2010.a. suvel asus Eesti Logistikaklaster sihipäraselt kasvatama Eesti tuntust meie olulisimatel eksporditurgudel ja tegelema uute, võimalikult kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga, logistikateenuste väljatöötamisega. Uute ja perspektiivikate logistikateenuste arendustegevusse soovime kaasata võimalikult palju  klastrist väljastpoolt esitatud põnevaid ideesid. Siinsesse ideepanka on oodatud kõik head ideed, kuidas rakendada võimalikult kasumlikult Eesti asukohaeelist, kaasaegset infrastruktuuri ja inimkapitali uudsete logistikateenuste osutamisel. Ideepanka on oodatud nii väikesed kui suured ideed. Samuti niisuguste probleemide kirjeldused, mille uudsed logistikateenused võiksid lahendada. Tänud juba ette aktiivse kaasalöömise eest!

Üleilmsete tühivedude aeg peaks ükskord otsa saama hakkama. Milleks ooodata Eestis toodetud kummitihendit mittu nädalat Alpides asuva lõppkoostaja Hiina allhankijaltl kui, info kättesaadavuse korral, võiks ise naabervalda sellele rõngakese järele sõita. Loomulikult oleks selline odav lahendus kohutavaks löögiks mõnele megapangale aga traktori külviaegne tööseisak võib talumehele pankrotti tähendada.

Siim Kallase kabineti eestvedamisel on väljatöötamisel ITS (Intelligent Transport Systems) direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on justnimelt "tarkade" transpordi (info)süsteemide väljatöötamine ja juurutamine. See hõlmab ka lahendusi kirjeldatud olukordadele. Seega Siim Kallase seisukoht on toetav:)

Elame 21. sajandil ja ikka kulutame Tallinnast Riiga sõitmiseks 4h, Vilniusese 8h jne. Kui me saame rongiga sõita Tallinnast Tartusse 1 tunniga ja Riiga 2 tunniga, Vilniusesse 4 tunniga jne., siis võib kahtluse alla seada 4-realise tee vajaduse Tallinna ja Tartu vahel.

(Helsinki-)Tallinn-Riga-Vilnius-Warszawa-Berlin-kiirraudtee inimeste ja kaubaveoks.    Jaapanis on Kyoto ja Tokyo vahemaa u. 500 km ja kiirong (Shinkansen) läbi selle 2 tunni ja 20 minutiga st. liikumiskiiruseks on üle 200 km/h. Need rongid võeti kasutusele 1964. aastast Tokyo Olümpiamängudeks ja siiani toimivad hästi. Olen ise nendega seal sõitnud ja veendunud nende mugavuses ja turvalisuses. Ka mujal on kasutusel kiirrongid, mitmetes Euroopa riikideski. Viimane kiirusrekord pärinebki nt. Prantsusmaalt: 574 km/h. (http://en.wikipedia.org/wiki/High-speed_rail). Seega mõtleme laiemalt kui ainult Eesti mastaabis, sest oleme ju EL liige. Kui praegu vuravad inimesed ja kaubad autode ja bussidega mööda teed, siis kiirrongiga saavad kõik turvalisemalt, mugavamalt ja kiiremalt kohale. Selline lahendus annaks ka alternatiivi lennutranspordile. Esimeses etapis piisab ühe rööpapaari paigaldamisest, olemasolev jääks kaubaveoks. Edasi saab juba vastavalt vajadusele lisada. Annan endale aru, et asi on keeruline, kuna projekti on vaja kaasata 5-6 riiki, kuid neljal neist on tuumajaama planeerimisega koostöökogemus olemas. Lisaks on võimalik infrastruktuuri arendamiseks saada olulist tuge EL vastavatest fondidest. Leian, et Eesti võiks siin olla oma innovatiivsusega suunanäitaja ja vedaja. 

Ka Eesti Raudtee on midagi selles suunas juba tegemas: http://www.aerogistica.com/leht/index.php?option=com_content&task;=view&id;=152&Itemid;=181