K.E.R.S süsteemiga hooratast( http://en.wikipedia.org/wiki/Kinetic_Energy_Recovery_Systems)  saaks väga edukalt kasutada tuulegeneraatorites,kohtades kus tuule kiirus on vähem stabiilne.Sobiks väga vabalt pôllumajanduses kastmissüsteemide käitamiseks.Vajaminevaid vertical axis generaatoreid pakuvad hiina tootjad eesti tarbijale taskukohase hinnaga(vt.madeinchina.com) Ja ülejäänud detailide valmistamine kohapeal ei tohiks mingeid probleeme valmistada.

Kuidas panna Eesti inimesi energiasäästlikke maju tellima (sh. passiivmajad) ja rohkem energiasäästu peale mõtlema?

tuleks inimestele selgeksteha et nad elavad sellises kliima vöötmes kus kütte perjood on üle poole aasta pikk, tunnen kaasa inimestele kes on meeletu maja müraka mere äärde niiskese ja külma püsti pannud, kõik tuleb endal ikka kinni taguda, tark kapten ehitab maja kaitsva metsatuka sisse, tuul ei käi nii tugevasti peale.

Meie vahelduvvoolu sagedus kõigub sõltuvalt võrgu koormuse muutmisest. Sellise kõikumise silumiseks sobiksid motogeneraatoritega hoorattad. Maailmas neid toodetakse. Sellised hoorattad sobivad ka energiasalvestiteks tuulegeneraatoritele. Põhivõrgu koormuse vähendamiseks tuleks sellised seadmed suuremate linnade lähedusse paigaldada.  

Arenenud riikides on hakkatud kasutama naatrium väävel akusid. MW skaalas mahtuvus ning suur töökindlus.  

Puhas ja odav energia on olemas. Ka selle uurijad on olemas ainult et vahendid nendeni ei jõua. http://www.youtube.com/user/FreeGlobalEnergy#p/a/4B8370A9BD7B3BDF/0/yMMDgjNDndA See on pikk ja põhjalik film, vähe valus vaadata. Kas te usute, et mõnele bakterile on propelleriga elektrimootor arenenud? Pöörlemissagedus on sellel mootoril 100000p/min, vaadake ise. Darvinit pole mõttet süüdistada. Leiate ka mõne tsitaadi temalt.

Eesti tehnika-ja elektroonikatööstuses on palju kasutamata potentsiaali.

Käesoleva idee autor on kasutaja Ants Kuljus: Eesti tehnika ja eletroonika tööstus on suuteline hakata tootma vee-generaatoreid : tiivik- generaator paigaldatakse Emajõe,Pärnu ja Narva jõkke võimaliku jääpiiri alla koos tugevate kaitseraudadega ja selline veetiivik toodab püsivalt elektrit aastaringselt.Selliseid jõujaamu saaks Eesti tööstus müüa ka välisriikidele ja vaesematesse maadesse,kus puudub alaline elekter,kuid on küllaldaselt jõgede energiat.

Hüdroelektrijaamad on juba ammu olemas ju. Probleem on pigem selles, et nende ehitamine ja hooldamine maksab ning Emajõel toodetav energia oleks kallis. Hoovuste kohta niipalju, et nende kasutamise idee ei ole väga uus. On igasuguseid prototüüp projekte, mis on ka ellu viidud, aga ei ole tulnud kasutusse kuna nad ei tasu ennast ära. Probleem ei ole selles, et me ei kasuta alternatiivseid energia allikaid, aga pigem selles, et meil puudub efektiivne tehnoloogia selle tegemiseks.

Päike- ja tuuleenergia sõltuvad paljudest asjadest ja tänane sobiv ilm võib homme muutuda nii palju, et me ei näe päikest kuude kaupa ja tuul on nii tugev, et tuulegeneraatorid on rivist väljas. Kuigi viimased arengud on toonud uusi tuulegeneraatorite tüüpe, mis töötavad nii vaikse tuulega kui tormituulega, kuid need on tehnilised seadmed, milledel on oma töötsükkel ja teeninduse vajadus. Rohkem on aga energia veetilgas ja peaksime mõtlema selle ammutamisest, sest vett on olemas kogu aeg kas vedelikuna (ka puhastamist vajavana)jääna või auruna lõpmatuseni, sest elav maailma ilma veeta ei eksisteeri. Kes on sellest huvitatud, siis võiksime jätkata.

Korterelamutes toasooja arvel võiks toetada ehitusettevõtlust. Kõik eeldused selleks on olemas - 1. KÜ-del pole täna pangast laenu saamisega raskusi 2. Kredex toetab 3. Ehitushinnad on langenud Tulemused oleksid positiivsed ükskõik kus otsast sa seda ka ei vaata - 1. Elenike üüriarvetel ei pruugi isegi vahet olla, lihtsalt soojakulu asemel on laenukulu. 2. Paraneb korterite sisekliima, majade välisilme muutub kenamaks. 3. Raha hakkab rohkem ringlema ja säiluvad töökohad nii ehituses kui seda sektorit teenindavas sfääris 4. Eesti ei pea toetama idapiiritagust majandust enam nii palju. Paraneb välikaubandusbilanss. 5. Väheneb ka igasugu saastetasude maksmine. Ja saaks kiita igasugustelt kliimaorganisatsioonidelt. Ootaks ettepanekuid, et kuidas seda kõige kiiremini käima saada. Kõige suurem pidur on tavaliselt KÜ-de "opositsioon". Äkki nii, et mingi seadusega saaks kohustada KÜ-d seda tegema näiteks kui energiamärgisel kajastuv energiaerikasutus on suurem mingist näitajast  

Autori idee on las teised laenavad mina tahan tööd teha, laena ise mina tahan sulle nagi müüa olen müügimees ja tahan ka tööd teha

Tekkis mõte,et miks eesti tahab rajada omale tuumajaama, Japside poolt juba välja töödatud uus seadeldis tuulest elektri tootmiseks ja seda kuni 2 gigawatti. Seade ei vaja olulist hooldust,liikuvad osad toetuvad kõik magnetväljale,seega pole tülikaid laagrite vahetamisi jne,praktiliselt hooldusevaba . lisan ka lingi,kust kõik sellekohta uurida saavad. Iseenesest meil nii suurt genet polegi vaja,piisaks vast mingiviru hotelli suurusest.Tuleks rajada suure munamäe tippu ja oleks Eesti energiamured lahendatud ja väikese pöörlemiskiiruse tõttu ohutu lindudele ja loomadele. Lisaks eelpool nimetatule,ei vaja masin suurt hooldust,seega peaks saama siseturul elektrihinna kõvasti madalamaks tuua.   http://www.maglevwindturbine.com/

No teoreetiliselt peaks olema sellise generaatori loomine võimalik,tööd saaksid oma riigi sõltumatu energiaga varustamiseks ka need tulevased 100 000 töötut. Praegune Eesti Energia monopol võib tõsta energia hinda niipalju kui ise tahab.Valitsus seda ei reguleeri,seega tuleb hakata vaatama alternatiivide poole. Veelgi ühtlustatuma energiana näen seda,kui piirkonniti oleks oma elektrijaamad.Näiteks valdade või maakondade kaupa,mis tagavad energia oma vallale ,energia ületootmise korral seda suunata vähemtootlikele jne. Ka sõjaolukorras oleks selline lahend mõistlikum,sest kui üks tugipunkt on rivist maas,töötavad teised sõltumatult edasi ja suudavad toetada ka seda rivist maas olevat tugipunkti. Põhimõte on selles,et üks täiustab teist. Ja jõgedesse tuleks kohati tekitada lehter,et jõe keskel voolukiirust suurendada,sinna võiks idee järgi paigutada üle jõe uputatavad hydrogeneraatorid.Sest lehter,mis suurendab keskosas voolukiirust,pole takistuseks kaladele,pigem loob soodsaid kiire vooluga kohti jõeforellile.Samas alternatiivi plussiks oleks veel ka suhteliselt piiramatu kasutusala.Võib ju kindlate vahemaade tagant neid jõkke panna kogu jõe pikkuses. Kõigest idee,aga Eesti Energia Monopol vajab korrale kutsumist,seega tuleks mingine lahend välja mõelda.Arvestades globaal-klimaatilisi probleeme,pole ka põlevkivil toimivatel elektrijaamadel pikka iga.

Kanalisatsioonikollektoritesse suunatakse aastaringselt suhteliselt kõrge temperatuuriga heitvett. Kollektorid asuvad sügaval allpool maapinna külmumispiiri. Teadupärast saab soojuspumba parima efektiivsuse veekogudest. Paigaldades kanalisatsioonikollektoritesse vesi-vesi soojuspumba, peaks saama suhteliselt soodsa hinnaga kütmiseks sobivat energiat.

Tere! Vabandust, kui kordan oma kirja, aga esialgu tundub, et see ei liitunud kommentaaridega... Mõlgutasin Kalamaja väikese maja elanikuna samuti seda kanalisatsioonist sooja kättesaamise mõtet ja leidsin, et jaapanlased on mõned aastad tagasi juba katsetanud soojuspumpade tööd linna üldises kanalisatsioonitorustikus ning leidsid, et selle kasutegur on seal suurem kui pinnases. Vaadake seda nupukest: A Sewage Source Heat Pump System http://www.heatpumpcentre.org/newsmail/HPC-news_4_2007.htm Meie probleemiks on ilmselt ühe pere jaoks liiga suured kulud, aga kui riik ja vee-ettevõtted abistaksid ja majaelanikele jääks ainult maja-sisesed tööd, siis võiks asjal jumet olla. Insenerid võiks mõelda lahendustele, kuidas soojuspumba toruots kempsutorust kaunilt kätte saada ja küülap hakkaksid inimesed hea kampaaniaga kaasa minema. Saaksime nii ka oma taastuvenergia osakaalu oluliselt suurendada, sest solk on kõige kiiremini taastuv asi tänapäeva maailmas

rajada tee äärde vastavalt sõidusuunaga tuulesuunajad, mis siis mööduvate autode tuuleenergia suunavad turbiinide juurde ja panevad nad siis pöörlema. Millised võiksid need turbiinid olla ja milline oleks nende kanalite kuju jätan veel enda teada. Kuna meie peamistel riigimaanteedel on pidev autode vool, siis nendest saadav energia oleks katkematu ja tuulised ilmad lisaksid saadava energia hulka. Ma pakun, et kui teha vastavasisulised katsetused siis äkki oleks ka teostatav.

singervinger vist uus insenerimaailmas,kui veel kursis pole,pole inimmõistusel piire,asi mis välja pakuti on paljulubav,seega sinusugused insenerid,kes koolis silmaringi ja ahtrit laiendamas käivad ei tea tegelt pooli asju.Pealesunnitud õppimine ei tee sind veel targaks arvestades eesti haridussüsteemi.Paljud nn põrandaalused insenerid,kes on isehakanud,tuletavad palju targemaid ja ainulaadsemaid lahendusi,kui sinusugused.Paber ei tee sind veel tähtsaks. Siinkohal olekski ettepanek muuta natuke poliitikat,lähtuda tuleks inimesest kui tervikust,tema teadmistest,mitte paberitest.Inimene võib ju koolis käia ja õppida,veab ennast kuidagimoodi läbi ja on omaaarust jube tark:DJeah,naerma ajab selline suhtumine.Samas inimene,kes õpib ise,kel on loogiline mõtlemine ja huvi asja vastu ,ei pea koolis käimagi,et midagi ise valmis mõelda ja valmistada. Seega palju õnne kõrghariduse paberiomanikele,minu silmis olete null,tundub et praegu maksab paber,mitte oskused:) Sedasi tuleb küll inseneride tulv ja tohutu raha riigikassasse.Ütleks et sellised vennad enamjaolt on pigem ökokatastroof:DEi saa seda öelda kõigi kohta,paljud on sellised,kes lähevad õppima kuna tunnevad huvi asja vastu,seal on näha ka tulemust,aga sellised,kes lähevad paberi pärast,selliseid on oi kui palju ja oi kui tähtsad.

Kas Eesti enda ettevõtted ei saaks toota tuulikuid ja teisi taastuvenergia tootmise seadmeid. Lihtsam oleks alustada koostööd lähtekohalt "Eesti ettevõtted ja inimesed oleme edaspidi - Meie" . Ja kui soovite siis Nemad on importöörid ja välisriikide tootjad. 

Teadaolevalt toodab ABB tuulikute komponente Eestis ja küllap veel nii mõnigi ettevõte (sh kuuldavasti ka Konesko). Kas aga ei saaks Eesti enda tootjate vahel jaotada valdkonniti näiteks oma enda (Eesti) tuulikute lõpuni tootmise. Keegi (või mitu väiksemat ettevõtet) tegelevad elektroonika ja kontrolleri osa tootmisega. Teised jällegi tiivikute ja selle osade ning metall osade valmistamisega ja montaasiga. Seni on jäänud mulje, et suure ja päris tuuliku tootmine on jõukohane ainult megaettevõtetele. Isegi kui toodame ise sama kallilt oleme jätnud raha ja teadmised ning koolituse Eestisse. Võime ju toota alguses ka 1kw, 5kw, 10kw ja 25kw ega pea kohe hiigeltuulikuid tootma - aga miks ka mitte. Kui saaks tuua vajaliku teadmise ja joonised siis leiduks ka osapooli liitumaks ühisesse ettevõtmisesse. Endal tahtmine valmis. (Meie Metallitöötlemis töökoda võiks valmistada näiteks alates 800mm rootori flantsist kuni ca 25m tiivikuni siseruumides.)     Ajurünnaku puhul olla lubatud isegi kehvad iseed 

Mul on usku, et tuulegeneraatorite hinnad on varsti samas suurusjärgus nagu bensiiniga/diisliga generaatorid pragu. Selle hinna muutuse kiiruseks aitaks kaasa ka kohalikud tootajad ja konkurents. Bensiini/diisli mootori maksumuse asendab tiiviku ja ülekande maksumus. Lisandub jah ainult masti valmistamine ja püstitamine. Samas saaks väljatöötada ka masti tüüplahenduse mis on vastavalt seadusandlusele. Samas peaks see jääba kergelt valmistatavaks. Tuulikutega on ja jääb see puudus, et elektri tootlikus sõltub ilmast. Kuid vaatamata sellele asjaolule ehitasid meie vaarisad tuulikuid.