Intervjuu Aivar Hansoniga, Eesti Maitsete programmi eestvedaja

Peatselt toimuva Toiduainetööstuse Tootearenduspäeva eel uurisime Aivar Hansonilt, Eesti Maitsete programmi eestvedajalt, missugused on eestlaste maitseeelistused ning mida peaks toodete arendamisel silmas pidama.

1.    Mis on eestlaste maitseelistused? Palun tooge mõni näide mõnest hiljutisest uuest tootest, kus tootearenduses on eestlaste maitseelistused arvestamata jäetud.

AH: Ma usun ja loodan, et väga valdavas osas kõikidest toodetest. Eestlasel ei ole ajalooliselt olnud võimalik maitseelistusi omada. Ta on söönud seda seda, mis oli võimalik. Tänapäeval erinevad rahvusköögid lähenevad üksteisele pidevalt ja ületavad kõik piirid. Teha toode ainult eestlastele tähendab teha toode, mis on kindlalt kahjumlik.

2.    Kas ja kuidas eestlaste maitseelistused on viimaste aastate jooksul muutunud? Mis on nende muutuste peamised põhjused?

AH: Eesti on nii väike, et alati oleme söönud mitte päris omasid, vaid kellegi teise mõjutustega toite. Eestlased reisivad viimastel aastatel üha rohkem ja on väga uudishimulikud kõige selle suhtes, mida nad veel maitsnud ei ole. Uusi maitseid proovitatakse hiljem sobitada oma koduste toitudega, niimoodi need muutused toimuvad.

3.    Millega seletate suundumust, et üha rohkem inimesi eelistavad oma leiva ise kodus valmis küpsetada?

AH: Sama põhjus, miks toidumarketeid eriti ei lisandu, küll aga tuleb massiliselt juurde turgusid. Kellegi valearvestus, või tegematajätmine. Kui ei ole võimalik midagi saada, siis tuleb seda ise teha. Antud juhul algupärast juuretisest leiba. Kindlasti on siin oma roll ka ajaloo juurde tagasipöördumise soovil.

4.    Missugused on Teie isiklikud lemmikud sel aastal turule tulunud uute toodete seast?

AH: Mulle meeldib süüa vaheldusrikkalt. Niisuguse söömisviisi juures ei jõua lemmikuid tekkida, sest kogu aeg lisandub midagi uut. Mulle meeldib just niimoodi süüa.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas

Kuues Eesti piirkonnas (keskused: Kärdla, Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru) saavad projekti tegevuste kaudu osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on aidata ette valmistada  potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle 1,5 aasta. Üks koolitusperiood kestab üheksa kuud – septembrist maini.

Tootearendus – kuidas tõsta toote väärtust ja samas vähendada kulusid?

Tänapäeva tihenenud rahvusvahelises konkurentsis pole Eesti ettevõtetel enam võimalik konkureerida ainult hinnaga, või isegi kvaliteediga. Mõnigi kord muutub odavam konkrentsitingimustes esimeseks kaotajaks. Traditsioonilistest lähenemisest tootearendusele pole enam abi ning pingelises majandusolukorras peab nii mõnigi alla andma. Olemasolevate ja tulevaste toodete arendamises pole edukaimad enam need ettevõtted, kes tõhustavad sisemisi tegevusi, vaid uued kasvavad ettevõtted, kelle prioriteediks on kliendi soovide ja vajaduste mõistmine, ideede kiire modelleerimine ja katsetamine. Ettevõtte muudab edukaks töökultuur, kus klientidele loodav lisaväärtus ühendatakse kuluefektiivsusega: toote väärtus lõppkliendi silmis tõuseb ja samal ajal tootearendus- ning tootmiskulud vähenevad. Kõlab uskumatult? Ometi on see võimalik.

Loe edasi ja tule 6. mail Tootearenduspäevale!

Rubriik "Vajan toodet või teenust"

Erinevalt piiramatut fantaasiat ja mõttelendu lubavast ideepangast, võiks olla rubriik,kus inimene saab kirja panna vajaduse konkreetse turult puuduva toote või teenuse kohta. See oleks paik, kus tarbija saaks teada anda mida ta vajab ja ettevõtjad leiaksid ideid tootearenduseks. Postitused võiksid läbida mingi eelkontrolli, mis sõeluks terad sõkaldest. Liiga ulmelised unistused suunataks ideepanka, perspektiivikamad aga leiaksid uues rubriigis koha. Teised kasutajad võiksid näiteks viiepallisüstemis teada anda, et kas ka nemad oleksid sarnasest tootest või teenusest huvitatud. (5= ostaksin kindlasti, 1= ei tunne vajadust antud probleemi lahenamise järele.) Loomulikult võivad kasutajad ideed täiendada ja ettevõtted pakkuda hindamiseks oma versiooni tootest, lähtudes oma materiaalsetest ja tehnoloogilistest võimalustest. Lisaks tootearendusele sisaldaks see rubriik ka üsna suure portsu turuuuringut, olles ehk isegi objektiivsem, kui näiteks telefoni või
internetiküsitlus. Teema algataja võib samuti olla ettevõtja, kes on valmis mingit toodet turule tooma, kuid ei ole kindel
kas tema toote järele on piisavalt nõudlust. Võib ju juhtuda, et oma idee särast pimestatuna on jäänud mõned nüansid
toote jures piisava tähelepanuta. Pisut kohendamist potensiaalsetelt klientidelt saadud tagasiside tulemusena ja ehk võibki tootmise käima lükata.

Võiksime olla paremad uuendajad

Tänane seis on selline, et 36% Eesti ettevõtetest töötab välja uusi või täiendab oluliselt oma varasemaid tooteid, teenuseid või protsesse. Euroopa Liidu ettevõtetest teeb seda 45%.

Eesti ettevõtjate kulutused arendustegevusele SKP-st moodustavad 0,17%. Rootsis on sama näitaja 2,84% SKP-st.

2/3 ettevõtetest ei tee mingisuguseid kulutusi ei firmasisesele ega ka väljastpoolt ostetavale arendustegevusele.

Ainult 2% Eesti tööstusettevõtetest ja 7% teenindusfirmadest investeerivad arendustegevusse üle 4% käibest. Euroopas kulutasid juba 1996. aastal 9% tööstusettevõtetest ja 20% teenindusettevõtetest arendustegevusele enam kui 4% käibest. Pole just eriti kõva seis meil Eestis ....

Head uuendajad, kuidas arendustegevusi Eesti organisatsiooonides hoogustada?