, kesk-, kõrg-, kutse-, eriharidus, teadus
KULTUUR (25)
Kujutav kunst, arhitektuur, disain, film, muusika, kirjandus, teater, üritused, meelelahutus
ÜHISKOND (62)
Riik, avalik sektor, haridus, sotsiaalne innovatsioon, mittetulundustegevus, kodanikualgatus
KOMMUNIKATSIOON, MEEDIA, LOOVTÖÖSTUS (97)
Portaalid, trükimeedia, TV, raadio, suhtlusvõrgustikud, reklaam, kirjastused
TEHNOLOOGIA (93)
IKT, energeetika, ehitus, keemia, mehhatroonika, ökoloogilised tehnoloogiad, tootearendus
TERVIS JA LOODUSKESKKOND (17)
Inimese vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu, looduskeskkond, maavarad, keskkonnakaitse
JUTTE MAAST JA ILMAST (44)
Kõik, mis mujale ei sobi, sh mõtisklused innovatsiooni enda üle

Kuidas registreeruda?

Innovatsiooniaasta 2009 kutsub kõiki innovaatilisi inimesi registreerima oma organisatsiooni innovaator.ee keskkonda. Ole esimeste hulgas!

Peale kasutajaks registreerumist logi keskkonda sisse ja registreeri ka oma organisatsioon. Registreeritud organisatsioonil on innovaator.ee veebi abil võimalik oma innovatiivsetest mõtetest ja tegudest informeerida teisi organisatsioone ning inimesi.

ÜRITUSED

UUED Liitujad