Kõik koos tervist edendama!

Läinud reedel külastasin Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud igaaastast tervisedenduskonverentsi. Pealkirja all "Iga kogukonna võrdsed võimalused" arutleti, kuidas meie kõigi tervist paremaks sai muuta. Esinejad nii kodumaalt kui ka piiri tagant pakkusid välja huvitavaid mõtteid, millest valiku ka teieni toon.

WHO esindaja Erio Ziglio pani meile südamele, et tervisedenduses tuleb senisest rohkem rõhku panna ennetustegevusele. Pahatihti on tervishoiu kulutused suunatud peamiselt inimeste ravimisele. Erio hinnangul tuleks rohkem mõelda haiguste võimalikult efektiivsele vältimisele. Loomulikult on väljakutsed suured ja nendega võitlemiseks tuleb teha koostööd. Näiteks on üks tervist (keskmist iga) mõjutav tegur elukeskkond. Seda illustreerib vast kõige paremini fakt, et kui sõita Londonis metrooga läänest itta, siis iga teise peatuse järel langeb sinu pea kohal elavate inimeste keskmine vanus.

Mõte vabaks!

Läinud laupäeval oli ettevõtlikkuse ja uuenduslikkuse keskuseks Võru. Nimelt toimus Kagu keskuses järjekorras juba kuues Võrumaa Arenguagentuuri poolt korraldatud noortepäev "Mõte vabaks!". Kõik kohaletulijad said uudistada nii õpilasfirmasid kui ka mitmekesist programmi.

Tootearenduse alused

Käisin sel kolmapäeval kuulamas Provoke'i ja CadONi poolt korraldatud tootearendusloengut. Selle raames tutvustasid nad tänapäevase tootearenduse aluseid ning pakkusid Eesti firmadele oma teenuseid toodete parendamiseks. Kuna minu arvates on nende poolt tutvustatud põhimõtted aktuaalsed kõigile toote- ja teenustearendajatele, siis võtan järgnevalt loengul kuuldu lühidalt kokku.

Loengupidajad alustasid põhimõttega "Innovatsiooni eesmärk on teenida raha." Ehk siis pole mõtet joosta tormi innovatiivsetele lahendustele, kui neil puudub eesmärk. Enne tuleb olukorda mõista ja alles seejärel innovatsioon käiku lasta.

Mida siis tuleb enne analüüsida? Omal kohal on kindlasti konkurendid. Kuid kõige olulisem on kindlasti turg. Pole mõtet võistelda konkurentide toodetega, proovides kopeerida nende lahendusi paremalt, odavamalt, säravamalt. Nii jagatakse ümber juba välja kujunenud turgu.

Selle asemel tasub pühenduda tarbijatele, uurides nende vajadusi ja harjumusi. Võimalik, et sealt koorub välja ootamatu turunišš, kus sinu firma on esimene. Suurepärane võimalus nautida esmatulija privileege! Lihtne näide on kino, mis avas lastehoiu teenuse. Tulemusena sai ta oma kliendiks inimesed, kes enne ei külastanud ei teda ega konkurente.

Järgmine protsess on juba tootearendus. Siin on eesmärgiks põhimõte: "Väärtus üles, hind firma jaoks alla!" Märksõnadeks modulaarsus, lahenduste standardiseerimine, kõige mittevajaliku eemaldamine. Pikemalt saab loengupidajate filosoofiast ja praktilisest näitest lugeda kaht firmat tutvustavas PDF-failis. http://www.cadon.ee/upload/documents/lo_res/cadon-%20tootearendus%202mwyg.pdf

Provoke pakub siis süvitsi tootearenduskonsultatsiooni ja CadON inseneeriatoodete optimiseerimist. Kohati tundus uskumatu, et kas tõesti Provoke iga konsultatsiooniga protsessi parandab. Sattusin vaheajal suhtlema ühe vanema inseneriga. Tema arvas, et noortel poistel on küll ilusad ideed, aga reaalsuses nii kardinaalsed tulemused sageli võimalikud ei ole. Samas kui hiljem Provoke'i esindajalt endalt uurisin, kas nad suudavad kõikidele oma klientidele lahendusi pakkuda, siis ta kinnitas, et suudavad. Eks igaühel on õigus oma arvamusele. Tõenäoliselt ilma tulemusteta nad Soomes tegijateks poleks saanud.

Kokkuvõttes haakus kolmapäevane loeng üldjoontes ilusasti põhimõtetega, mida räägiti Connect Estonia üritusel nädal tagasi. Pean siis silmas seda, et uued lahendused peavad ärimaailmas teenima rahalist eemärki ja kõige paremaks infoallikaks planeerimisel on sinu (potentsiaalsed) kliendid. Raketiteadus ei müü, müüvad lahendused.

Teadlaste ja ettevõtjate koostöö libedamaks!

Kolmapäeval toimus Tartus ajaloomuuseumis Connect Estonia poolt organiseeritud kohtumine ettevõtjate ja teadlaste vahel. Huvitavate ettekannetega esinesid akadeemikud Tartust ja kogemustega koostööeksperdid välismaalt. Ka publikult oli üsna rohkesti ning tundus et paljud on koostöö vajadusest aru saanud.

Kogu seminari vältel räägiti palju tarka juttu ja kõike siinkohal kajastada poleks eriti praktiline. Nii toon ma siinkohal välja mõningaid mõtteid, mis aitavad ehk tulevastel teaduse ja äri koostööprojektidel valutumalt sündida.

Üks kõige huvitavamaid mõttekäike tuli eduka nanoehnoloogiapõhise startupi arendamisega tegelevalt David Brownilt (Canatu). Ta võttis pikalt ja laialt läbi akadeemilise ja ärilise mõtlemisviisi erinevused, rõhutades, et need on kas erinevat maailma mis vajavad erinevat häälestust. "Uurimuste tulemused ei tähenda äri." Äri tegemiseks on vaja julgust turvalisest akadeemiast välja astuda ja riskida. Loomulikult on võimalus näppe kõrvetada. Kuid kui see õnnestub, siis on preemiaks rahaline tulu ja teadmine, et sinu lahendused teevad inimeste elu reaalselt paremaks.

Kui on sündinud otsus ülikooli ja äri sünteesiga alustada, on terve rida aspekte, mida silmas pidada. Järgnevalt toon väikese loetelu aspektidest, mis mulle kõige olulisemana kõrva jäid:

* kõige alus on hea toode. See huvitab nii kliente kui investoreid. Hea toode ei sünni laboratooriumis/tugitoolis istudes, vaid klientidega suheldes. Kõrbemise vältimiseks on elementaarne mõista oma potentsiaalsete klientide vajadusi. Canatul kulus oma strateegia paikapanemiseks miljon lennukilomeetrit ja kaks aastat. Nüüdseks suhtlevad nad viie kliendiga ja äkki ühega läheb õnneks. 

* meie maailm on kiiresti muutuv, kuid siiski tuleb planeerida. Planeerida tasub nii toodet, kasvu kui ta meeskonda. Mis sellest, et hiljem tuleb seda kindlasti ümber teha. PlexPress näiteks koostas kolme aasta jooksul neli äriplaani. Ning jällegi on olulisel kohal tagasiside (potentsiaalsetelt) klientidelt. Nii äri alguses kui protsessi käigus. 

* ilma vaevata ei saavuta mitte midagi. Konkurents on tihe ja iga leiutatud lahendus  mõeldakse tõenäoliselt 12 kuu sees ka kuskil mujal välja. Vaja on tegutseda! Nii on iga startupi peamiseks alginvesteeringuks pühendatud aeg, Head inimesed ning nendest ideaalse tiimi kokku panemine. Head inimeste all peetakse silmas töötajaid, kellel on võimalus panna mängu kogu oma aeg ning oskused ja kes on valmis pidevateks muutusteks. 

* väga oluliseks punktiks jääb alati raha. On tavaline, et heade ideedega inimestel pole piisavalt vahendeid nende elluviimiseks. Selleks, et protsess rahapuuduse taha toppama ei jääks ja turg mööda ei läheks, tuleb

* vastata kahele investori põhiküsimusele: mida plaanid teha ja kuidas see hakkab raha sisse tooma? 

* pärast huvi äratamist eelistada investoreid, kes lisaks alginvesteeringutele ka hiljem juurde panna suudaksid ja firma kasvutempole vastu peaksid. 

* käituda säästlikult ka pärast raha saamist. 

* oma leiutisi on võimalik kaitsta patentidega. Kuid ei ole olemas ideaalset patendivõtmise valemit ning ka neid tuleb planeerida. Ühelt poolt saab nendega kaitsta oma põhitehnoloogiaid, rõhutada oma unikaalsust jne. Samas on nende saamine omajagu keeruline ja kallis. Teatud juhtudel võivad patendid isegi omanikule vastu töödata. 

Positiivse signaali koostööst andis juba avakõnes Erik Puura. Ta rõhutas, et Tartu Ülikool on oma kodutöö patentide ja riigitoetuste vallas teinud ning on valmis eelarvamusi kummutama ning firmadega süvatasandil koostööd tegema. 

Seminari teine pool kulus TÜ teadlaste uusimate tehnoloogiliste lahenduste tutvustamiseks ning ettevõtjate ning teadlaste vaheliseks kiirkohtinguks. Sain teada, et muuhulgas tegelevad TÜ teadlased nii klaasi värviliseks-läbipaistvaks lülitamise võimaluse loomisega kui ka suvalise inimese kehakuju võtva mannekeeni konstrueerimisega.

Kokkuvõttes usun, et käesoleva seminar sütitas teadlastes natuke rohkem ärihuvi ja ärimeestes natuke rohkem teadushuvi. Loodame, et need ka realiseeruvad. Ootan põnevusega, millal võime nautida oma igapäevaelus kodumaise tippteaduse parimaid vilju.

Piltide autor: Kristi Daniel

Ürituse programm

Connect Estonia springboard programm

TÜ ettevõtluskeskus