Tulemused otsingusõnale "tehnoloogia"

GeekOut: Konverents, kus kohtuvad programmeerijad Eestist ja rahvusvahelised JAVA-tehnoloogia eksperdid

9. juuni on oluline päev programmeerijatele, kuna siis toimub Eesti esimene JAVA-tehnoloogia konverents “GeekOut”, kus esinevad tuntud spetsialistid nagu Martijn Verbur, Joonas Lehtinen, Alex Snaps, Peter Neubauer, John Davies ja Jevgeni Kabanov. Konverentsi korraldab Tartus alguse saanud start-up ZeroTurnaround.

ZeroTurnaroundi asutaja ja tehnoloogiajuht Jevgeni Kabanov nentis, et sellised oma valdkonna tähed pole Eestis varem esinenud. “Konverentsi peaesinejaks on Martijn Verbur, kes räägib Java 7-st ja sellest, kuidas suurepäraseks arendajaks üldse saada. Mainimata ei saa jätta ka John Daviest, kes räägib, kuidas finantsteenuste jõudlust tõsta. Kõik esinejad saavad meie programmeeerijad viia kurssi viimaste Java tehnoloogia arengutega, mis maailmas aktuaalsed,” tutvustab Kabanov konverentsi sisu.

Arvestades Eesti arengut IT-riigina, on sellised konverentsid, kus on võimalik kohtuda oma valdkonna spetsialistidega, väga olulised. “Kuna meie valdkonnas toimub kõik väga kiiresti, on vajadus kogemuste jagamise järele suur. Samuti on vaja oma töö paremaks tegemiseks pidevalt ka võrgustikke laiendada,” selgitas Kabanov konverentsi tagamaid ja tõi välja, et ka ZeroTurnaround ise otsib pidevalt Java insenere, kes suudaksid ettevõtte auhinnatud JRebeli ja uue, beta – järgus oleva LiveRebel toodet arendada.

9. juunil Tallinnas toimuv “Geekout” konverents on suunatud Eestis tegutsevate IT firmade JAVA arendajatele. Päeva jooksul on võimalus kuulata oma ala tipp-tegijaid üle maailma, luua võrgustikke ja jagada oma kogemusi teiste arendajatega. Täpsem informatsioon ja kava veebilehel www.geekout.ee.

Jevgeni Kabanovi ja Toomas Römeri poolt 2009. aastal asutatud ZeroTurnaround tegeleb Java produktiivsusehnoloogiate arendamise ja väljatöötamisega. Hetkeseisul on arendusmeeskondadele suunatud innovatiivset tööriista JRebelit müüdud 67 riigis üle 10 000 kliendile. JRebel, ettevõtte hit-toode, on programmeerimise platvorm, mis võimaldab koodi ümber kirjutamise tulemust koheselt näha, hoides kokku ühel programmeerijal päevas keskmiselt pool tundi, aastas seega mitu nädalat. Tänavu aasta vallutatakse turgu uue tootega LiveRebel.

ZeroTurnaroundi klientideks on rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted nagu Bank of America, American Airlines, Lufthansa, LinkedIn, HP, Siemens, Logica, Kayak, Oracle, IBM.

Lisainformatsioon:

Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaround CTO, 53411 869, jevgeni@zeroturnaround.com

*JRebel on ZeroTurnaroundi auhinnatud toode, mis  iga kord, kui Java arendaja peab veebirakendust muutma, säästab keskmiselt kolm minutit, mis aastas teeb kuni 5 töönädalat arendaja tööaega. Lihtsustatult: Java maailmas peaks programmeerija iga muutmise jaoks kirjutama koodi, seejärel seda kompileerima ja käivitama, et näha, kuidas tehtud muudatused välja näevad. Selleks protsessiks Java maailmas kulub keskmiselt 3 minutit, sest iga väikese vea pärast peab programmeerija uuesti selle protsessi läbima. Päevas kulub kuni 20% ajast selle protsessi ootamisele, mille saab vahele jätta JRebeliga. Seega kohe kui veebirakenduses on mingi viga, saab seda reaalajas parandada. Kuidas JRebel aega ja raha säästab saab arvutada siit: http://www.zeroturnaround.com/jrebel/

Eviani kergekaaluline pudel vähendab süsiniku jalajälge ühe kolmandiku võrra

Eviani vesi liigub kergemasse pudelisse, mis on valmistatud 50 protsendist taaskasutatud PET pudelist. Selle muudatuse tulemusena väheneb veepudeli süsiniku jalajälg pea 1/3 võrra, teatab Eviani brändi oma ettevõte Danone Waters.

1,5 liitrine Eviani pudeli tootmine hakkab kasutama 11 protsenti vähem plastikut ning kaaluma 28,6 grammi, mis on 3,4 grammi senisest pudelist vähem. Need muudatused vähendavad pudeli süsiniku jalajälge 32e protsendi võrra, kinnitas Danone Waters. Pudelid jäävad endiselt 100% taaskasutatavateks.

Eesti parimaks pürgib 67 uut e-teenust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatavale Eesti parima e-teenuse konkursile esitati tänavu 67 uut kodumaist e-lahendust.

Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul on 67 kandidaati Eesti parima e-teenuse tiitlile kõigi aegade rekord. “Eelmisest konkursist üle kahe korra rohkem kandidaate tõestab, et hoolimata majanduslikult kitsastest aegadest loodi Eestis ka viimastel aastatel häid ja nutikaid e-lahendusi ning seda kõigis valdkondades,” lausus Püüa.

Kõige tihedam on konkurents e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistleb 28 uut e-teenust. Oma kandidatuuri on selles kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus, veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic, arhiveerimis- ja asjaajamisteenus Eesti Arhivaar, internetipõhine küsitluskeskkond Just Ask, parkimiskohtade andmebaas KuhuParkida, If e-büroo, tuleohutuskeskkond Tulekustuti.net, EMT suletud ala m-parkimise lahendus ja reisikindlustus, Piletilevi internetipood, Tuule Piletikeskuse broneerimissüsteem, Elioni Digikogu, ilusalongi haldamise tarkvara SalonInfra, kiirlaenude otsimootor, äritarkvara Next, broneerimissüsteem I.P.I, Koerteregister, veebipõhine raamatupidamistarkvara E-Aktiva, paberivaba raamatupidamist võimaldav Arvekeskus, e-poe tarkvara Pipfrog.com, Projektieksperdi toetusvõimaluste andmebaas, SEBi Rahapäevik, laotarkvara Intopia, sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee, Tele2 veebipood ja personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldav Starman Start.

Kandidaatide arvult järgneb e-valitsuse kategooria 14 e-lahendusega. Siin astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ja ettemaksukonto süsteem, kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR, Riigikogu otseülekannete arhiiv Riigi.tv, Tallinna linna avalike teenuste andmekogu, EASi iseteeninduskeskkond, Riigi Teataja uus keskkond, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, hoiatamismenetluse infosüsteem, Maa-ameti geoportaal, visualiseeritud äriregister, riigiportaal eesti.ee ja digitaalne isikutunnistus Digi-ID.

E-tervise ja keskkonna valdkonnas pürgib Eesti parimaks seitse e-teenust. Selles kategoorias kandideerivad veebipõhine treeningupäevik ja sotsiaalvõrgustik Sportlyzer, Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiregistratuur, E-Koolitervise Infosüsteem, patsientide tagasisidel põhinev tervishoiutöötajate andmebaas TerviseTrend, suguhaiguste kodustestimine lahendus, ravihaldustarkvara Hammas ning retseptikeskus.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias on kandidaate kuus: video- ja raadioülekannete sotsiaalvõrgustik Yaika!, online Kaardimoor, suhtlus- ja mängukeskkond Karu, virtuaalset lemmiklooma pakkuv Mobipets, klassikalise poomismängu maratonversioon ja Facebooki rakendus isiksusetestideks.

E-kaasamise vallas on oma kandidatuuri parima tiitlile üles seadnud mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla, loodusressursside säästmisele suunatud liikumine ECO2.0, müügijuhtimise tarkvara PipeDrive ja lugude jutustamisele spetsialiseerunud sotsiaalvõrgustik myHistro ning e-õppe alal liiklusohutusprogramm „Ohutus kõigile“, e-koolituste platvorm Traindom ja ajalooalane infopank Histrodamus.

E-kultuuri ja pärandi valdkonnas kandideerivad parimaks e-teenuseks üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi, rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal ja sündmusinfo levikusüsteem Kultuuri.net ning e-teaduse ja tehnoloogia kategoorias inseneridele CAD-teenuseid pakkuv GrabCAD ja idee kaitsmise süsteem Vuupala.

Eesti parimad e-teenused ühtekokku kaheksas kategoorias selgitatakse välja veebruarikuus. Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

Osale Eesti parima e-teenuse konkursil!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus kuulutasid välja Eesti parima e-teenuse konkursi. Sellest on oodatud osa võtma kõik Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud, kes e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad.

Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ning iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate sisuteenuste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Lisainfo ja kandideerimine: www.e-konkurss.net 

Vajad inspiratsiooni?

Kui parima e-teenuse konkursil osalemine tundub keerukas, siis tule tasuta inspiratsiooniseminarile. Üles astuvad 2009. aastal e-meelelahutuse ja mängude kategoorias võidu noppinud Mudila (http://mudila.lastekas.ee/) looja Janika Leoste ning 2007. aastal rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka jõudnud sõidukite jälgimisteenuse Navirec (http://ee.navirec.com/) ekspordijuht Silver Laus. E-teenuste turundusnippe jagab Altex Internet Marketingi partner ja juhatuse liige Tõnis Hinnosaar. Ingelinvestor Yrjö Ojasaar firmast Solon Partners annab aga praktilisi näpunäiteid, millistele kriteeriumidele peaks e-teenus vastama, et olla võimalike investorite jaoks atraktiivne. Eesti parima e-teenuse väljaselgitamisest ning World Summit Award (WSA) 2011 konkursist räägib WSA Eesti esindaja Katri Ristal.

Seminar toimub teisipäeval, 7. detsembril kell 13-16 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4C Tallinn, ruum 316). Üritus on kõigile osalejatele tasuta. Registreerumine kuni 1. detsembrini veebilehel www.e-konkurss.net 

Tead mõnda head e-teenust?

November on nimetatud hea e-teenuse kuuks, et kutsuda inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Kõik arvutikasutajad saavad häid e-teenuseid esile tuua ning nende üle arutada veebilehel www.e-konkurss.net. E-teenuste kategooriad ei ole mingil viisil piiratud, oodatud on kõik nutikad e-lahendused alustades tervise ja hariduse valdkonnast kuni kultuuri, äri ja mängudeni.  

Eesti arvutikasutajad saavad parimate e-teenuste väljaselgitamisele oma panuse anda just hea e-teenuse kuu raames. Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile.

5 intellektuaalomandi alast soovitust (tehnoloogia) ettevõtte asutamisel

Mõned intellektuaalomandi alased soovitused, millele tasuks  mõelda ettevõtte asutamisel ja arendamisel.

Hiina plaanib luua oma interneti

Hiina haub ambitsioonikat salaplaani luua isiklik internet.
Internetti jõudnud kokkuvõte Hiina kõrge riigiametniku kõnest kirjeldab laia valikut institutsioone ja meetodeid, kuidas kodumaal avalikku arvamust kontrollida ja luua "rahvuvaheline avaliku arvamuse keskkond, mis oleks objektiivne, kasutoov ja Hiina suhtes sõbralik".

Canterbury ülikooli Hiina propagandasüsteemi ekspert Anne-Marie Brady seletab: "Hiinal on eesmärk luua riigisisene võrk, mis eemaldaks nad globaalsest internetist, ja see on rapordist selgelt näha. Keskmine hiinlane teab, kuidas propagandasüsteem põhimõtteliselt töötab, kuid puudub vajadus valitsuse tegemiste nii väljakutsuvaks reklaamimiseks."

Hiinat ei püüta täielikult muust maailmast eraldada, vaid soov on tänapäevastada propaganda aparaati. Riigi 400 miljonit netikasutajat on "juhitud" valitsusele sobiva info poole ja eemale "kahjustavast" sisust. Infole ligipääs ja selle levitamine on siiski tunduvalt lihtsam kui eelmistel põlvkondadel.

Hiina "suur tulemüür" blokeerib enamiku riigivälistest hiinakeelsetest saitidest ja paljud võõrkeelsed saidid. Kohalikud netipakkujad peavad hoolega nn tundlikke materjale otsima ja tsenseerima.

Ametlikud tsensorid, kommertslikud internetipakkujad ja mitteametlikud arvamusliidrid peavad samuti tundlikel teemadel valitsuse poolt olema. Neid nimetatakse "50 sendi armeeks": tasude järgi, mida nad saavad iga postituse pealt.

Kõnest ei selgunud, millal müüriga ümbritsetud kohalik internet käiku läheb. Ilmselt on see juba praegu reaalsus ja muutub muudkui läbitungimatumaks.

müra

Viibisin hiljuti maal, sünnipäevapeol ja ühel rahvamaja kevadpeol (ruumide suurused 8m x 13m ning spordisaal). Paraku sai mõlemal juhul bändi poolt võimendatud helisid vaid tohutuks müraks nimetada. Külalistemaja saalis selgus, et vaiksemaks polegi võimalik keerata. Vähesed suhtlemisaltimad inimesed kogunesid kööginurka ja ootasid kannatamatult pillimeeste väsimist. Kummalisel kombel taluti  müra ka rahvamajas, kuigi solist paar korda isegi pakkus vaiksemaks timmimise võimalust. Tema laulusõnadest peale vokaalide suurt midagi aru saada polnud võimalik. Huvitav, kas selline probleem eksisteerib laiemalt?

Kui nii, siis pole ime, et maameeste alternatiivne suhtlemispaik asub õllekioskis või poe läheduses.

Toeta ideed, kui leia, et esineb probleeme !

http://www.alecoq.ee/idee/?1407

EL reformib IT ja telekommunikatsiooni sektorit

Luiga Mody Hääl Borenius advokaadibüroo vandeadvokaat Ave Piik kirjutab, et vahetult enne jõule jõustunud nn Euroopa Liidu telekomipaketi nõuded peab Eesti seaduselooja kohalikku seadusandlusesse sisse viima hiljemalt 2011. a juuniks.

Lisaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividele (2009/136/EÜ ja 2009/140/EÜ), mille ühiseks nimetajaks on kujunenud Euroopa Liidu telekomipakett, kuulub paketti ka määrus telekommunikatsioonisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (BEREC) loomise kohta.

Kehtivad telekomisektori eeskirjad pärinevad suures osas aastast 2002. Sektori arengukiirust arvestades ei ole need täna enam paljuski asjakohased. Reformi tulemusena peaks see vastuolu kõrvaldatama. Paketi eesmärgiks on muuhulgas ühtlustada telekomivaldkonna eeskirjad EL riikides, tagada lairibaühenduse ulatumine iga EL kodanikuni aastaks 2013, tugevdada telekomiettevõtete konkurentsi ning seeläbi suurendada elektroonilise side teenuste kasutajate õigusi. Interneti kasutamise õigusele kui isiku põhiõigusele viidatakse Euroopas seaduse tasandil esmakordselt. Seda õigust võib piirata üksnes pärast eelnevat õiglast ja erapooletut menetlust, mis tagab kasutajale õiguse esitada oma seisukoht.

Tarbijate seisukohast olulisemaid muudatusi on veel tarbija õigus vahetada ühe tööpäeva jooksul oma telefonioperaatorit säilitades senise telefoninumbri. Sealjuures ei või operaatoriga sõlmitava esialgse lepingu pikkus ületada 24 kuud. Samuti parandatakse tarbijate teadlikkust pakutavate teenuste kohta (sätestatakse täpsemad nõuded selle kohta, mida telefoni- ja internetiteenuse pakkujatega sõlmitavad lepingud peavad sisaldama). Täiustatakse ka tarbijate isikuandmete ja eraelu kaitset muuhulgas keeluga "küpsis" faile saata ilma tarbija eelenva nõusolekuta ning kohustusega anda tarbijale nende kohta piisavalt infot. Internetiteenuse pakkujad saavad laiemad õigused enda ja oma klientide kaitseks rämpsposti vastu.

Rohkem infot tehnoloogiaalase õiguskaitse arengu kohta www.lmh.ee.

Kahe pere energiasäästu eksperimendist saab väärt nõu

Kahe pere energiasäästu eksperimendist saab väärt nõu

Saale ja Tõnu ning Wenna ja Heiditi pered alustasid eksperimenti elektritarbimise mõõtmisest, et näha, kui palju kroone täpselt kuhu kulub. Mitu krooni neelab pesu pesemine, kui palju televiisori ja interneti kasutus...? Nüüd, värskete mõõtmistulemustega varustatult, asuvad nad otsima võimalusi tarbetute kulude koomale tõmbamiseks ja säästvaks tarbimiseks.

Selleks tegelevad pered iseseisva uurimistööga, kaaludes nii kaasaegse säästva tehnoloogia kui lihtsate nippide rakendamise viise.

Enam kui kaks kuud vältav energiasäästu eksperiment otsib Wenna ja Heiditi ning Saale ja Tõnu abiga vastuseid küsimustele kas säästmine on mugav, kust saab säästa, kas teavet on hõlpus leida ja kas see kõik on võimalik argimugavustest loobumata.

Energiasäästu võlusid ja valusid jagavad nad meelsasti kõigiga ning võtavad kuulda hüva nõu.

Jälgi nende uut elu blogis: minuenergia.wordpress.com

---

"Müüja mu uuenduslikku ideed pikalt ei soojendanud - tavalisse lambikuplisse sobivaid pirne (LED) Eestis ei müüa ja nad on liiga kallid ega tasu end ära." Heidit

"Täna tehti tartlaste boilerile siis maoloputus. Mõned väljunud moodustistest olid päris suured ning võiks öelda ka kunstipärased." Saale

"Est Valley" võtab jalad alla !

Ma vaatan , et  Eestis on juba nõnda palju IT ja tehnoloogia-firmasid tekkinud , mispuhul võiksime ju täitsa oma ränioru välja kuulutada. Teengi siinkohal ettepaneku kutsuda maimukest näiteks  "Est Valley" ehk  "Esto Valley" !!  Üritus võiks siis endas ühendada  kõiki Hi-Tec, IT ja VC -ga seotuid ettevõtteid , kes ennast üles anda soovivad. Sellisel puhul saaksime tekitada nö rahvusvahelise gateway nagu on seda tehtud näiteks  USAs Silicon Valleys.  Jäädes teie vastukaja huviga ootama !  

www.estinventor.com