Mina kui alles 10 klassi mineja olen sattunud suure probleemi ette . Kool on valitud , aga kuhu ma elama lähen?Majandussurutise tõttu ei hakka ju vanematelt suurt summat korteri jaoks välja nuruma - üürimine on selle jaoks ju liiga kallis . Samuti olen uurinud nii TTÜ ühiselamus elamise võimalusi kui ka TÜ ühiselamus elamise võimalusi . Mõlemad vastasid: "Ühiselamusse võtame elama AINULT oma kooli õpilasi" . Seega on ju päris keerukas , kui sellel koolil kuhu sa minna tahad ei ole ühikat ja koju sõitmine Tallinnast iga päev läheks liiga kulukaks.  Ehk on kellelgi ideed , mida selle probleemiga peale hakata ? 

Hetkel on kinnisvara hinnad suhteliselt odavad, seega soovitan näiteks sellist varianti, et otsid endale odavamat sorti korteri ja korterikaaslased. Hetkel 3-peale korterit võttes läheks see umbes 1000.- per face või vähemgi veel maksma, olenevalt asukohast ning pinna suurusest.    Samuti soovitan näiteks Transpordikooli ühikalt uurida, kas neil on vabu kohti.. viimati, kui mina seal olin, siis nad võtsid ka teistes koolides õppivaid õpilasi sisse. Päikest! Kuno

Ma küll ei ole kuulnud et Eestis oleks selline asi nagu sõjaväekool. Aga ma tean et Ameerikas on selline asi olemas. Ning seal kasvatatakse käitumisprobleemidega lapsi kellel on disipliiniga raskusi.  Ja seal on nii sõjaväeline väljaõpe ja seal õpetatakse lastele disipliini ning kuidas käituda. Ja Eesti linnades on selliseid lapsi väga palju ja tulevad isegi tänavapeal tõuklema teisi.

Ja lahendus oleks selline et võiks luua Eestisse sellise eraldatud kooli kus õpetatakse dissipliini just nendele lastele kel seda pole.

juhan tammistu
Esimene tosine idee mis ,vajab juba yleelmisel aastal rahastamist ja rakendamist. Terve see ylejaanud IN.EE ideedehulk on veidi veider ja andestatav eestlastele....

Piret Hion
Selline range režiimiga katse tehti ühes kutsekoolis mingi projekti raames. Ei läinud tööle. See pole mitte hirm ja karistus, mis käitumist muudavad - vastupidi, need võivad vedru veel rohkem k...

Urmas Heinaste
Mina õpetaks pigem vägivallatut suhtlemist. Kõigepealt õpetajatele sarnast enesekehtetamise oskust. :)...

Oleks vaja reguleerida tarkade ajude ja kõrgharitute koondumine Eesti riiki teenivatele aladele- eelkõige just riigi eelarvel õppivate üliõpilaste koha pealt. Mitte nii nagu praegu- omandan riigi kulul kõrgahariduse ja see järel lähen sinna riiki kus rohkem makstakse või erasektorisse. Näitena võiks tuua meiditsiini ala kus massiliselt minnakse suurematele palkadele- aga Eesti riigi kulul, sama ka juristid- kes riigi arvel õpivad tasuta aga juriidilist teenust osutavad riigile ulme hindadega.

   Lahendus võiks olla , et reguleeritakse koheselt sisseastumisel tingimused, et peale kooli lõpetamist ca 7 aastat tuleb tegutseda riigile vajalikes asutustes niivõrd kui riigi vajadus  vastaval perioodil on. Kes lahkub riigist või läheb erasektorisse peab tasuma 100% õppeteenustasust tagasi.  

Urmas Heinaste
Ei taha nõukogude korda tagasi kus keegi reguleeriks ajude liikumist. Ajud ja nende kandjad võiksid ikka vabalt liikuda. Samas toetan ideed (lepingulist), et iga riigieelarvelise aasta eest peab aas...

Einar Eiland
Elektrooniline infra oleks võimalus teemat hallata. Ilmselt oleks mõistlik teemat hallata koos ettevõtlusruumiga. Äkki pakub keegi lahenuse rahastuse ja elektroonilise infra osas. Küsimus on sell...

Einar Eiland
Riigis on sadu piirkondlikke arengukvu mille arengute tarvis võiks/peaks üliõpilasi süsteemselt suunama hakkama. Ülikoolid vaatavad teemale - miks piirkondlikku pakkumist ei ole KOVD aga ...

Tere! Probleem. Meeletu kummi venitamine tööõpetuse tunnis. Enamuses koolides esitatakse hinde saamiseks aastaid tagasi viilitud puuklotse ja teritatud traadijuppe. Kasutegur on pea null, kui tööarmastuse juurutamine välja jätta. Mõnes innovatiivsemas koolis tehakse kuumaaluseid ja traadimänge.

Tere! Vabandan kirjavigade ja jutumärkide puudulikkuse üle. Lihtsalt üllitis juba 6 aastat failina seisnud ja kiirelt üles täheldatud. Huvi korral peaksin leidma veel miskid failid antud valdkonnast ja teemat puudutavalt.  

Triin Kangur
Kommenteerib Aimur Liiva, Tiigrihüppe Sihtasutus Töö- ja tehnoloogiaõpetuse olukord koolides on olnud ka meie mureks juba pikemat aega. Neli aastat tagasi alustasime projekti TehnoTiiger, mill...

Kimmo Tann
hannes truus propaganda koolitus on sull ilusasti läbitud tundub et viieline poiss....

Kimmo Tann
hannes just lasteias õpisin mina juba paberit liimima ja kleepima lõikama kaa ilmselt niiet töö õpetus oli olemas, ausalt kooli käsi töö oli meie koolis küll null, aga õnneks oli mull palju ...

Õpin hetkel kaheteistkümnendas klassis ja minul isiklikult ei ole mingeid erilisi probleeme õppimisega, kuid iga päev näen ebaõiglust teiste õpilaste suhtes. "Eelarvamus on arvamus ilma hinnanguta" - just niiviisi võiks iseloomustada olukorda, mis valitseb hetkel koolides. Õpetajad ei ole üliinimesed, nad on tavalised kodanikud, kellel on omad tunded ja nõrkused. Loomulikult mõni õpilane meeldib neile rohkem, mõni teine aga vähem ja kindlasti mängib rolli ka isiklik sallivus hinde panemisel. Ma olen veendunud, et kõik õpilased peaksid olema võrdsetes tingimustes, see tähendab, et koolides peaks olema samasugune süsteem nagu ka riigieksamite puhul. Kontrolltöid parandav õppejõud ei peaks olema kursis, kelle tööd ta parasjagu parandab. Selline asi pole kaugeltki lihtsalt teostatav, aga kindlasti oleks selline süsteem väga õiglane kõigi suhtes.

Digitaalsed kontrolltööd. Näiteks nagu ARK liiklusteooria eksam.

Kimmo Tann
eksamid või suuremad kontroll tööd võiksid küll olla nimetud õpilase nr. ja hinnatud sõltumatu eksperdi poolt kes ei ole seotud ei koolist ei õpetajast....

Arno
Täitsa nõus Erik Sinuga. Tegelikult on see suhtumine selline ka päris elus. Tihti naertakse mõne elukogenud eluheidiku või nn . viinanina hea nõuande üle ,ning hinnatakse üle nn .rikkurite ja ...

Kõigile õpilastele tunduvad koolipäevad tüütud , eriti veel nendele , keda noritakse sest nad on erinevad .Kuidas võiks teha koolipäeva põnevamaks? Kuidas saaks muuta koolipäeva vastuvõetavamaks?

Arvan  ,et koolipäevad mööduksid kiiremini kui kaunite ilmadega võiks suurema osa tundidest veeta õues . Kehalises võiks kaunite ilmade puhul kevadel või sügisel ka rulluuisutamise kavasse võtta, talvel aga uisutamine(mõnedes koolides uisutamist võetaksegi kavva aga suuremas osas ei ole see võimalik). Ka kunstitunnid mööduksid kiiremini kui oldaks sulaga väljas lumekujusi meisterdamas.

Andres Tamman
Kindlasti leidub neid, kellele võivad koolipäevad tunduda igavad ja kahtlemata annab neid teatud vallas ka põnevamaks muuta. Suur vastutus langeb siin siiski õpetajale, sest edasi antav programm o...

Urmas Heinaste
Esiteks, julgen väita et kindlasti mitte kõigile ei tundu koolipäevad igavad. Ehk peaks enne uurima miks konkreetsel juhul, isikul, kohas, ajal igav tundub. Erinevate koolipäev on minu arvates pig...

mida teha et kolme ei saaks?

aidake palun

Mart Aomets
Sa võid alati ju ühe või kahe peale välja minna kui kolm ei meeldi ;)...

Arno
Tegelikult peaksid natukene rohkem aega kulutama õppimisele ,ning Su Emme ja Issi ei tohiks Sul ehk lubada liiga palju aega istuda arvutis ja internetis,-mis on üks peamine põhjus ,miks lapsed õpp...

Arno
See on lihtsaimast lihtsaim . Sa ära pinguta üldse ,siis ehk panevad kahe :) Mulle pandi ka pidevalt 333333333333-joru. varsti hakkab kala võtma ,käi kalal ja puudu veidi koolist ,siis vast ei j...

Meie kolides on palju käitumisraskustega laspi ja mite ainult käitumise vaid probleemseid lapsi, keda eri kooli saata ei saa. Aga on idee, miks mitte teha igasse regiooni näiteksa Harjumaa, Pärnumaa, Virumma (mõlemad koos) jne. sõjaväe kallkuga kooli, kuhu vanemad võivad ise saata oma lapsi ja ka võibola teised ametid kes lastega seotud näietks lastekaitse võibolla. See oleks kool kuni 9.klassini, õpilaskoduga, aga range koraga, kus õppitakse selgeks elementaarsed reeglid mida vanemad pole suutnud selgeks teha.

Tere. Se ei ole just halb idee. Aga majanduslikult oleks teha üks suur palju kasulikum. Se võiks olla hõreda asustusega kohas. Nii saaks saata halva käitumisega lapsed nädalaks ajaks kodust ära. Ja kui nädalavahetuseks lapsed koju lasta siis saavad vanemad silma peal hoida. Kool muidugi võiks õpetada midagi kasulikku. Tuletõrje,esmaabi,looduskatastroofide likvideerimine. LP. lapsevanemad tänapäeval ei tohi enam lapsi karistada. Siit väike vihje.  Minge lastega rootsi reisile ja kui laev on sõitnud Eesti vetest välja siis on juba fantaasia küsimus....

Reilyka Neerut-Lepik
See kes soovitaset ärge tehke lapsi,kui...lollus,kes siis enne lapsesaamist teav,mida see enddast kujutab,eriti kui see esimene laps on ja kui ei tule toime,siis esmatähtis oleks probleemi teadvusta...

INCH
Ärge tehke lapsi, kui saa nende kasvatamisega hakkama !!!...

Me arvame sageli teadvat, mis oleks hea või kuidas oleks parem. Kas see aga nii ikka on?! Kuidas olla, et ei korduks lugu 100 vaka tangusoolaga?

Loome mentorite kogu. Kes tunneb end mõnel alal tugevana ja julgeb seda jagada, ühinege!

Suurem osa õpilasi käib koolis puhtalt kohustusest, igas tunnis oodatakse kõige rohkem vahentundi ja kooli lõpetades avastavad kergendustundega, et ei pea enam kunagi õppima. See ei peaks ju nii olema, sest kool peaks vastupidi, tekitama soovi edasi õppida. Vastumeelne reaktsioon on aga loomulik, kui koolis peegeldub ühiskonna stress, ülekoormatud õpetajad õpetavad ülekoormatud õpilasi ülekoormatud õppekava alusel, tulemuseks polegi nagu midagi.

Võiks unustada kõik vanadest aegadest ülekantud rollid ja mudelid, mis võib-olla isegi märkamatult on jõudnud vananeda ja ehitavad tänasesse maailma täiesti ebavajalikke seinu. Õpetajad näiteks, ei pea õpetama enam nii, nagu seda tehti viiskümmend või sada aastat tagasi, tahvli ääres. Õpetajad ei pea suruma maha oma tundeid ja hoidma end vaos eelmise sajandi moraalireeglite järgi. See kõik ju ainult süvendab lõhet õpilaste vahel, kes on pärit tänapäevasest kultuurist. Tegelikult on sealt pärit ka õpetaja, aga miskipärast arvab ta, et on sunnitud end piiridesse suruma. Kui Marju Lauristin rääkis virtuaalkooli vajadusest, tundus mulle äkki, et kus me küll elanud oleme. Esmapilgul tundub ju see sõna võõrastav, kuid tegelikult on mõte selle taga ju geniaalselt lihtne - kool peaks minema kaasa ülejäänud ühiskonnaga. Kui inimesed tänapäeval ju niikuinii elavad suurelt osalt ka internetis, miks ei võiks talle seal peale panga, riigi ja sõprade ka kool vastu tulla. Praegune e-kool pole päris see, kuna seal elab ainult üks osa koolist - hindamine. Õpetamine samas keskkonnas ei saaks aga kuidagi kahjuks tulla - esialgu võiks ta ju lihtsalt dubleerida tavakoolis käimist, hiljem võib asja edasi arendada.

juhan tammistu
USA koolisysteem tagab head ja vaga head tookohad -seda teab terve ameerika ja koik opivad nagu hullud.systeem on ka inimsobralik, igasuguse oppeasutuse voib lopetada ka yldse mitte oppides- valides ...

Rainis Käo
Koolis on küll palju mittevajalikku kuid juba põhikoolis võik olla valik aineid mida õpilane võtab omalvalikul, samas saab aineid vahetada nt kunst-> biloogia vastu jne Virtuaalkooli ei pool...

Toivo Tomingas
Gea arvab, et kui juba virtuaalkool, et siis polegi kooli vaja tulla.Aga mõte on ju hoopis mujal: Koolis käivad tunnid ikka kooli tunniplaani järgi, aga oma kooli õpetaja viib tunnid läbi tipp-pe...

Probleem: Hariduse kättesaadavus, kui sa pead kooli või koolituse kõrvalt tegema veel midagi. Käima tööl, õpetama oma lapsi pärast tööd, oled välismaal, oled rase, oled haige, on ununenud kunagi õppidud jne. Lahendus asjale oleks: Filmida kõik õppematerjalid üles ja panna internetti.

See on muidugi oluline täiendus ideele, mida kirjeldasin siin portaalis 3 nädalat tagasi.Ja mida omal tasemel ja kõrgelt positsioonilt toetab Marju Lauristin   Tõsi ta on. Õppeedukus ja saavutatav tase on kooliti väga erinev. Ja arvata võib, et nõrgema tasemega koolide vilistlased on hiljem hädas. Seepärast ütlen veel kord: Tehkem omaaegse "Telekooli" uus, tehnika arenguid arvestav tase.Eesti parimate erialapedagoogide töö koolilastega tuleb jäädvustada ja vähemalt koolidele kättesaadavaks teha IT- mehed teavad, kuidas seda teha(järelvaadatavad telesaated). See oleks revolutsioon koolis.

Siim Säinas
1. www.areng.ee - Vaata ja sa ilmselt imestad, millist teadmist on võimalik juba praegu Eesti proffidelt tasuta saada. Kui oled tulihingeline tegija siis võta saidi omanikega ühendust ja paku välj...

Mait Müüripeal
Kust see tarkus välja paistab . Põdrad saatsid mind toma kökivabrikust tagasi. maennem arvasin, et nad mind sinna kutsusid ja läksin neile sinna nõu andma. ühel pisirandaalil (4m), mille lähtü...

Kuidas tagada Eesti teadlaste järjepidevus? Miks tudengid ei vali akadeemilist karjääri? Õppeasustused teevad pingutusi, et noored tuleksid neile õppima ja jääksid valitud eriala juurde pidama ning jätkaksid haridusteed magistrantuuris ja doktorantuuris.

Idee: Tuua teadus üliõpilasele lähemale läbi praktilise tegevuse ehk teadusklubiline tegevus. Teadusklubi on haridusliku taustaga ja mõeldud üliõpilaste haridustee mitmekesistamiseks, et õppetöö ei koosneks vaid loengutes/praktikumides käimisest, vaid annaks lisaväärtust. Teadusklubiline tegevus pakub võimalusi läbi praktilise tegevuse (välitöö, laboratoorne katse vms) üliõpilasele tema arendamiseks ja õppeasutuse kvaliteedi tõstmiseks. Nii saavad üliõpilased mitmekesisema hariduse ja teadmised ning paraneb riigi tööliskonna haridustase. Praktiline ja huvitav töö kinnistab üliõpilastele loengutes ja harjutustundides õpitut. Teadusklubi tegevusse on kaasatud kõik õppeastmed (bakalaureus, magistrantuur, doktorantuur) koos, kus vanemad juhendavad nooremaid – tekkivad inimsuhted võimalike tulevaste kolleegide vahel. Teadusklubi teeb hariduse andmise huvitavamaks ja üliõpilasi kaasa kiskuvaks. Teadusklubi tegevus on lisaks õppetegevusele, seega saavad üliõpilased loengutes/harjutustundides baasteadmised ning teadusklubis praktilise ja kaasaegse ülevaate olukorrast tänapäeval. Kellele kasu toob? Üliõpilastele endile – avardavad varakult oma silmaringi valitud eriala koha pealt. Õppejõududele – saavad oma kogutud praktilised teadmised üliõpilastele edasi anda. Tööandjatele – õppejõud näevad varakult, millistest üliõpilastest võivad tulla spetsialistid ja nendest tööandjatele teavitada. Eesti Vabariigile – riik saab hästi välja õpetatud tööliskonna.

Kertu Saks
Et erinevad teadusvaldkonnad huvi pakuks, peaks lapsed juba maast madalast nendega kokku puutuma. Selliste kontaktide keskkonnaks on (eelkõige) lastele suunatud tegevusega interaktiivsed teaduskeskus...

Toivo Tomingas
Eks häda hakka sealt peale, et gümnaasiumi lõpetades ollakse siiski üsna eluvõõrad.Paljudel puhkudel minnakse ülikooli edasi vaid seepärast, et jätkata harjunud elulaadi-õppimist.Ülikoolis ...