Õpilaste tase kõigub - lahendus: eelkool ja praktikapäev

Eelkoolis tuleks minna 1. klassi katsetele, sest juba eelkoolide tase on erinev.

Veel peaks igas koolis olema nn. praktikapäev. Kas see siis tööõpetuse tundide arvelt tehakse või mõnel muul moel. Poistele sobiks jalgrattad, mopeedid, mootorrattad, autod. Leidub muidugi ka erandeid, keda see ei huvita, aga õpetajaks tuleb leida mees kes pole joodik ega muidu ropu suuga, kes õpetaks lastele rattakummi lappima, ratta osadest kokku panema. Kasvõi kollektiivselt. Üks toob siit leitud ühe osa, teine teise osa. Ja panevadki kollektiivselt ratta kokku. Need, kes selles osalevad, et neid innustataks, kiidetaks. Ja et selles tööõpetuse tunnis osalemine oleks neile präänik.

Tüdrukud võiksid oma tööõpetuse tunnis õppida õmblemist. Nukuriided, enda riided, beebiriided, kasutatud kodustest riietest, materjalidest, vanadest asjadest, lõikavad välja, lõigete valmistamine, moenäitused.

Minu lapsed õppisid ka elukutse keskkoolis. Tütar sekretär-masinakirjutajaks ja töötas igal suvel ja oli õnnelik oma taskuraha üle. Poeg õppis autoklassis, ei saanud tööd varem sest lõpetas keskkooli 17-aastaselt. Pärast seda sai tööd autojuhina. Nüüd lõpetas tütretütar keskkooli ilma elukutseta ja selgus, et ka koristajaks saada peab olema diplom, et osata kasutada kaasaegseid koristusvahendeid.

Kuskilt peab keegi teadma milliseid erialasid on Eestile vaja. Mitte valida hääbuvaid moe-erialasid. Meeldiv oli ülikooli otsus koolitada Tamme Gümnaasiumis laborante.

Õpilaste tase kõigub - lahendus: eelkool ja praktikapäev

Kirjutan oma vanaema, pedagoogi Helju Hakkaja nimel.  

Üliõpilaste arv väheneb. Gümnasistide arv väheneb. Miks? Sest lõpetamata algharidusega lahkub koolist umbes tuhat õpilast igal õppeaastal. Neist enamik on poisid ja paljud neist liituvad varaste, narkarite ja joodikutega. Sellest kõigest räägitakse vähe.

Tuleks taastada tasuta eelkool. Eelkool peaks andma lugemisoskuse, trükitähtedega kirjutamisoskuse ja arvutamise kümne piires. Kes seda ei suuda, istub eelkoolis. Ja see koht ärgu olgu lasteaed.

Praegune koolisüsteem saadab esimesse klassi nelja erineva tasemega lapsi. Ühed loevad vabalt, teised enam-vähem, kolmandad veerivad ja neljandad pole tähti näinudki. See on hullem kui liitklass. Tegelesin selle klassi pikapäevarühmas, talvest kevadeni, asendajana. Need, kes talvel silpe veerisid, veerisid seda ka kevadel, sest lugemispalad olid pikemaks läinud ja laused pikad, sõnad pikad, mõisted keerulised. Peale selle, tööjuhised eesti keele vihikus ja matemaatika töövihikus. Klass suhtus kehvadesse õpilastesse halvasti. Et klassis silma paista, käitusid nõrgad õpilased inetult. Kas nad jäeti istuma või lohistati edasi, ma ei tea. Nende laste maine oli aga kahjustatud. Nemad on need kes lugemisoskuse tõttu välja kukuvad. Põhjuseid on ka teisi aga laias laastus on see nii ja ma arvan, et süüdi pole mitte laps vaid koolikorraldus.