Plaanis passivmaja ehitamine kuid esimene probleem on aknad mis tuleb tellida Saksamaalt.

Tööpuuduses aknatootjad võiksid kasutada oma ressursse ning toota sobivate näitajatega aknaid passivmajale. Usun et tellijaid poleks massiliselt kuid mingi osa kindlasti.

Passiivmaja ja akendega seoses soovitan lugeda KALESY aknatehase kodulehel ARTIKLID all asuvaid teemakohseid artikleid. Kindlasti tasuks lugeda juttu, kus räägime pasiivmajade projekteerimise üksikasjadest, millele tavaliselt tähelepanu ei pöörata: - http://www.kalesy.ee/energias%C3%A4%C3%A4stlikud-aknad-ja-r%C3%B5duuksed KALESY aknatehasel on täna olemas energiasäästlikud aknad mille energiaklass on A+. Vt. http://www.kalesy.ee/arhitektile.htm Lähitulevikus alustame aknatoodete turustamist, mille energiaklass on AA+ ja AAA+.

Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ning riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna taastama Eesti kaubalaevastiku, miks mitte 100% riigi oma. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel! Loe edasi: 19. mai Oma Saar

Idee lahendus on välja öeldud neli aastat tagasi, mida aga poliitikud pole kuulda võtnud. Loe edasi: Mereblog 19.05.2009    

Elektriseadmete antidigitaalsus. Miks mitte siduda maja/korter ja kõik elektriseadmed, et nad suhtleks majaga. Siis oleks neid kergem juhtida ja samuti, see oleks innovatiivne samm edasi tuleviku poole.

Eestist algav laine, mis asendaks tavalised klemmidega elektrikontaktid USB aukudega. Spetsiaalsete USB aukudega, mis varustaksid seadmeid piisava elektriga. Maja/koteri sisse saaks paigutada keskse serveri, mis ühenduses kõigi USB aukudega ja samuti internetiga, mis looks WiFi leviala ja mida saaks juhtida näiteks telerist või mõnest USB-ga ühendatud arvutist. Siis poleks vaja ühelgi seadmel mingeid lisakaableid peale USB. Sealt tuleks vool, digi-tv signaal ja andmed. Internet tuleks juhtmevabalt, üle WiFi. Loomulikult oleks maja/korteri server enkrüptitud ja ID-kaardi või biomeetrilise lugejaga varustatud, et sinna saaks ligi vaid õiged isikud. WiFi oleks samuti enkrüptitud ja koodi all. Serverisse saaks koguda ka turvaandmed (turvakaamerate salvestised, liikumisandurite andmed ja uste avamisandurite andmed), ning see saaks olla ühenduses turvafirma serveriga. Majja/korterisse sisenemine oleks samuti võtmeta, ID-kaadri ja parooli või biomeetrilise lugeja abil. Teleri kaudu saaks vaadata, kes on mis ajal sisenenud ja väljunud. Muidugi on andmetele ligipääsemine samuti ID-kaardi ja parooli või biomeetrilise lugeja abil võimalik. Kui elekter ära peaks minema, oleks serverile vaja avariiakusid või generaatorit ja igaks-juhuks füüsilisi lukustus- ja avamissüsteeme. Selliste majade ja korterite digitaalne inovatiivne areng võiks alguse saada just Eestist. "Vanade" (ehk siis tänapäeva) seadmete jaoks saaks välja töötada adapterid, mis seoks nad majapidamisega. NB: Tegu ei pea olema USB tehnoloogia kasutamisega. Võib välja töötada mõne täiesti uue ja innovatiivse tehnoloogia. 

koik suured hotellid maailmas kasutavad standartiseeritud yhist systeemi nii elekrtile kui ohutusele ja yldse koigele,milele,inimene saab oma napud kylge panna ,see on juba ammu, eesti veel ei tea.

Majanduse elavdamiseks võiks riik kanda ettevõtetel standarditega seotud kulud. St. et vähemalt eestikeelsed standardid võiksid olla kõigile vabalt tasuta kättesaadavad ning riik kannaks vastavalt sellega seonduvad kulud Standardikeskuse ja autoriõiguste omanike ees. Samuti võiks riik toetada ja tasuta nõustada ettevõteid erinevate sertifitseerimisprotsesse läbimiseks (ISO 9001 jms) - vastavate sertifikaatide olemasolu annab eelise allhanketööde (ja miks ka mitte peavõtutööde) saamiseks välismaalt. Ettevõtted ise tihtipeale ei näe standardite ja sertifikaatide hankimiseks vajadust, kuna see on keeruline ja kulukas. Samas on võimatu rahvusvaheliselt äri ajada, kui üksteist (ehk standardeid) ei mõisteta. Samuti puudub vastaspoole usaldus, kui pole näidata tõendeid (sertifikaate) ettevõtte kvaliteedi vastavuse kohta. Seega võiks riik võtta mõneks ajaks selle valdkonnaga seotud kulud enda kanda. Kindlasti on see suhteliselt kallis, aga samas a) on kindlalt teada kuhu raha läks (st. et raha ei läinud kuskile vasakule) ning b) kui ettevõttel on mõni kallis sertifikaat, mille taotlemise protsess on väga pikaajaline, vähendab see huvi näiteks maksude optimeerimiseks vms. põhjusel firmat kinni panemast ja uue nimega samal kohal alustamast.

Minu meelest on see hea idee, sest iga kulutatud kroon kuluks ekspordi arendamisele.

Riigil on väga palju erinevaid registreid ja igal ühel oma teeninduspunktid (Näiteks: haigekassa, autoregister, jne ...). Mõned on raha kokkuhoiu mõttes oma teeninduskeskuseid sulgenud. Ja koondanud suurematesse linnadesse. Kõigil kodanikel ei ole arvuti kasutamine ka nii käepärast. Riigiteenuse osutamise kvaliteet halveneb.

Kaotada ära igasusgused iga registri teeninduskeskused. Luua uus ühine teeniduskeskus. Nii, et vahet ei ole kas lähed lapse sündi registreerima või autot arvele võtma. Lähed ühes linnas ühte kohta 'Riigiteenuste teeninduskeskusesse' Kõik dokumendid ja paberid ja riigiga sonduvad asjad saad ära lahendada seal. Teeninduspunktide võrk oleks näiteks igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas. Teatud registri erispetsialistid seevastu koondatud kokku. Riik hoiaks kokku kulusid iga registri pealt. Teeninduskeskus prandaks riigiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Olulise osa ka omavalitsuste tööst annaks loodavale teeninduskeskusele üle. Seega haldusreformi üks hea abivahend. Pea-eesmärk oleks vähendada riigitöötajate arvu ja riigi valitsemise kulusid, nii et riigiteenuste kvaliteet ei kannataks.

Väga hea mõte! Nii saab järjest rohkem teenusid juurde ID-kaaridle ja Mobiil-ID-le. Selleks on vaja väga head dokumendihaldussüsteemi ja head koolitust teenuste kasutamiseks. Kui me oma kärajatega mõttetalgutel rääkisime kokkuhoiust ning eelarve vähendamisest avaliku sektori töö efektiivsemaks muutmise läbi siis see oleks kindasti üks selline projekt, mis seda ka tagab. ja kõik koondatud ametnikud saavad hakata ettevõtjateks ning pakkuma konultatsiooni teenust, kelleldelt hakkab nüüd hoopis makse laekuma.

  Laiemalt   Majanduslangus, tööpuudus, kaubandusdefitsiit Kitsamalt a) tarbija - kui ma soovin, siis  täna on väga raske aru saada , milline müüdav kaup kust pärineb, ja kas kaup on tehtud Eestimaisest või välismaisest toorainest b) tootja- kodumaistel tootjatel on raske poelettidel ühtselt ja selgelt Eesti tootjana silma paista, kuigi see on nende oluline konkurentsieelis 

   Idee eeldab teatud mõttes rahvuslikku kokkulepet – ME TAHAME , ET  EESTIL HÄSTI LÄHEKS ja seepärast ostame Eesti toorainest ja Eestis toodetud kaupu. Idee aluseks on Eestis toodetud  ja Eesti toorainest kaupade tarbimise soodustamine. Eestimaise kauba tarbimine tagab meile tööd nii tooraine- kui ka töötlevas tööstuses.  Et poeletil “õigeid” kaupu leida, võiksime kaupade märgistamisel  kasutada “tarbimisvalgusfoori” meetodit: Tarbimisvalgusfoori meetod  võiks toimida järgmiselt: Märgistame kõik müüdavad toidu- ja tööstuskaubad suure arusaadava märgiga valgusfoori põhimõttel: Roheline märk – Eesti toorainest Eestis toodetud kaup Kollane märk –  Eestis  toorainest mujal toodetud või välismaisest toorainest Eestis toodetud kaup Punane märk –  välismaisest toorainest välismaal toodetud kaup  Kuidas tagada märgistamine? : -  Märgistamine peab olema kohustuslik- nagu täna eestikeelne kauba tutvustus pakendil -  Märgisüsteemi olemasolu eest kaubal vastutab müüja, kes siis ise vaatab, kas kauba märgistab müüja ise, hulgimüüja või tootja - Kontrollib Tarbijakaitseamet Esialgu tundub suhteliselt lihtne tee Eestimaise kauba ülesleidmiseks poelettidelt ja kodumaise toodangu müügi suurendamiseks. Seda enam, et Eesti toorainest ja Eestis tootvad ettevõtted ning paljud tarbijad oleksid kindlasti kohe valmis huvigrupina ideed totama. 

Poliitilised rünnakud saab rahva omaalgatusega kõrvale juhtida. Eriti praegu, kus kriis on juba uksest sisse marssinud ja eitea kelle rahakoti kallale asunud. Needsamad poliitikud ei näe alati asju riigimehelikult.Poe omanikud hakkavad kaasa tulema siis, kui nad näevad selles oma käibe kasvu, või avalik-ühiskondliku nõude trendi. See siinne idee vajaks läbivaatamist ja levitamist juba kiiremas korras , mis annaks ka tooraine ostjatele selgeid eelistussignaale. Ja ostjal on vaja teada, keda ta toetab oma ostuga. Kui idee kavandis ja standardis on kokku lepitud, võiks alustada idee reklaamimist eraahelat pidi. Näide : võtan siit In.ee sahtlist sellele ideele valmis reklaam-kavandi, lähen sellega oma tuttavasse kleepreklaami firmasse ja lasen teha selle oma auto taga klaasile.Teen seda kampaaiat kaasa kuni idee hakkab ilmet võtma.

Majandusraskustes siplevate firmaomanike portaal

Foorumites oleks võimalik raskustesse sattunud ettevõtte omanikel mõtteid vahetada, analüüsida tagantjärele, mida tehti valesti, leida ühiselt väljapääs esmapilgul lootusetule olukorrale. Ost- müük rubriigis pakkuda raskustes firma osalust, aktsiaid või tervet ettevõtet. Miks mitte ka enne pankroti väljakuulutamist müüa varasid- kinnistuid, hooneid, autosid jne. Jääkväärtusega oleks ehk paljudel huvi soetada midagi, mis päästaks selle konkreetse ettevõtmise. Loomulikult tuleks jälgida, et sellest rubriigist ei kasvaks välja teine kv.ee või soov.ee. Seega vajalik korralik filter. Minu arvates kasu lõikaksid tööandjad, töölised kui ka investorid. Mida rohkem firmasid saab päästetud, seda rohkem töökohti jääb alles. Inimestel laenud makstud ja lastel kõhud täis. Oleksin nõus ka ise selles ettevõtmises kaasa lööma. Nii nõu- kui jõuga.

Mida siis konkreetsemalt olla võiks? Kas koht kus leiaks enda ärile investori ja ostja. või veel on midagi puudu? Ma teen ära -võibolla!

2000 aastal pandi Teenuse tellija Eesti Haigekassas kokku erinevate maakondade haigekassade andmebaasid koos kõikide dokumentidega. Mis vähendas halduskulusid ja andis tervikülevaate kuhu raviteenuse raha kulutada, kui palju soodusretsepte väljastada ja kui palju töövõimetuslehtedele raha kulub jne jne. Samas pandi kokku ka teenuse osutaja ehk Põhja Regionaalhaigla oli vist 7 suuremast haiglat, et halduskulusid vähendada ja suurendada haiglate läbipaistvust kulude jälgimise osas. Eestis on sotsiaalministeerium kõige suurema eelarvega ja näed saadi hakkama omamoodi pretsedenditu asjaga.    Statistikaameti andmebaasid oma andmetöötlusvõimsusega ja suur inimressurss ametnike näol ministeeriumides panna ettevõtluse teenistusse oleks juba võimas baas, mille pealt ministeeriumite kooslus saaks ühise läbipaistva sihtotstarbelise paindliku kulupõhise maksupoliitika ja eelarve välja mõelda:)