Probleem seisneb info ja uudiste kõrges hinnas. Selleks, et saada tavalisi uudiseid, pead sa tellima mõne tavalise päevalehe. Selleks, et saada majandusuudiseid, pead tellima näiteks äripäeva. Selleks, et lugeda klatši, pead ostma mõne seltskonnaajakirja jne. Pole üht kindlat kohta, kus saaks kõik uudised ja info kätte tasuta ilma, et peaksid midagi ostma või tellima.

Minu lahendus sellele oleks veebileht, kus saaks iga oma ala spetsialist lisada uudiseid ja teenida selle eest ka raha. Kui sisened sellele uudiste lehele, ilmuvad su ette erinevad kategooriad ehk blogid, kuhu lisatakse iga päev uusi teemasid. Inimesed, kes soovivad lisada oma uudise, peaksid enne teatama oma soovist minule. Olenevalt kirjutiste kvaliteedist otsustaksin kas lisaksin selle mõnda blogisse või mitte. Kui olen nõustunud, siis teeniksid nad näiteks viis senti vaatamiselt. Lehekülg teeniks oma sissetuleku reklaamidelt.

Ja kus Te omaarvates olete? Tööd ja lõbu on siin laialt ainult et süüa ei anta.

        Veebipõhine kommuun üleriigi õpetajatele ja õpilastele   Kommuun, kus saavad õpetajad (ja õpilased) omavahel tööalaselt suhelda   Imagine aruküla põhikooli 9 klass õpib samu asju kui Prantsuse lütseum - õppematerjalide jagamine   areng - luues aktiivsesuhtlusega portaali, areneb eesti haridus - õpetajad snitvad üksteise pealt   õpilastel võimalus jagada omavahel / kasutada õpetajate poolt keskkonda välja pandud õppematerjale   (üks võimalik osa) : reaalaja veebikaamerad klassiruumidesse - haiged õpilased saavad kodus samuti tundidest osa võtta - lapsevanemad võsukesi järgida - haridusamet õpetajate kvaliteeti knotrollida   ma näen ideel tohutut perspektiivi - kahjuks pole mul endal inimesi VEEL ümber, kes seda teostada aitaks

Ma ei taha olla pidur, aga ma näen, et selline lahendus on olemas

See lõhnab juba va kommunismuse järele. Kas poti mõnes nurgas rammusamat suppi ka jagama hakatakse või sööme kõik koos kartulikoori.

Põhimõtteliselt, muusikatööstus peaks aru saama, et piraatlust ei saa kaotada. Tuleb edasi liikuda. Hiinas 95% muusikast tõmmatakse alla. Nüüd toon näita, mida muusikud peaksid hakkama rakendama. Kodulehel võiks muusik pakkuda enda plaati mp3 formaadis nt...ning hinna võiks kasutaja ise määrata, 0st kuni lõpmatuseni. Kuidas see hea on. Esiteks ta saab enda plaadi eest raha: summad võivad olla 1st kroonist kuni paari tuhandeni. Teiseks, ta saab nii suuremat kuulajaskonda. Mis tähendab rohkem fänne ja suurem külastatavus kontsertitel. Küsi endalt: Kas ma ostaksin tundmatu bändi plaadi 200 eek'u eest. EI! Kas tõmbaksin muusika tasuta alla. JAH! Sul ei ole vaja mikroannetust. Kuna see on ANNETUS, siis inimesed võivad annetada ükskõik kui suure summa. Kui aga inimene peaks nüüd maksma kas või 1 krooni plaadi eest, siis ta ei maksa. Sest mängu tuleb see, et inimene peab nüüd tegema otsuse, otsuseid inimese aju ei viitsi teha. Seega jääb tõmbamata ja muusika kuulamata. Soovitaksin Chris Andersoni "FREE" P.S Radiohead proovis seda vist, neil oli hea albumi läbimüük ja kontsertitele tuli massiliselt rahvast

Töötud, keda järjest enam juurde tekib, ei leia piisaval hulgal infot et saada  rakendust ning ise ennast aidata. On olemas vabu töökohti, majanduslikult tasuvaid ideid, lühiajalisi tööpakkumisi millega ajutiselt elamisraha teenida. Mida arvate sellisest mõttest?

Tuleviku keskkonnateadlikusele rõhudes võiks olla laenutuses juba elektriautod. Nende kasutamise populariseerimiseks vajalikud pilootprojektid mis doteerivad laenutamist ja soodustavad nende rohkemat kasutamist.  

Sama mõte tekkis mul juba mõned kuud tagasi, olen selle süsteemi vajadused ning ülesehituse ka enamvähem dokumenteerinud. Ühe tööhõive projekti jaoks taodeldakse hetkel Norra regionaalprojektidest raha. Augustis selgub kas raha antakse. Selle projekti raames ei tehta ainult portaal vaid konkreetselt rahastatakse erinevaid kodanikualgatusi.

Postkasti tuleb väga palju reklaami ning sellele kulub väga palju paberiressurssi. Samas on hea teada, kui poes X saab õlut Y osta tavapärasest odavamalt. Reklaamlehtedel on lühike eluiga, kuid kindlasti ettevõtetele oluline võimalus toodete turustamiseks.

Lahendus võiks olla veebikeskkond, kus ettevõtetel on võimalus näidata oma eripakkumisi, superpakkumise ja lihtsalt uusi ja huvitavaid tooteid ilma, et peaks raiskama paberit otsepostitusele. Praegu on tarbija kindlasti huvitatud, kust saab odavaimat juustu ning piima. Aadress võiks olla näiteks www.otsepostitus.ee

Minu ema näiteks ei ole arvutiga Sina peal, sõltumata sellest, et ta meie koju esimese arvuti juba umbes 15 aastat tagasi ostis. Talle meeldibki paber-reklaam ja ta väidab, et ta käibki just nende paber-reklaamide järgi poodides. Ühesõnaga, paber-rämpspost, mis reklaamib tarbekaupu, näib toimivat ja seni, kuni see toimib, ei ole ka põhjust kellelgi sellest loobumiseks. Arvan, et tuleb eristada vähemalt 2 kasutajate gruppi: need, kellel oli arvuti juba teismelise eas olemas, ning need, kes arvutiga hakkasid tööle alles 30-ndates aastates. Nende inimeste harjumused ja mõttekäigud on oluliselt erinevad.

Ajakirju võiks olla võimalus lugeda inetrnetist. Minule isiklikult pole oluline, et ajakiri tuleks paberkandajal koju.

Luua keskkond, kus on võimalik lugeda ajakirju. Maksmine toimub ka läbi keskkonna. Igal inimesel on oma profiil ning sisse logedes oleks tal võimalik makstud ajakirju lugeda. Ajakirja hind väheneks kohaletoomise ja trükkimisele kuluva hinna osas. See võimaldaks tarbida jällegi rohkem perioodikaväljandeid. Sirvimiseks võiks kasutada samasugust lahendust nagu on kasutatud "Inseneeria" ja "HEI" puhul. Keskkonna veebiaadress võiks olla näiteks www.e-ajakiri.ee

Asjal on jumet :) Mina oleks ka potentsiaalne klient! Eriti mis puudutaks välismaa ajakirju (National Geographic, Newsweek, Economist) Maailma kõige suurem audiraamatute vahendaja Audible.com`i müüb umbes 80 milku (US) eest aastas, hinnanguliselt 90% USA turule. Toon siin Audible paraleeli, kuna toode võiks ju sul olla analoogne. Ühtlasi, ma soovitan sul kõrgemale vaadata kui Eesti ja alustada asja kohe globaalse perspektiiviga. Tehnoloogiaettevõtluses on sul vähe barjääre mida saad luua konkurentide tulekuks, seevastu kiirus maksab igal pool. PS: Et sa lisainnustust saaksid :) Hakka ruttu pihta muidu teen seda varsti ise!

Eesti vanasõna ütleb, et julge pealehakkamine on pool võitu ! Ja kuigi selle teise poole kohta pole midagi öeldud, tundub mulle sõna "julge" üsna olulisel kohal olevat ! Sageli on meil "piduriks" see , et kardame teiste naerualuseks sattumist või hukkamõistu. Kui vaadata saadet  "American Inventor" , siis tundub, et sellist hirmu seal maal ei eksisteeri sootuks ! Miks siis meie eestlased peaksime niiväga muretsema ? Laskem mõttel vabalt lennata ja kätel asju korda saata. Ja kui s...ti siis uuesti ! Ega kõik asjad ei lähegi korda ja seda ka parima tahtmise juures mitte !  Oleks aeg see parastamine ja mudaga loopimine lõpetada nii ekraanil kui reaalses elus ! Selle  asemel võiksime üksteist julgustada ja aidata ning pigem vait olla kui midagi meile just meelepärast  ei ole !  Kokkuvõtteks :  Me  vajame  julgust  ja  julgustamist , et peale hakata  ning eks see teine poolgi ole suures  osas   meie endi teha ! Leiutaja.com

Ei taha raisata paberit ostutšekkidele. Nagunii jääb see risustama mu rahakotti (viimasel ajal on kviitungeid rohkem kui raha) või lendab esimese hooga prügikasti.    

Pigem sooviks ostutšekki internetti, kus näeksin kõike, mida olen ostnud. Maksekaardiga maksan läbi panga poele ning pood (või pank) edastab ostuinfo (tšeki/kviitungi) internetti. Vastav koduleht võiks väljastada ka selle, mille peale ma kõige rohkem kulutan kuus, päevas, aastas. www.arved.ee on olemas aga see pole päris see. Sinna kogunevad pigem arved, mida pean tasuma, kuid tahan näha poetšekki.

Esiteks peaks seadused üle vaatama, kas mulle kui ostjale kehtivad kõik tarbijaõigused täiel määral kui tsheki asemel mu ostust kuhugi serverisse märk jääb. Samuti maksuseadustik... jm. Teiseks kui seaduslik võimalus olemas - peaks üks ettevõtlik pank otsa lahti tegema tuues turule toote/kaardi, mida kasutades paberist lahti öelda võib. Eks siis näis... Aga kulude analüüsis on Swedbank otsa lahti teinud, kus saad kulusid netis erinevatesse gruppidesse lahterdada! Esialgu küll väga primitiivne lahendus, aga kiiduväärt initsiatiiv. Olukorras, kus üle 95% kuludest jookseb elektrooniliselt, annaks see väga hea ülevaate. Kasutagem, siis ka Swedi mehed ka ehk arendavad edasi!